Friedrich Hund
Friedrich Hund (4. veebruar 1896 - 31. märts 1997) oli saksa füüsik Karlsruhest, kes oli tuntud oma töödega aatomite ja molekulide kohta. Ta töötas Rostocki, Leipzigi, Jena, Frankfurt am Maini ja Göttingeni ülikoolides ning oli rahvusvahelise kvantmolekulaarteaduste akadeemia liige.
Ta oli avaldanud rohkem kui 250 tööd ja esseed ning andnud panuse aatomi struktuuri ja molekulaarspektrite struktuuri käsitlevasse kvantteooriasse. Hundi reegel sai tema järgi nime ja 1926. aastal avastas ta hilisema nn tunneliefekti.
Hunds juhtumid
Hundi juhtumid, mis on molekulaarse nurkamomendi sidumise erirežiimid, ja Hundi reeglid, mis reguleerivad elektronide konfiguratsioone, on olulised spektroskoopias ja kvantkeemias. Keemias on Hundi reeglitest esimene eriti oluline ja seda nimetatakse sageli lihtsalt Hundi reegliks.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Friedrich Hund?
V: Friedrich Hund oli saksa füüsik Karlsruhes, kes oli tuntud oma tööde poolest aatomite ja molekulide kohta.
K: Kus ta töötas?
V: Ta töötas Rostocki, Leipzigi, Jena, Frankfurt am Maini ja Gِttingeni ülikoolides.
K: Millise panuse andis ta kvantteooriasse?
V: Ta andis panuse kvantteooriasse aatomi struktuuri ja molekulaarspektrite struktuuri kohta.
K: Mis on Hundi reegel?
V: Hundi reegel on aatomifüüsika põhimõte, mis väidab, et aatomile või molekulile elektronide lisamisel hõivavad nad erineva spinniorientatsiooniga orbitaalid nii, et nende summaarne spinniarvukus oleks maksimaalne. See on nimetatud Friedrich Hundi järgi, kes esitas selle esimest korda 1926. aastal.
K: Millal ta avastas tunneliefekti?
V: Ta avastas hilisema nn tunneliefekti 1926. aastal.
K: Kas Friedrich Hund oli mõne teadusliku ühingu liige?
V: Jah, ta oli Rahvusvahelise Kvantmolekulaarteaduste Akadeemia liige.
