Fritjof Capra: Austria-Ameerika füüsik, süsteemiteoreetik ja autor

Fritjof Capra — Austria-Ameerika füüsik, süsteemiteoreetik ja autor. Tutvu tema "The Tao of Physics", komplekssusteooria, ökoloogia ja teaduse mõju ideedega.

Autor: Leandro Alegsa

Fritjof Capra (sündinud 1. veebruaril 1939) on Austria-Ameerika füüsik, kes on tuntud oma populaarsuhelistatud raamatutest ja süsteemiteoreetilistest vaadetest.

Varajane elu ja haridus

Capra on sündinud Viinis, Austrias. Ta omandas 1966. aastal Viini ülikoolis doktorikraadi teoreetilises füüsikas. Oma varases teadustöös tegeles ta eelkõige osakestefüüsika valdkonnaga, millelt liikus hiljem interdistsiplinaarsemate teemade poole.

Teaduslik töö ja põhitähelepanu

Capra on uurinud nii kvant- kui ka osakestefüüsikat, kuid on tuntuks saanud eelkõige oma püüdluse tõttu siduda kaasaegse füüsika avastusi laiemate filosoofiliste ja ühiskondlike küsimustega. Ta on kirjutanud populaarseid raamatuid teaduse mõjust eetikale, metafüüsikale ja ühiskonnale. Eelkõige teoses "The Tao of Physics" esitab ta väite, et füüsika ja metafüüsika viivad mõlemad paratamatult samade teadmiste juurde, rõhutades vastuolusid klassikalise mehhaanilise maailmavaate ja tänapäevase teaduse vahel.

Capra kritiseerib lääne teaduse ja ühiskonna reduktsionistlikke eeldusi ning nõuab, et lääne maailm loobuks Descartes'i mehaanilistest vaadetest. Ta väidab, et Descartes'i lähenemine — et kõike saab mõista osade kaupa, ignoreerides terviklikke seoseid — on paljudes valdkondades eksitav. Capra kutsub lugejaid nägema maailma komplekssusteooria ja süsteemse mõtlemise kaudu, rõhutades seoseid ja protsesside dünaamikat, mitte üksikute komponentide isolatsiooni.

Elusate süsteemide teooria ja interdistsiplinaarsus

Capra eesmärk on luua elusate süsteemide teooria — teoreetiline raamistik, mis aitab mõista ökoloogia ja teiste süsteemide toimimist tervikuna. Selle teooria juured ulatuvad kahekümnenda sajandi esimesse poolde ning ammutavad teadmisi mitmest teadusvaldkonnast: organismibioloogiast, gestaltpsühholoogiast, ökoloogiast, üldisest süsteemiteooriast ja küberneetikast. Tema põhitees on, et elusad süsteemid on võrgustikud omavahel seotud suhete ja protsessidega ning neid ei saa täielikult mõista, kui keskenduda üksnes eraldiseisvatele osadele.

Peamised teosed

  • The Tao of Physics (1975) — populaarteaduslik teos, mis võrdleb kvantfüüsika ideid idamaise müstikaga.
  • The Turning Point (1982) — laiem käsitlus teaduse, ühiskonna ja majanduse ümbermõtestamisest süsteemse ja ökosüsteemse lähenemise suunas.
  • Roheline poliitika (1984, koos Charlene Spretnakiga) — Capra ja Spretnak esitavad ökofeministlikust vaatenurgast rohelise liikumise poliitilisi ja ühiskondlikke suundi.
  • The Web of Life (1996) — ülevaade süsteemsete ja võrgustikuliste mõistete rakendamisest bioloogias ja sotsiaalteadustes.
  • The Hidden Connections (2002) — uurib nähtamatuid seoseid majanduse, tervise ja ökoloogia vahel.
  • The Science of Leonardo (2007) — Capra analüüsib Leonardo da Vinci töid ja tema holistilist teaduslikku lähenemist.

Mõju ja kriitika

Capra on avaldanud suurt mõju ökoloogilise mõtlemise, süsteemiteooria leviku ja alternatiivsete teadusfilosoofiliste vaadete populariseerimisele. Tema töö on inspireerinud keskkonnaaktiviste, pedagooge ja interdistsiplinaarseid uurijaid mõtlema terviklikumalt. Samas on Capra saanud ka kriitikat: mõned teadlased leiavad, et ta teeb liialdatud või ebatäpset paralleeli kvantfüüsika ja idamaise müstika vahel, kasutades vahel metafoore ja interpreteeringuid, mis ei peegelda täpselt füüsika tehnilisi detaile. Kritiseeritakse ka tema mõnikord liiga laia filosoofilise üldistuse suunas liikumist.

Isiklik elu ja maailmavaade

Capra on avalikult käsitlenud nii teaduslikke kui ka vaimseid teemasid; tema teosed kannavad sageli seda hoiakut, et "kõige vahel on varjatud seosed". Tekstides ja intervjuudes on ta maininud, et tema vaimset maailmavaadet mõjutavad erinevad traditsioonid — ta on nii budist kui ka katoliku kristlane — ning rõhutab, et teaduslik ja vaimne mõtlemine võivad omavahel dialogi pidada.

Capra on jätkuvalt aktiivne kirjutaja ja lektor, tema ideed on osa laiemast liikumisest, mis püüab integreerida teaduslikke ja humanitaarseid teadmisi, et kujundada jätkusuutlikumat ja terviklikumat maailmavaadet.

Küsimused ja vastused

K: Kes on Fritjof Capra?


V: Fritjof Capra on Austria-Ameerika füüsik. Ta omandas 1966. aastal doktorikraadi teoreetilises füüsikas Viini Ülikoolis ja on tegelenud osakestefüüsika ja süsteemiteooria uurimisega.

K: Millistest teemadest on Capra kirjutanud?


V: Capra on kirjutanud populaarseid raamatuid teaduse seostest eetika, metafüüsika ja ühiskonnaga. Eelkõige esitab ta teoses "The Tao of Physics" väite, et füüsika ja metafüüsika viivad mõlemad paratamatult samade teadmiste juurde. Kõik tema teosed jagavad sarnast allteksti, et "kõige vahel on varjatud seosed".

K: Milliseid religioone Capra praktiseerib?


V: Capra on nii budist kui ka katoliku kristlane.

K: Millise raamatu kirjutas ta koos ökofeministliku autori Charlene Spretnakiga?


V: 1984. aastal kirjutas ta koos ökofeministliku autori Charlene Spretnakiga raamatu "Green Politics".

K: Kuidas Capra kritiseerib Descartes'i seisukohti?


V: Ta nõuab, et lääne ühiskond loobuks c Descartes'i mehaanilistest vaadetest, kritiseerides tema reduktsionistlikku seisukohta, et kõike saab uurida osade kaupa, et mõista tervikut. Selle asemel julgustab ta lugejaid võtma objektiivset ja värsket meelt ning nägema maailma "komplekssusteooria" kaudu.

K: Millistest teadusvaldkondadest on tema teooria pärit?


V: Tema teooria juured on mitmes 20. sajandi esimese poole teadusvaldkonnas - organismibioloogias, gestaltpsühholoogias, ökoloogias, üldises süsteemiteoorias ja küberneetikas.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3