Blackadder II on BBC komöödiasarja Blackadder teine seeria, mille kirjutasid Richard Curtis ja Ben Elton. See oli eetris 9. jaanuarist kuni 20. veebruarini 1986 ja koosneb kuuest episoodist. Sarja tegevus toimub Inglismaal kuninganna Elizabeth I (1558–1603) võimuperioodil ning kujutab Tudorite õukonda terava huumori ja ajaloolise satiiri võtmes. Peategelane Edmund, lord Blackadder, on Tudori ajastu õukondlane, kelle eesmärgiks on kuninganna poolehoiu võitmine ja oma positsiooni säilitamine, samal ajal kui ta püüab vältida paljude tema kosilaste saatust.

Tegelased ja osatäitjad

Peamistes rollides on:

  • Rowan Atkinson — Edmund, lord Blackadder, kaval ja sarkastiline pea­tegelane;
  • Tony Robinson — Baldrick, Blackadderi sulane, kelle „cunning plans” on sagedasti rumalad ja kohati koomilised;
  • Tim McInnerny — Lord Percy, naiivne ja üleolev õukonnahärra;
  • Miranda Richardson — kuninganna Elizabeth I, kapriisne ja ettearvamatu valitseja;
  • Patsy Byrne — Nursie, kuninganna endine „alluv” ja tema lapsepõlve sõbranna, kelle lugu ning naljad annavad lisavärvi episoodidele.

Sarja külalisosadesse kuulusid ka mitmed teised tuntud brittnäitlejad, kes aitasid luua rikkaliku ja mitmekülgse õukondliku koosseisu.

Muudatused võrreldes esimese sarjaga

Teine hooaeg eriis mõnes elemendis esimesest, The Black Adder:

  • Ben Elton asendas Rowan Atkinsoni teise stsenaristi rollis, mis muutis huumori stiili teravamaks ja kiiremini lõikavaks;
  • Sarja filmiti peamiselt stuudios multi-kamera formaadis (mitte laialivalguvalt kohapeal), mis andis lavalise komöödia rütmi ja võimaldas tihedamat dialoogi ning lavastust;
  • Peategelane Blackadder muutus varasemast vähem rumalast ja palju kalkuleerivamaks, rohkem Machiavelli-laadseks õukonnategelaseks;
  • Baldrickist sai teadlikult vähem intelligentne ja naljatum vastukaal, mis tekitas tugeva paarilise dünaamika Blackadderi ja Baldricki vahel.

Stiil, teemad ja korduvad motiivid

Sarja stiil põhineb sarkastilisel dialoogil, ajaloolisel absurdsusel ja korduvatel koomilistel motiividel: Baldricki „cunning plans”, Blackadderi napp iroonia, kuninganna ettearvatav kapriis ning õukonna intriigid. Kuigi kujutlus on selgelt liialdatud ja anekdootlik, mängib sari välja ka teravat sotsiaalset kriitikat, eriti hierarhia ja võimu kuritarvituse teemadel.

Vastuvõtt ja pärand

Blackadder II tõi sarjale suurema populaarsuse ja kindlustas selle formaadi, mis jätkus edaspidistes hooaegades (Blackadder the Third ja Blackadder Goes Forth). Sarja peetakse sageli üheks parimaks Briti televisioonikomöödiaks oma terava kirjutuse, meeldejäävate tegelaskujude ja korduvate naljade tõttu. Episoodid on olnud regulaarselt korduv­edastustes ja need on kättesaadavad ka DVD- ja voogedastusteenustes, mis on võimaldanud uutel vaatajatel sarjaga tutvuda.

Kuigi tegemist on fiktiivse ja liialdatud kujutisega, jääb Blackadder II silmapaistvaks näiteks, kuidas ajaloolist tausta kasutada ümbritseva ühiskonna ja inimloomuse pilamiseks läbi terava huumori.