Dr. Goodluck Ebele Azikiwe Jonathan (sündinud 20. novembril 1957 Ogbias, Bayelsa osariik) on Nigeeria poliitik, kes oli riigi president ajavahemikus 5. mai 2010–29. mai 2015. Ta on pärit Nigeri lahe piirkonnast ja õppis zooloogiat, omandades õpingud peamiselt Port Harcouri ülikoolis. Enne poliitikasse sisenemist töötas ta õpetaja ja ülikoolilektorina ning tegutses mitmetes riigiametites.

Varane poliitiline karjäär

Jonathan liitus aktiivselt kohalikus poliitikas ning teenis erinevatel ametikohtadel Bayelsa osariigis. Ta sai Bayelsa kuberneriks 9. detsembril 2005 pärast seda, kui eelsed kubernerid lahkusid ametist. Kubermangu ametis jäi ta kuni 28. maini 2007, mil astus föderaalvalitsuse tasandile.

Asepresidendina ja konstitutsiooniline kriis 2010

29. mail 2007 nimetati Jonathan Nigeeria asepresidendiks. 2009–2010 puhkes presidendi Umaru Yar'Adua tervise tõttu poliitiline ja konstitutsiooniline kriis: president viibis ravil Saudi Araabia haiglas ja ei olnud ametlikult võimeline riigiasju ajama. 13. jaanuaril 2010 andis föderaalkohus Jonathanile volitused riigiasjade ajamiseks ning ta täitis presidendi kohustusi seni, kuni olukord selgines. 24. veebruaril 2010 naasis Yar'Adua Nigeeriasse, kuid Jonathan säilitas de facto presidendi volitused. Yar'Adua suri 5. mail 2010 ja Jonathanist sai ametlikult president; ta andis ametivande järgmisel päeval.

Presidendina (2010–2015)

Presidendina jätkas Jonathan algselt asepresidendina alustatud poliitikaid, kuid tema ametiaeg kattus mitmete raskete väljakutsetega. Tema valitsusaeg tõi kaasa:

  • 2011. aasta presidendivalimised, milles Jonathan kandideeris ja jäi ametisse pärast vaidlusi ning kaebusi valimiste õigsuse kohta;
  • terroristliku rühmituse Boko Harami tõsist tegevuse kasvu, mille hulka kuulusid ka 2014. aasta Chiboki tüdrukute röövimine — sündmused, mis tõid kodumaisele ja rahvusvahelisele kriitikale julgeoleku ja valitsuse reageerimise kohta;
  • majanduslikud pinged, mis olid seotud nafta hindade kõikumise ja kütusesubsiidiumide reformidega ning üleüldise vajadusega arendada mitmekesist majandust;
  • katseid võidelda korruptsiooniga ning parandada riigi infrastruktuuri ja elektrivarustust, mille tulemused olid osaliselt salapärased ja vaidlustatud.

Jonathanile heideti ette nii korruptsioonisüüdistusi kui ka halba juhtimist julgeoleku küsimustes, kuid tema valitsus püüdis ka teha reforme ja edendada majandusarengut mõnedes piirkondades.

2015. aasta valimiskaotus ja võimule rahumeelne üleandmine

Jonathani ametiaeg Nigeeria presidendina lõppes 29. mail 2015, kui ta kaotas presidendivalimised ja andis ametivande üle president Muhammadu Buharile. Tema otsus kaotust tunnustada ning rahumeelselt võim üle anda pälvis nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt kiitust kui samm demokraatia tugevnemise suunas Nigeerias.

Pärast ametiaega

Pärast presidendiametit on Jonathan osalenud rahvusvahelistes ülesannetes, sh valimiste seiretes, rahvusvahelises nõustamises ja demokraatia ning stabiilsuse teema esiletoomises. Ta on loonud sihtasutusi ning tegelenud hariduse ja majandusliku arengu toetamisega oma kodupiirkonnas ja laiemalt.

Isiklik elu ja pärand

Goodluck Jonathan on abielus Patience Jonathaniga; peres on lapsi. Tema presidendiaeg jääb ajalukku eelkõige selle poolest, et ta tõstis esile Nigeri lahe piirkonna tähtsust riigi poliitikas, samal ajal kui tema valitsusaeg sattus ränga julgeoleku- ja majandusliku surve alla. Tema rahumeelne võimuliikumine 2015. aastal on sageli esitatud näitena demokraatlikust alternatiivist ja poliitilisest küpsusest Nigeerias.