Goodluck Jonathan — Nigeeria president ja poliitik (2010–2015)
Goodluck Jonathan — Nigeeria president (2010–2015): teekond Bayelsa kubernerist asepresidendiks ja riigipeaks, juhtimisotsused, poliitiline pärand.
Dr. Goodluck Ebele Azikiwe Jonathan (sündinud 20. novembril 1957 Ogbias, Bayelsa osariik) on Nigeeria poliitik, kes oli riigi president ajavahemikus 5. mai 2010–29. mai 2015. Ta on pärit Nigeri lahe piirkonnast ja õppis zooloogiat, omandades õpingud peamiselt Port Harcouri ülikoolis. Enne poliitikasse sisenemist töötas ta õpetaja ja ülikoolilektorina ning tegutses mitmetes riigiametites.
Varane poliitiline karjäär
Jonathan liitus aktiivselt kohalikus poliitikas ning teenis erinevatel ametikohtadel Bayelsa osariigis. Ta sai Bayelsa kuberneriks 9. detsembril 2005 pärast seda, kui eelsed kubernerid lahkusid ametist. Kubermangu ametis jäi ta kuni 28. maini 2007, mil astus föderaalvalitsuse tasandile.
Asepresidendina ja konstitutsiooniline kriis 2010
29. mail 2007 nimetati Jonathan Nigeeria asepresidendiks. 2009–2010 puhkes presidendi Umaru Yar'Adua tervise tõttu poliitiline ja konstitutsiooniline kriis: president viibis ravil Saudi Araabia haiglas ja ei olnud ametlikult võimeline riigiasju ajama. 13. jaanuaril 2010 andis föderaalkohus Jonathanile volitused riigiasjade ajamiseks ning ta täitis presidendi kohustusi seni, kuni olukord selgines. 24. veebruaril 2010 naasis Yar'Adua Nigeeriasse, kuid Jonathan säilitas de facto presidendi volitused. Yar'Adua suri 5. mail 2010 ja Jonathanist sai ametlikult president; ta andis ametivande järgmisel päeval.
Presidendina (2010–2015)
Presidendina jätkas Jonathan algselt asepresidendina alustatud poliitikaid, kuid tema ametiaeg kattus mitmete raskete väljakutsetega. Tema valitsusaeg tõi kaasa:
- 2011. aasta presidendivalimised, milles Jonathan kandideeris ja jäi ametisse pärast vaidlusi ning kaebusi valimiste õigsuse kohta;
- terroristliku rühmituse Boko Harami tõsist tegevuse kasvu, mille hulka kuulusid ka 2014. aasta Chiboki tüdrukute röövimine — sündmused, mis tõid kodumaisele ja rahvusvahelisele kriitikale julgeoleku ja valitsuse reageerimise kohta;
- majanduslikud pinged, mis olid seotud nafta hindade kõikumise ja kütusesubsiidiumide reformidega ning üleüldise vajadusega arendada mitmekesist majandust;
- katseid võidelda korruptsiooniga ning parandada riigi infrastruktuuri ja elektrivarustust, mille tulemused olid osaliselt salapärased ja vaidlustatud.
Jonathanile heideti ette nii korruptsioonisüüdistusi kui ka halba juhtimist julgeoleku küsimustes, kuid tema valitsus püüdis ka teha reforme ja edendada majandusarengut mõnedes piirkondades.
2015. aasta valimiskaotus ja võimule rahumeelne üleandmine
Jonathani ametiaeg Nigeeria presidendina lõppes 29. mail 2015, kui ta kaotas presidendivalimised ja andis ametivande üle president Muhammadu Buharile. Tema otsus kaotust tunnustada ning rahumeelselt võim üle anda pälvis nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt kiitust kui samm demokraatia tugevnemise suunas Nigeerias.
Pärast ametiaega
Pärast presidendiametit on Jonathan osalenud rahvusvahelistes ülesannetes, sh valimiste seiretes, rahvusvahelises nõustamises ja demokraatia ning stabiilsuse teema esiletoomises. Ta on loonud sihtasutusi ning tegelenud hariduse ja majandusliku arengu toetamisega oma kodupiirkonnas ja laiemalt.
Isiklik elu ja pärand
Goodluck Jonathan on abielus Patience Jonathaniga; peres on lapsi. Tema presidendiaeg jääb ajalukku eelkõige selle poolest, et ta tõstis esile Nigeri lahe piirkonna tähtsust riigi poliitikas, samal ajal kui tema valitsusaeg sattus ränga julgeoleku- ja majandusliku surve alla. Tema rahumeelne võimuliikumine 2015. aastal on sageli esitatud näitena demokraatlikust alternatiivist ja poliitilisest küpsusest Nigeerias.
Varane elu, haridus ja isiklik elu
Jonathan sündis Otueke'is Ogbia omavalitsuspiirkonnas Nigeerias kanuumeistrite peres. Tal on bakalaureusekraad zooloogias. Tal on ka magistrikraad hüdrobioloogias/kalandusbioloogias ja filosoofiadoktor (Ph.D.) zooloogias Port Harcourt'i ülikoolis. Pärast kraadi omandamist töötas ta haridusinspektorina, õppejõuna ja keskkonnakaitseametnikuna, kuni otsustas 1998. aastal poliitikuks hakata.
Jonathan on abielus Patience Faka Jonathaniga ja tal on kaks last. Jonathan kuulub ijawide etnilisse rühma.
Varajane poliitiline karjäär
Bayelsa osariigi kuberneriamet
Jonathan alustas oma poliitilist karjääri 1998. aastal, kui ta liitus 1998. aastal Rahvademokraatliku Partei (PDP) liikmeks. Jonathan, kes oli Bayelsa osariigi asekuberner, järgnes kuberner Diepreye Alamieyeseighale, kelle Bayelsa osariigi assamblee vabastas ametist pärast seda, kui teda süüdistati Ühendkuningriigis rahapesu eest. Septembris 2006 esitas riigi kuritegevuse vastane asutus, majandus- ja finantskuritegude komisjon (EFCC) Jonathani abikaasale süüdistuse rahapesuga seotud kuritegude eest.
Presidendivalimised
Detsembris 2006 valiti Jonathan Umaru Yar'Adua presidendikandidaadi kandidaadiks PDP presidendikandidaadiks 2007. aasta aprillis toimuvatel valimistel. 20. aprillil 2007, vahetult enne presidendivalimisi, toimus vägivaldne rünnak võitlejate poolt. Politsei sõnul üritasid inimesed Jonathani tappa. Seda siiski ei juhtunud.
Asepresidentuur
Pärast PDP valimisvõitu, mida mõned inimesed ei pidanud õiglaseks, õhkisid võitlejad 16. mail Bayelsa osariigis Otu-Ekes Jonathani maakodu; rünnakus hukkus kaks politseinikku. Jonathan ei viibinud sel ajal seal.
Presidendi kohusetäitja
President Umaru Yar'Adua lahkus Nigeeriast 23. novembril 2009 ravi eesmärgil. Ta ei teinud plaane, et keegi võtaks tema kohustused üle. 13. jaanuaril 2010 andis föderaalkohus asepresidendile Jonathanile volitused riigiasjade ajamiseks presidendi jätkuva eemalviibimise ajal. 22. jaanuaril 2010 otsustas Nigeeria ülemkohus, et föderaalse täitevnõukogul on 14 päeva aega otsustada, kas president Yar'Adua "ei ole võimeline oma ametikohustusi täitma". 2010. aasta veebruaris toimunud üleriigilises kõnes kutsus Jonathan kõiki nigeerlasi üles jätma kõrvale religioossed ja etnilised erinevused, et töötada koos ühise hüvangu nimel. Jonathan ütles: "Lähimineviku sündmused on pannud proovile meie kollektiivse otsustavuse demokraatliku rahvana", "Mul on hea meel teada, et meie rahvas on näidanud üles vastupidavust ja ühtset meelekindlust.
9. veebruaril 2010 otsustas senat, et presidendi volitused tuleks anda asepresidendile. Ta määrati presidendi kohusetäitjaks koos kõigi sellega kaasnevate volitustega kuni Yar'Adua täieliku tervise taastumiseni. Opositsiooni juristid ja seadusandjad nimetasid võimu üleandmist "riigipöördeks ilma sõnata". Nigeeria põhiseadus nõuab, et president teataks kirjalikult, et ta ei ole võimeline oma ülesandeid täitma, või et kabinet saadab arstirühma teda uurima, kuid seda sätet ei ole ilmselt täidetud, mis jätab kahtluse alla tegevuse põhiseaduspärasuse.
Eesistujariik
Yar'Adua suri 5. mail 2010. Jonathan vannutati Yar'Adua asemel ametisse 6. mail 2010, saades Nigeeria 14. riigipeaks. Ta jääb presidendiks kuni järgmiste valimisteni. Ametisse astudes nimetas Jonathan korruptsioonivastast võitlust, võimu- ja valimisreformi, millele ta presidendina keskenduda tahab. Ta märkis, et tuli ametisse "väga kurbades ja ebatavalistes tingimustes".
18. mail 2010 kiitis Rahvusassamblee heaks president Goodluck Jonathani poolt Kaduna osariigi endise kuberneri, arhitekt Namadi Sambo nimetamise asepresidendi ametikohale.
Maailmameistrivõistluste poleemika
Pärast 2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusi Lõuna-Aafrikas, kus Nigeeria meeskond ei pääsenud grupifaasis edasi, ütles Jonathan, et rahvusmeeskond ei saa enam rahvusvahelisi mänge pidada. FIFA oli presidendi otsuse vastu ja ähvardas Nigeeria ühendusest välja visata. Pärast seda lõpetas Jonathan keelu.
Ümbervalimine
Jonathan valiti 2011. aasta aprillis uuesti ametisse valimistel, mis mõnede ekspertide sõnul võisid olla kõige õiglasemad valimised Nigeeria ajaloos.
Vt ka
- Nigeerlaste nimekiri
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes on Goodluck Jonathan?
V: Goodluck Jonathan on Nigeeria poliitik, kes oli aastatel 2010-2015 Nigeeria president.
K: Millal valiti Jonathan Nigeeria presidendiks?
V: Jonathan sai Nigeeria presidendiks 2010. aastal pärast president Umaru Musa Yar'Adua surma.
K: Millisesse erakonda kuulub Jonathan?
V: Jonathan kuulub Rahvademokraatlikku Parteisse (PDP).
K: Milline oli Jonathani ametikoht enne Nigeeria presidendiks saamist?
V: Enne Nigeeria presidendiks saamist oli Jonathan Bayelsa osariigi kuberner ja Nigeeria asepresident.
K: Kuidas sai Jonathanist president, kui Yar'Adua oli haiglas?
V: Föderaalne kohus andis Jonathanile volitused riigiasjade ajamiseks, kui president Umaru Musa Yar'Adua viibis Saudi Araabia haiglas.
K: Millal lõppes Jonathani ametiaeg Nigeeria presidendina?
V: Jonathani ametiaeg Nigeeria presidendina lõppes 29. mail 2015, kui ta andis võimu üle president Muhammadu Buharile.
K: Kes järgnes Jonathanile Nigeeria presidendina?
V: Muhammadu Buhari järgnes Jonathanile Nigeeria presidendina.
Otsige