Rahapesu: määratlus, meetodid ja rahvusvaheline võitlus

Rahapesu: selge ülevaade mõistetest, levinud meetoditest ja rahvusvahelisest võitlusest (FATF), seadusandlusest ja ennetusmeetmetest.

Rahapesu on midagi, mida mõned kurjategijad teevad selleks, et varjata kuritegelikul teel teenitud raha. Kurjategijad teevad rahapesu selleks, et politseil oleks raske välja selgitada, kust kurjategija raha sai.

Üks viis, kuidas kurjategijad raha pesevad, on kasutada ebaseaduslikust tegevusest teenitud raha, et osta asju (näiteks kulda ja hõbedat, aktsiaid või kasiinomärke, muud seaduslikku äritegevust, näiteks toidu- või viinapoode) ja seejärel müüa need esemed, et raha tagasi saada. Kui kurjategija ostab ja müüb asju mitu korda, on politseil raske välja selgitada, kust kurjategija raha sai.

Mõnes riigis on olemas seadused, millega püütakse peatada rahapesu. Need seadused aitavad politseil välja selgitada, kui kurjategijad üritavad rahapesu teha. Mõne riigi seaduste kohaselt peavad ettevõtjad:

• teatada valitsusele, kui keegi maksab neile palju raha (näiteks 10 000 dollarit) või kui keegi paneb palju raha nende panka.
• öelda valitsusele, kui nad arvavad, et keegi teeb rahapesu, ja
• kirjutavad paberile või arvutisse iga kord, kui keegi annab neile palju raha või kui nad annavad kellelegi palju raha.

1989. aastal moodustasid mõned riigid eri valitsuste esindajatest koosneva rühma, et anda riikidele teada, kuidas rahapesu kõige paremini peatada. Seda organisatsiooni nimetatakse rahapesuvastaseks töörühmaks. Rahapesuvastase töökonnaga (FATF/GAFI) on ühinenud järgmised riigid:

• Argentina
• Aruba
• Austraalia
• Austria
• Bahrein
• Belgia
• Brasiilia
• Kanada
• Hiina
• Curaçao
• Taani
• Euroopa Komisjon
• Soome
• Prantsusmaa
• Saksamaa
• Kreeka
• Hongkong, Hiina
• Island
• India
• Iirimaa
• Itaalia
• Jaapan
• Kuveit
• Luksemburg
• Malaisia
• Mehhiko
• Madalmaad
• Uus-Meremaa
• Norra
• Omaan
• Portugal
• Katar
• Korea Vabariik 
• Vene Föderatsioon
• Saint Maarten
• Saudi Araabia
• Singapur
• Lõuna-Aafrika Vabariik
• Hispaania
• Rootsi
• Šveits
• Türgi
• Araabia Ühendemiraadid
• Ühendkuningriik
• Ameerika Ühendriigid

Rahapesu etapid

Rahapesu tavaliselt jaguneb kolmeks etapiks:

• Paigutamine (placement) – ebaseadusliku raha sissetoomine finantssüsteemi, näiteks suurte sularahamaksete tegemine pangakontole või kasiinomärkide ostmine.
• Segamine (layering) – rahaliigutuste keerukamaks muutmine, et peita raha päritolu: ülekanded eri kontode vahel, välisriikide kontod, varjatud ettevõttekettid jne.
• Integreerimine (integration) – "puhastatud" raha viimine tagasi majandusse kui näiva legaalse tulu kaudu, näiteks kinnisvara- või ettevõtteostud, dividendid või laenud.

Tavalised rahapesumeetodid

• Ost-müük (nt kallihinnalised esemed, väärismetallid) ja edasimüük.
• Maksevahendite hajutamine ehk "smurfing" (suurte summade jagamine paljudeks väiksemateks tehinguteks).
• Kaubapõhine rahapesu – väärarvestused import-eksport tehingutes, et varjata raha liikumist.
• Uued tehnoloogiad: krüptovaluutad, anonüümsed makseplatvormid ja virtuaalsed rahakotid.
• Varifirmad ja off‑shore kontod, mis raskendavad tegeliku omaniku tuvastamist.
• Kasiinod, kinnisvara ja professionaalsete vahendajate (nt advokaadid, raamatupidajad) kasutamine.

Seadused, kohustused ja heared

Enamik riike on kehtestanud rahapesuvastased (AML) ja terrorismi rahastamise vastased (CFT) reeglid. Tavapärased nõuded ettevõtetele ja finantsasutustele:

• Tundke oma klienti (KYC / CDD): kliendi identiteedi kontroll ja riskihindamine enne teenuse osutamist.
• Teavitamine: kahtlastest tehingutest tuleb teha teade vastavale asutusele (näiteks kahtlaste tehingute teavitamine ehk STR).
• Dokumentide ja tehingute salvestamine teatud ajaperioodi jooksul (tavaliselt mitu aastat).
• Sisalikke kontrolliprotseduure ja töötajate koolitus, et ära tunda kahtlaseid tegevusi.
• Koostöö uurivate asutustega ja võimalus varade külmutamiseks või konfiskeerimiseks.

Rahvusvaheline koostöö ja FATF

Rahapesuvastane töörühm (Financial Action Task Force — FATF, prantsuse keeles GAFI) koostab soovitusi, teeb riikide järelevalvet ja avaldab aruandeid, mis aitavad riikidel oma seadusi ja praktikat parandada. FATF soovitused hõlmavad kliendi tuvastamist, riskipõhist lähenemist, üleilmset teabevahetust ja sanktsioone rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu.

Lisaks FATF‑ile teevad järelevalvet ja uurimistööd ka teised rahvusvahelised organisatsioonid (nt Egmont Group finantsteabe jagamiseks, Interpol, Europol) ja riikidevahelised lepingud lihtsustavad uurimistööd üle piiride.

Kuidas märgata ja mida teha

Mõned märgid, mis võivad viidata rahapesule:

• korduvad suured sularahatehingud ilma selge ärilise põhjenduseta;
• kiire ja ebatavaline raha liikumine erinevate kontode vahel või mitmes riigis;
• klient ei soovi esitada identifitseerivaid dokumente või annab vastuolulist teavet;
• ärilised tehingud, mis ei vasta tavapärasele tegevusalale või milleks kasutatakse keerulisi struktuure;
• suured ostud ja kiire edasimüük ilma selge majandusliku vajaduseta.

Kui olete ettevõtja või töötate finantsvaldkonnas ja märkate kahtlustäratavat tegevust, tuleb järgida oma organisatsiooni juhiseid: tavaliselt teatada compliance‑ametnikule või esitada kahtlaste tehingute teade vastavasse riiklikku asutusse. Mitte nõustuda ega varjata infot — see võib kaasa tuua õiguslikke tagajärgi.

Kokkuvõte

Rahapesu on kuritegelik protsess, mille eesmärk on varjata ebaseadusliku tulu päritolu ja muuta see näiliselt legaalseks. Selle vastu võitlemine nõuab seadusi, panganduse ja finantssektori kontrollisüsteeme, rahvusvahelist koostööd ning teadlikkust nii eraisikute kui ka ettevõtete tasandil. FATF ja teised organisatsioonid annavad juhiseid ja hindavad riikide praktikaid, et vähendada rahapesu riske üle maailma.

Küsimused ja vastused

K: Mis on rahapesu?

K: Kuidas kurjategijad raha pesevad?

K: Kas rahapesu tõkestamiseks on olemas seadused?

K: Kes lõi rahapesuvastase töökonna?

K: Millised riigid on FATF/GAFI liikmed?

K: Mida peavad ettevõtted tegema rahapesuvastaste seaduste alusel?

Otsing