Rahapesu

Rahapesu on midagi, mida mõned kurjategijad teevad selleks, et varjata kuritegelikul teel teenitud raha. Kurjategijad teevad rahapesu selleks, et politseil oleks raske välja selgitada, kust kurjategija raha sai.

Üks viis, kuidas kurjategijad raha pesevad, on kasutada ebaseaduslikust tegevusest teenitud raha, et osta asju (näiteks kulda ja hõbedat, aktsiaid või kasiinomärke, muud seaduslikku äritegevust, näiteks toidu- või viinapoode) ja seejärel müüa need esemed, et raha tagasi saada. Kui kurjategija ostab ja müüb asju mitu korda, on politseil raske välja selgitada, kust kurjategija raha sai.

Mõnes riigis on olemas seadused, millega püütakse peatada rahapesu. Need seadused aitavad politseil välja selgitada, kui kurjategijad üritavad rahapesu teha. Mõne riigi seaduste kohaselt peavad ettevõtjad:

teatada valitsusele, kui keegi maksab neile palju raha (näiteks 10 000 dollarit) või kui keegi paneb palju raha nende panka.
öelda valitsusele, kui nad arvavad, et keegi teeb rahapesu, ja
kirjutavad paberile või arvutisse iga kord, kui keegi annab neile palju raha või kui nad annavad kellelegi palju raha.

1989. aastal moodustasid mõned riigid eri valitsuste esindajatest koosneva rühma, et anda riikidele teada, kuidas rahapesu kõige paremini peatada. Seda organisatsiooni nimetatakse rahapesuvastaseks töörühmaks. Rahapesuvastase töökonnaga (FATF/GAFI) on ühinenud järgmised riigid:

Rahapesu Kanadas

Kanadas on rahapesu tõsine probleem. Kanada valitsus on eraldanud rahapesu vastu võitlemiseks üle 70 miljoni dollari.

Briti Kolumbia provints teatas, et korraldab selles küsimuses avaliku uurimise.

Küsimused ja vastused

K: Mis on rahapesu?

V: Rahapesu on protsess, mida kurjategijad kasutavad selleks, et varjata ebaseaduslikust tegevusest või poliitilisest korruptsioonist saadud raha, mida nimetatakse "mustaks rahaks". Rahapesu eesmärk on jätta mulje, et räpane raha pärineb seaduslikest allikatest, et pangad saaksid seda kahtluseta vastu võtta.

K: Kuidas kurjategijad raha pesevad?

V: Kurjategijad kasutavad ebaseaduslikust tegevusest teenitud raha sageli selleks, et osta asju (näiteks kulda ja hõbedat, aktsiaid või kasiinomärke, muud seaduslikku äritegevust, näiteks toidu- või viinapoode) ja seejärel müüa need asjad, et raha tagasi saada. See muudab politseil raskeks jälgida, kust kurjategija oma raha sai.

K: Kas rahapesu tõkestamiseks on olemas seadused?

V: Jah, mõnes riigis on olemas seadused, mis aitavad politseil välja selgitada, kui kurjategijad üritavad rahapesu teha. Nende seaduste kohaselt peavad ettevõtted teatama suurtest maksetest ja tehingutest ning võimalikest rahapesukahtlustest.

K: Kes lõi rahapesuvastase töökonna?

V: 1989. aastal moodustasid mõned riigid eri valitsuste esindajatest koosneva rühma, mida nimetatakse rahapesuvastaseks töökonnaks (FATF/GAFI). See organisatsioon aitab riikidele rääkida, kuidas nad saavad rahapesu peatada ja ennetada.

K: Millised riigid on FATF/GAFI liikmed?

V: FATF/GAFI liikmed on järgmised riigid: Argentina, Aruba, Austraalia, Austria, Bahrein, Belgia, Brasiilia, Kanada, Hiina, Kanada Curaçao, Taani, Euroopa Komisjon, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Hongkong, Island, India, Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Kuveidi, Luksemburg, Malaisia, Mehhiko, Madalmaad, Uus-Meremaa, Norra, Omaan, Portugal, Korea Vabariik, Vene Föderatsioon, Saint Maarten, Saudi Araabia, Singapur, Lõuna-Aafrika, Hispaania, Rootsi, Šveits, Türgi, Araabia Ühendemiraadid, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid.

K: Mida peavad ettevõtted tegema rahapesuvastaste seaduste alusel?

V: Ettevõtted peavad teatama suurtest maksetest ja tehingutest ning võimalikust rahapesu kahtlusest, kui seadus seda nõuab. Samuti peavad nad võib-olla pidama paberkandjal või arvutis arvestust kõigi tehtud või saadud suurte maksete kohta.