Carnaval de Negros y Blancos — Pasto (Kolumbia): UNESCO pärand ja ajalugu

Avasta Pasto maailmakuulus Carnaval de Negros y Blancos — UNESCO pärand, värvikas ajalugu, traditsioonid ja eepiline jaanuariparaad, mis tõmbab turiste kogu maailmast.

Mustade ja valgete karneval (hispaania keeles Carnaval de Negros y Blancos) on Kolumbia linnas Pastos toimuv karneval, mille UNESCO on kuulutanud üheks inimkonna suulise ja vaimse kultuuripärandi meistriteoseks (kandideeriti ja tunnustati 2009. aastal). Karneval toimub igal aastal 2. jaanuarist 7. jaanuarini ja meelitab nii kohalikke kui ka väliskülastajaid, olles Nariño osariigi üks suurimaid ja silmapaistvamaid kultuurisündmusi.

Ajalugu ja päritolu

Karneval on kujunenud mitme kultuuritraditsiooni põimumisest: põlisrahvaste rituaalid, Aafrika päritolu tavad ja hispaania koloniaalne pärand. Traditsioonides peegelduvad vabaduse, ühise tähistamise ja sotsiaalse lõbususe teemad. Olulisemad ajaloolised verstapostid on:

• 17.–19. sajand — Aafrika päritolu kogukondade traditsioonid, mis tähistasid vabadust ja vastuhakku orjandusele.
• 1607. aasta orjakapina ja selle mälestus — legendi järgi sai see sündmus alguse orjadest, kes pärast orjakapinast vabanemist avaldasid rõõmu ja laulsid tänavatel.
• 19. sajand — Pastos hakati mustaks värvitud nägudega ette kujutama mustanahaliste päeva tähistamist (alates umbes 1857. aastast).
• 1912 — tekkis valgete päeva kalduvus, kui inimesed hakkasid end valge puudri ja kosmeetikaga katta, et mänguliselt vastandada „mustade päeva“ rituaale.
• 1926 — alustati tänapäevase suurparaadi traditsiooni, kus väljapaistvad ja värvikirevad vankrid (karrood) ning suured kostüümid on paradel keskseks atraktsiooniks.
• 1929 — algas Castañeda perekonna saabumine kui rituaalne tervitus väljaspoolt tulijatele ja külalistele.
• 1966 — sündis Carnavalito ehk lastekarneval, mis kasvas välja täiskasvanute karnevali koopiast ja on tänaseks kindel osa programmi.

Peamised etapid ja sündmused

Karneval koosneb mitmest järjestikusest etapist ja pühalikust tegevusest. Peamised päevad ja sündmused on:

• Karnevali eelne etapp — sisaldab narride päeva (päev, mil huumor ja iroonia saavad avaliku väljenduse) ning aastavahetuse nukke (años viejos): paraadid ja süütamised, millega võetakse vastu uus aasta ja pannakse punkt eelmisele.
• Kolooniate päev — lisatud ametliku päeva staatusena hiljem; hõlmab Kolooniate paraadi ning teisi esinemisi ja uut programmi, sealhulgas rokipäeva (muusika- ja kultuurietendused).
• Carnavalito — laste karneval, mis sai alguse 1966. aastal väikeste vankrite, lasteansamblite ja tantsudega; on perekeskne ja väga rõõmus osa pidustustest.
• Castañeda perekonna saabumine — rituaalne paraad, mis algas 1929. a ja mis tervitab väljaspoolt saabunud külalisi ja rännureid; see on kujunenud üheks karnevali tunnuslikuks etenduseks.
• Mustade päev — traditsiooniline tähistamine, mis meenutab aafrika päritolu elanike vabanemist ja rõõmu; tänavatel värvitakse ja kaunistatakse ennast ning jagatakse muusikat ja toitu.
• Valgete päev — karnevali võimsaim osa koos suure paraadiga. Inimesed katavad näod valge puudri ja kosmeetikaga, toimuvad suured karnevalid, tantsud ning vankrite paraad, mis on üks karnevali visuaalseimaid hetki.
• Karneval Remate (Lõpetamine) — vahetult lõpuüritus, mille käigus tähistatakse vahel ka "Cuy's day", kus maitsetakse piirkonna tüüpilist rooga (cuy ehk merisiga) ning öeldakse järele karnevali lõplik hüvastijätt.

Traditsioonid, kostüümid ja muusika

Karnevali iseloomustavad suured värvid, loomingulised kostüümid, maskid ja tänavakõned. Traditsiooniliste elementide hulka kuuluvad:

• värvikirevad ja mõnikord hiiglaslikud vankrid (karrood), mis kannavad karnevali peamisi kujutisi ja narratiive;
• maskid ja kostüümid, mida valmistatakse käsitööna, ning rahvalikud tantsuvormid ja rütmid;
• konfetid, värvivedelikud ja voolikud — publikule ja osalejatele omane mänguline osalus;
• muu muusikaline taust: puhkpilliorkestrid, rütmigrupid ja tänavatantsud, mis loovad pidevalt liikuva ja kaasava õhkkonna.

Kuna karneval põhineb ajaloos ja rituaalides, on mitmed tavad sümboolsed — näiteks nägude värvimine musta või valgega väljendab ajaloolist mälestust ja mängulist vastandamist. Samas on oluline osalejana arvestada kultuurilise tundlikkusega ja austada sündmuse algupära.

Karnevali sotsiaalne ja majanduslik tähtsus

Tänapäeval on karneval Pasto piirkonna oluline kultuuriline ja majanduslik magnet: see toetab kohalikku turismi, käsitööd, toitlustust ja teenuseid ning aitab säilitada ja edastada rahvuslikke ja piirkondlikke traditsioone järgmistele põlvedele. Karneval pakub töövõimalusi kostüümimeistritele, muusikutele, giididele ja teenindussektorile ning tugevdab kogukondlikku identiteeti.

Praktilised nõuanded külastajale

• Broneeri majutus ja transport aegsasti — karnevali ajal on Pastos suur koormus ja hotellid täituvad kiiresti.
• Riietu mugavalt ja vastavalt ilmale — jaanuaris võib olla jahe öösiti, päevased üritused on aga energilised ja liikumist nõudvad.
• Austa kohalikke kombeid: kui osaled nägude värvimises või teiste rituaalidega, tee seda lugupidavalt ning vajadusel küsi nõu kohalikelt.
• Säilita turvalisust: jälgi ametlikke teateid, ära riku avalikku korda ja hoia hoolikalt oma isiklikke esemeid rahvarohketes piirkondades.

Lõppmõte

Pastos peetav Mustade ja valgete karneval on elav näide kultuurilisest sünteesiast: see ühendab ajaloo, muusika, teatrilise väljenduse ja kogukondliku osaluse. Karneval kutsub nii kohalikke kui ka külalisi osa võtma rõõmust, loovusest ja ajaloolisest mälu jagamisest — alati austades pidustuse tähendust ning kohalike inimeste püüdlusi kultuuri säilitada.

Tänapäeval on karneval turismi jaoks väga oluline. Inimesed kasutavad kostüüme ja maske ning mängivad ikka veel musta kosmeetika ja valge puudriga.

Küsimused ja vastused

K: Mis on mustade ja valgete karneval?

K: Millal toimub karneval?

K: Kes külastab karnevali?

K: Kus toimub mustade ja valgete karneval?

K: Mida UNESCO selle karnevali kohta välja kuulutas?

Otsing