Boshini sõda (1868–1869): Jaapani kodusõda ja Meiji-restaureerimine

Boshini sõda (1868–1869) — põhjalik ülevaade Jaapani kodusõjast, Tokugawa šogunaadi langusest ja Meiji-restaureerimise poliitilistest, sotsiaalsetest ja sõjalistest tagajärgedest.

Boshini sõda (戊辰戦争, Boshin Sensō, "Yangi maadraakoni aasta sõda"), mida mõnikord nimetatakse Jaapani revolutsiooniks, oli kodusõda Jaapanis, mis toimus aastatel 1868-1869 valitseva Tokugawa šogunaadi jõudude ja nende vahel, kes taotlesid poliitilise võimu taastamist Meiji keisririigi õukonnale.

Põhjused

Boshini sõda oli tingitud mitmest üksteisega seotud tegurist. Põhilised põhjused olid feodaalse Tokugawa šogunaadi vähenenud autoriteet, surve lääne suhete ja kaubanduse kasvu tõttu, ning poliitilised jõud, kes soovisid taastada keisri formaalse võimu ning viia läbi radikaalseid reforme ja moderniseerimist. Eriliselt olulised olid mässumeelsed ja tugevad daimiõiguste keskused nagu Satsuma ja Chōshū, kes juhtisid liikumist, et lõpetada šogunaadi valitsemine ja luua tsentraliseeritud, modernne riik.

Peamised osapooled

• Tokugawa šogunaadi väed — traditsioonilisi feodaalseid jõude juhtis viimaste šogunite toetusringkond ja paljud daimiod (hertsogid), kes lojaliselt toetasid senist korda.
• Keisri poolelised jõud — tavaäranis Satsuma, Chōshū, Tosa ja Hizen, kes liitusid keisri taastamise eesmärgiga ja moodustasid moderniseerumise eestkõneleja tuuma.
• Välisjõud — ametlikult neutraalsed, kuid mõned lääneriigid ja nende esindajad avaldasid taktikalist või varjatud mõjutust ja pakkusid nõuandeid või relvi mõlemale poole; samuti oli šogunaadi poolel Prantsuse sõjaväenõustajaid.

Sõjategevuse kulg

Sõjategevus algas 1868. aasta alguses ja jagunes mitmeks oluliseks etapiks:

• Toba–Fushimi lahing (jaanuar 1868) — varajane oluline lahing, kus keisrile ambitsioonikad väed suutsid murda Tokugawa vägede rivistuse; see jättis šogunaadi kätte tugev blow ja vallandas ahela, mis viis Edo (tänase Tokio) vallutamiseni.
• Edo üleandmine (1868) — Tokugawa Võimul olija ei osutanud pikalt vastupanu ja Edo loovutati keisrile suhteliselt rahumeelselt, mis kiirendas konfliktide kontsentreerumist põhja- ja idapiirkondadesse.
• Aizu ja Wakamatsu mäss — Aizu domeeni kindel vastupanu oli üks verisemaid etappe; seal toimusid pikaajalisemad piiramis- ja puhastustegevused.
• Ezo ja Hakodate’i lahing (1868–1869) — Tokugawa toetajad põgenesid põhja ja kuulutasid Hokkaidō lõunaosas lühiajalise "Ezo vabariigi". Liitlasväed purustasid selle lõpuks Hakodate’i lahingus 1869. aasta mais, mis märkis sõja lõppu.

Tagajärjed ja reformid

Sõja võitnud keisri poolelised rühmavõimud alustasid kiiret moderniseerimis- ja tsentraliseerimisprotsessi. Peamised muutused olid:

• Feodaalse süsteemi lõpp: shogunaadi ja eraldatud daimi süsteemi roll kahanes ning 1871. aastal kaotati hertsogiriigid (han) ja need asendati prefektuuridega.
• Sõjalised reformid: asutati riigikindralik armee, mis põhines ülivalitsuse kontrollil ja üldkohustuslikul mobilisatsioonil, mis vähendas samurai klassi erilise sõjalise positsiooni.
• Majandus ja industrialiseerimine: valitsus soodustas lääne tehnikat, raudteid, tööstust ja modernset rahandust, et taastada riigi tugevus ja sõltumatus.
• Sotsiaalsed ja poliitilised muutused: algasid haridusreformid, ühtsed seadused ja sammud konstitutsioonilise valitsemise suunas, mis kulmineerus Meiji perioodi edasiste reformidega.

Kahjud ja inimohvrid

Boshini sõda ei olnud mahajäänud vägivallatuse aeg — selle käigus sai surma ja sai vigastada suur hulk inimesi ning palju varasid hävis. Kuigi kõikidele allikatele viidatud täpsed arvud varieeruvad, jätsid konfliktid selge jälje nii sõjalisele kui tsiviilrahvale ja paljud valdad kannatasid majanduslikult ka pärast sõda.

Tähtsus ja pärand

Boshini sõda tähistas Jaapani kiire üleminekupunkti feodaalsest, regionaalselt killustatud ühiskonnast keskse, moderniseeruva riigi suunas. Sõja tulemusena võimustus Meiji valitsus, kes viis läbi ulatuslikud reformid, mis muutis Jaapani geopoliitiliselt tähtsaks ja tehnoloogiliselt konkurentsivõimeliseks riigiks. Samuti sai sõjast alguse samurai klassi sotsiaalne langus ja uus riiklik identiteet, mis rõhutas modernset, industrialiseeritud ja keskselt juhitud riiki.

Peamised õppetunnid

• Poliitiline ja tehnoloogiline moderniseerimine võib toimuda kiiresti, kui sellel on tugev sisemine toetus ja välisressursid.
• Feodaalse süsteemi lõpp võib tuua kaasa nii sisemist vägivalda kui ka ühiskondlikke revolutsioone ning vajab ulatuslikke institutsionaalseid muudatusi.
• Rahvusriigi loomine 19. sajandi lõpu Jaapanis kujundas riigienda julgeoleku- ja arenguprioriteete veel aastakümneteks.

Seda teemat on uuritud nii Jaapanis kui rahvusvaheliselt ning Boshini sõda jääb olulise pöördepunktina, mis selgitas välja Meiji-restaureerimise edasise suuna ja mõjutas sügavalt Jaapani poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku arengut.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Boshini sõda?

K: Kes võitlesid Boshini sõjas?

K: Millal toimus Boshini sõda?

K: Mis oli Meiji restaureerimine?

K: Miks toimus Boshini sõda?

K: Mis on Boshini sõja teine nimetus?

K: Kes väljus Boshini sõjast võitjana?

Otsing