Helen Hayes — Ameerika teatri esimene daam ja EGOT-võitja (1900–1993)
Helen Hayes — Ameerika teatri esimene daam, 70a karjäär, EGOT-võitja ja auhindade legend. Tutvu tema eluloo, saavutuste ja pärandiga.
Helen Hayes Brown (10. oktoober 1900 – 17. märts 1993) oli Ameerika Ühendriikide näitleja, kelle karjäär kestis peaaegu 70 aastat. Tuntud kui "Ameerika teatri esimene daam", on ta üks kolmeteistkümnest inimesest, kes on võitnud kõik neli peamist Ameerika meelelahutusauhinda — Emmy, Grammy, Oscari ja Tony. Hayes sai 1986. aastal ka presidendi vabaduse medali, 1988. aastal riikliku kunstimedali ning 1981. aastal Kennedy Center Honors'i auhinna. Tema järgi on nimetatud kaks Broadway teatrit.
Varajane elu ja algus laval
Helen Hayes sündis Washingtonis ja alustas näitlemist juba lapsepõlves. Ta tegi oma esimesed lavalised esinemised väga noorelt ning pühendus kiiresti professionaalsele teatrile. Tema andekus ja lavaline kohalolek tõid talle varakult tunnustuse ning avasid teed edaspidiseks karjääriks nii Broadway'l kui ka filmis ja televisioonis.
Karjäär näite- ja filmikunstis
Hayes oli eelkõige tuntud oma mõjuvõimsate näitlejatööde poolest laval, kuid tema karjäär hõlmas ka filme ning teleproduktsioone. Ta osales paljudes Broadway lavastustes, kus teda kiideti peene draama- ja komöödianäitlejana. Lisaks teatrile mängis ta mitmetes mängufilmides ja televisioonisarjades ning pälvis korduvalt kriitikute ja publiku tunnustuse. Tema tööde püsiv kvaliteet ja mitmekülgsus aitasid tal saavutada harukordse ja kestva karjääri.
Peamised auhinnad ja tunnustused
Helen Hayesi karjäärile iseloomulik rida kõrgetasemelisi auhindu kinnistab tema kohta Ameerika meelelahutuse ajaloos. Tema saavutuste hulka kuuluvad kõik neli suurt meelelahutusauhinda — Emmy, Grammy, Oscari ja Tony — ning mitmed riiklikud autasud:
- presidendi vabaduse medali (1986)
- Riiklik kunstimedal (1988)
- Kennedy Center Honors ja selle auhinna saamine (1981)
Lisaks on tema auks loodud mitmeid mälestusüritusi ja -auhindasid, mis tunnustavad tema panust Ameerika teatrile.
Isiklik elu
Hayes oli abielus kirjaniku ja näitekirjaniku Charles MacArthuriga; nende abielu oli pikk ja tihe koostööallikas, ühine poeg James MacArthur järgnes perekonna näitlejatraditsioonile ning sai samuti tuntuks näitlejana. Hayes pühendus lisaks näitlemisele heategevusele ja ühiskondlikule tegevusele, olles paljude kultuuriasutuste toetaja.
Pärand ja mõju
Helen Hayesi mõju Ameerika teatrile on märkimisväärne: teda meenutatakse kui ühte 20. sajandi väljapaistvamaid näitlejannasid, kelle tööd aitasid kujundada nii professionaalse näitekunsti kui ka laiemat meelelahutust. Tema järgi on nimetatud Broadway teatrid ning tema nime kandvad auhinnad ja programmid aitavad edaspidi tunnustada ja toetada teatrikunsti. Washingtoni piirkonnas antav Helen Hayes Award on üks näide tema pärandist lavakunsti elavdamisel ja tunnustamisel.
Viimased aastad ja surm
Helen Hayes jätkas esinemisi ja avalikku tegevust veel kõrges eas. Ta suri 17. märtsil 1993, jättes maha rikkaliku loomingulise pärandi, mis mõjutab teatrimaailma jätkuvalt. Tema elu ja töö jäävad meelde kui eeskujuks pühendumusest, professionaalsusest ja teatrilistest saavutustest.
Varajane elu
Hayes sündis 10. oktoobril 1890 Washingtonis. Ta oli ainus laps. Tema ema Catherine Estelle Hayes oli iiri päritolu näitleja. Tema isa Francis van Arnum Brown oli lihakaupmees.
Hayes oli tubli laps. Ta käis tantsukoolis ja laulis väga hästi. Ta alustas lavakarjääri viieaastaselt ema õhutusel. Ta võttis oma lavanimeks ka oma ema neiupõlvenime. Kümneaastaseks oli ta teinud ühe lühifilmi. 1917. aastal lõpetas Hayes Washingtonis asuva Sacred Heart Convent Academy of the Sacred Heart Conventi.
Karjäär
Tema esimene helifilm "Madelon Claudet' patt" (1931) tõi talle parima naisnäitleja Oscari. Tema rolli selles filmis kirjutas tema abikaasa Charles MacArthur. Tema teiste edukate filmide hulgas olid sel ajal veel "Arrowsmith" (1931), "A Farewell to Arms" (1932), "Mida iga naine teab" (1934).
Hayesile meeldis teatris töötada. Tema kuulsaim etteaste Broadwayl oli kuninganna Victoria roll näidendis Victoria Regina (1938). Ta mängis peaosi ka näidendites "Coquette" (1928) ja "Mary Of Scotland" (1933). Harvey (1970) sai tema viimaseks lavahitiks. Hayes pidi astmahaiguse tõttu teatrist lahkuma.
Ta jätkas oma tööd filmides. Hayes võitis 1970. aastal oma teise Oscariga filmi "Lennujaam" eest. Seekord kõrvalosa eest. Oma karjääri hilisemas osas mängis ta sageli telesarjas ja -filmides. Ta kehastas edukalt legendaarset tegelaskuju Miss Marple'i mitmes 80ndate aastate filmis.
Isiklik elu
Hayes kohtus 1927. aastal oma abikaasa, näitekirjanik Charles MacArthuriga. Nad abiellusid 1928. aasta augustis. Neil sündis 1930. aastal tütar Mary. Ta hakkas tegelema näitlemisega, kuid suri 19-aastaselt lastehalvatusse. 1938. aastal adopteerisid Hayes ja Charles poja James MacArthur, kellest kasvas üles näitleja.
Charles MacArthur suri 1956. aastal. Ta oli aastaid haige ja kurb, mis oli tingitud tema tütre enneaegsest surmast. Hayes ei abiellunud enam kunagi.
Ta avaldas neli autobiograafiat: (1965), "Mõtisklusest" (1968), "Kaks korda kergelt" (1972) ja "Minu elu kolmes vaatuses" (1990).
Surm
Hayes suri 17. märtsil 1993 New Yorgi Nyacki haiglas südamepuudulikkuse tagajärjel. Ta oli 92-aastane. Ta maeti Oak Hilli kalmistule oma abikaasa ja tütre kõrvale.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Helen Hayes Brown?
V: Helen Hayes Brown oli Ameerika näitleja, kelle karjäär kestis peaaegu 70 aastat.
K: Mis nime all teda tuntakse?
V: Ta on tuntud kui "Ameerika teatri esimene daam".
K: Mitu auhinda ta võitis?
V: Ta võitis neli peamist Ameerika meelelahutusauhinda - Emmy, Grammy, Oscar ja Tony.
K: Milliseid muid autasusid on ta saanud?
V: Lisaks oma auhindadele sai Hayes 1986. aastal presidendi vabaduse medali, 1988. aastal riikliku kunstimedali ja 1981. aastal Kennedy Center Honors'i auhinna.
K: Kas tema järgi on nimetatud teatreid?
V: Jah, tema järgi on nimetatud kaks Broadway teatrit.
K: Millal Helen Hayes Brown sündis?
V: Helen Hayes Brown sündis 10. oktoobril 1900. aastal.
K: Millal ta suri? V: Ta suri 17. märtsil 1993. aastal.
Otsige