Hendrik Verwoerd (1901–1966) — apartheidi arhitekt ja Lõuna-Aafrika peaminister

Hendrik Frensch Verwoerd (8. september 1901 – 6. september 1966) oli Lõuna-Aafrika Vabariigi peaminister aastatel 1958–1966 ja üks apartheidisüsteemi kõige mõjukamaid ideolooge ja rakendajaid. Ta sündis Hollandis ja tema vanemad emigreerusid Lõuna-Aafrikasse, kui ta oli kaheaastane. Enne riigimehekarjääri töötas Verwoerd nii ajakirjanduses kui ka akadeemilistes ringkondades ning tal oli tugev intellektuaalne taust, mis aitas tal kujundada ja õigustada rassilise eraldatuse poliitikat.

Karjäär ja ametikõrgendused

1950. aastal sai Verwoerdist põliselanike (siinkohal tähistatakse sellega riigi mustanahalisi aafriklasi) minister. Sellel ametikohal kujundas ja juhtis ta mitmete rassilise eraldatuse praktikate ja poliitikate rakendamist, mis hiljem koondusid ühisnimetaja "apartheid". Verwoerd liitus ja tegutses aktiivselt Rahvusparteis ning 1958. aastal, pärast eelmise peaministri surma, sai temast Rahvuspartei juht ja Lõuna-Aafrika peaminister.

Apartheidi ideoloogia ja poliitika

Verwoerdit nimetatakse sageli "apartheidi arhitektiks" tema keskse rolli tõttu rassilise eraldatuse seadusandluse ja administratiivsete meetmete kujundamisel. Tema järgi oli apartheid riiklik poliitika, mida ta püüdis esitada kui "heanaaberlikkuse poliitikat" (policy of good neighbourliness), ehkki tegelikkuses tähendas see mustanahalise elanikkonna poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste tugevat piirangut ja segregatsiooni.

Tema ametiajal jõustusid ning ta juhtis järgmiste suundade elluviimist:

• õiguslik ja administratiivne rassiline eristamine, mis reguleeris elukohti, liikumist, haridust ja tööd;
• haridusreformid, sealhulgas Bantu Education Act-i ja selle laadi poliitikad, mis suunasid mustanahalisi õpilasi eraldatud ja piiratud haridussüsteemi, eesmärgiga valmistada neid ette madalamatasemelisteks ametiteks;
• eraldatud juhtimisstruktuuride ja "omariikluste" ehk bantustanide arendamise poliitika, mille alusel püüti mustanahalisi elanikkondi määratleda kui "eraldiseisvate rahvuste" kodanikke (kasutusel 1950.–1960. aastatel ja edasi), et õigustada nende poliitilist marginaliseerimist;
• range sisejulgeoleku- ja repressioonipoliitika, mis hõlmas poliitiliste organisatsioonide jälgimist, keelamist ja aktivistide kinnipidamist.

Sisemine vastuseis ja rahvusvaheline reaktsioon

Verwoerdi juhtimise ajal kasvas apartheidile osaks saanud vastuseis nii Lõuna-Aafrika sees kui välismaal. Oluliseks pöördepunktiks sai 21. aprillil 1960 toimunud Sharpeville`i veresaun, mille järel kuulutas valitsus välja eriolukorra ja kehtestas ranged piirangud ning keelud (nt apartheidi vastastele rühmitustele). Sharpeville`i massimõrva ja muude repressioonide tõttu teravnes Lõuna-Aafrika rahvusvaheline isolatsioon: kriitika ÜRO-s ja teistes rahvusvahelistes foorumites kasvas ning riigi poliitika tõi kaasa poliitilise ja majandusliku surve.

Vabariigi loomine ja rahvahääletus

1960. aastal teatas Verwoerd, et plaanitakse rahvahääletust selle üle, kas riik peaks jääma Briti monarhide valitsemise all olevaks Rahvaste Ühenduse kuningriigiks või saada vabariigiks. Parlamenditoetus rahvahääletuse korraldamisele tõi 1960. aasta oktoobris toimunud rahvahääletuse, kus 52% osalenutest toetas vabariigi loomist. Lõuna-Aafrika kuulutati vabariigiks 31. mail 1961. aastal; see samm süvendas riigi eraldatust endiste koloniaalsete sidemetega ja teravdas rahvusvahelist isolatsiooni.

Ründed ja mõrvakatse

Verwoerd oli poliitiliselt vaidlustatud figuur, mis peegeldus ka tema isikliku turvalisuse ohustamises. 9. aprillil 1960 üritas valge farmer nimega David Pratt Verwoerdi mõrvata, tulistades teda; Verwoerd jäi sellest rünnakust ellu. Sellised sündmused näitasid, kui polariseeriv ja ohtlik oli avalik poliitiline õhkkond.

Mõrv ja tagajärjed

Kolm päeva enne oma surma oli Verwoerd Pretorias kohtunud ühe Lõuna-Aafrika põlisrahva juhtiga, Lesotho peaministri Leabua Jonathaniga; pärast kohtumist avaldati ühine deklaratsioon koostööst, rõhutades mitte-sekkumist üksteise siseasjadesse.

6. septembril 1966 mõrvati Verwoerd Kaplinnas, kohe pärast seda, kui ta oli kell 14.15 sisenenud parlamendi hoonesse. Parlamendikuller Dimitri Tsafendas ründas Verwoerdit ja pussitas teda mitu korda kaela ja rinda. Teised assamblee liikmed tegutsesid kiiresti: meditsiinilise väljaõppega parlamendiliikmed alustasid kohapeal südame-luulestiku elustamist ja Verwoerd toimetati Groote Schuuri haiglasse, kuid ta tunnistati kohal koheselt surnuks.

Ründaja arreteeriti; pärast kohtuprotsessi mõisteti tema vaimse seisundi tõttu hukka mitte surma, vaid ta saadeti kinnipidamisse ja psühhiaatrilisse hoolduse alla (juhtum ja selle järeldused olid rahvusvaheliselt ja riiklikult laialdaselt diskuteeritud). Verwoerdi surm jättis Lõuna-Aafrika poliitikasse tühimiku ja ei lõpetanud apartheidi süsteemi, mis jätkus järgmised aastakümned ning põhjustas sügavat sotsiaalset ja rahvusvahelist vastuseisu.

Pärand

Verwoerd on ajalooliselt vastuoluline isik: tema pooldajad tõstsid esile tema korraldusvõime ja püüdlused "rahvusliku" poliitika elluviimiseks, kuid peaaegu kõik kaasaegsed ja hilisemad hinnangud näevad temas apartheidi ja rassilise diskrimineerimise peamist ideoloogilist ja administratiivset eestvedajat. Tema poliitikad jätsid püsiva mõju Lõuna-Aafrika ühiskonnale — neid mõjusid tasakaalustasid ja vastustasid nii sisemine vabadusvõitlus kui ka rahvusvaheline surve, mis lõpetas apartheidi alles aastakümneid pärast Verwoerdi surma.

Küsimused ja vastused

K: Millal sündis Hendrik Frensch Verwoerd?

K: Kust olid tema vanemad pärit?

K: Millist ametikohta ta töötas 1950. aastal?

K: Kes üritas teda 1960. aastal mõrvata?

K: Millise rahvahääletuse kuulutas ta 1960. aastal välja?

K: Millal sai Lõuna-Aafrikast vabariik?

K: Milliseid sõjalisi arenguid tegi edukalt Rahvuspartei valitsus Verowoerdi juhtimisel?

Otsing