Karnaki kuningate nimekiri on Thutmose III valitsemise ajal kivisse raiutud varase Egiptuse kuningate nimekiri, mis paiknes Karnaki templikompleksi festivalisaali edelanurgas. See saal kuulus Thutmose III rajatud ja/või tema kasutuses olnud pidulike tseremooniate kompleksile, mis asub tänapäeval Luxoris, Egiptuses. Nimekirjas on kokku 61 kuninga nime, mis ulatuvad tagasi kuni vanale kuningriigile — esimese seas on Sneferu — kuid tänapäeval on loetavad vaid umbes 39 nimetust. Üks loetletud nimi ei ole ümbritsetud tuntuima kuningliku vormi, st kartusesse (kuninga nime ümber kujutatud ovaalne raamistus), mis on tähelepanuväärne detail paleograafiliste ja ideoloogiliste tõlgenduste jaoks.
Asukoht ja kirjeldus
Nimekiri oli raiutud kiviplokkidele festivalisaali seinal, kus toimusid jumalate ja kuningliku pühitsemisega seotud rituaalid. Raupitud tekst koosneb järelnõlva kujul paigutatud kuninganimedest (cartouches ja nimekirjad), mis olid mõeldud ühendama ja kinnitama kuninglikku järjepidevust ning sõlmima seoseid varasemate valitsejatega. Kivilõigud on tänaseks osaliselt kahjustunud; paljud nimed on kulunud või purunenud, mistõttu ei ole kogu nimekirja võimalik täielikult rekonstrueerida.
Sisu ja tähtsus
Nimekirjas esinevad peamiselt varasemad Egiptuse valitsejad, sealhulgas sellised kuulsad nimed nagu Sneferu. Erinevalt mõnest teisest allikast ei jäta see välja mitmeid keskaja või probleemsete perioodide valitsejaid: loend sisaldab ka valitsejaid, keda teistes kuningaloendites vahel ei mainita (näiteks mõned vahepealsed perioodid). Sellepärast on Karnaki nimekiri oluline allikas Egiptuse varasema ajaloo kronoloogia uurimisel ja varasemate dünastiate järjestuse mõistmisel. Samas ei kujuta see endast täielikku loetelu kõigist Egiptuse vaaraodest ega ole neutraalne ajalooline registr — valikute tegemisel mängis rolli ka religioosne ja poliitiline kontekst.
Avastamine ja tänane asukoht
Karnaki nimekirja kirjeldas esimesena inglise reisija James Burton 1825. aastal. 19. sajandi alguses ja keskel tegutsesid Egiptuses mitmed Euroopa uurijad ja arheoloogid: 1843. aastal külastas Karnakit Saksa ekspeditsioon, mida juhtis egiptoloog Karl Richard Lepsius. Enne ametlikke välitöid ja ekspeditsioone viis prantsuse uurija Émile Prisse d'Avennes mõned plokid öösel müürist välja ja organiseeris nende äraviimise Prantsusmaale. Need plokid jõudsid lõpuks Pariisi ning nende hulgas on ka osa Karnaki nimekirjast, mis on tänapäeval eksponeeritud Pariisis asuvas Louvre'is. Paljud plokid on raskelt kahjustatud või fragmenteeritud ning seetõttu nõuab nende tõlgendamine ja taastamine ettevaatlikku teaduslikku lähenemist.
Piirangud ja tõlgendused
Kuigi Karnaki kuningate nimekiri on hindamatu allikas kronoloogiaks ja paleograafiaks, tuleb arvestada mitmete piirangutega: nimekiri on valikuline (ei ole täielik kuningate registri koopia), osa nimesid on kadunud või rikutud ning monumenti ise on ajaloo jooksul liigutatud ja kahjustatud. Lisaks näitavad sellised detailid nagu üksikute nimede puudumine või kartuse puudumine, et nimekiri peegeldab ka tollase ideoloogilise vajaduse rõhutada teatud traditsioone ja jätkata valitsejate järeltuleku õigustamist.
Karnaki kuningate nimekirja uuritakse tänapäeval koos teiste allikatega (nt Abydose nimekirjad ja Türini kuningakalk), et paremini mõista Egiptuse varajase ajaloo kronoloogiat, dünastiate vahelist seost ja kuningliku ideoloogia muutusi ajaloo jooksul.
