Kazi Nazrul Islam (1899–1976) — Bangladeshi rahvusluuletaja ja revolutsionäär
Kazi Nazrul Islam (24. mai 1899–29. august 1976) oli Bangladeshi luuletaja, muusik ja revolutsionäär, keda tuntakse laialdaselt kui „mässumeelset luuletajat“. Ta oli üks esimesi bengali-keelseid kirjanikke, kes käsitles oma loomingus otsekoheselt vaimset ja poliitilist mässu fašismi ja üldisema rõhumise vastu. Nazrul on tunnistatud Bangladeshi rahvusluuletajaks ning tema loomingul on suur kultuuriline tähtsus nii Bangladeshis kui ka Lääne-Bengalis Indias. Tema luuletused ja laulud kutsuvad sageli üles vabadusele, inimväärikusele ja ühiskondlikule võrdsusele.
Nazrul sündis väikeses külas Churulias (tollal Burdwani piirkond) moslemiperekonnas ja sai varajase religioosse hariduse. Noorukina töötas ta kohalikus mošees muezzinina, samal ajal kui huvitasid teda ka teater ja kirjandus: teatritruppidega töötades õppis ta näidenditöö, luule ja muusika vorme. Pärast osalemist Esimeses maailmas Tallinnus teenides astus ta mõneks ajaks Briti India armees, kuid pärast sõjaväeteenistusest lahkumist asus ta elama ja töötama Kolkatas (tollal Kalkutta) ajakirjanikuna. Seal tegeles ta aktiivselt ühiskondlike ja poliitiliste teemadega ning asutas ja toimetas mitmeid ajakirju ja väljaandeid, milles kritiseeris Briti Raji ja propageeris rahvuslikku ärkamist.
Nazruli poliitiline aktivism ilmus tugevalt tema loomingus: võimsad ja provokatiivsed luuletused nagu "Bidrohi" („Mässaja“) ja "Bhangar Gaan" („Hävituslaul“) ning tema ajalehtede ja väljaannete töö, näiteks "Dhumketu" („Komeet“), äratasid võimude tähelepanu. Tema tegevus India iseseisvusliikumise raames tõi kaasa korduvalt vastuolusid ja arreteerimisi; Briti võimud häirisid ja mõnikord vangistasid teda tema kirjutiste pärast. Vangistuse ajal sündinud teosed, näiteks "Rajbandir Jabanbandi" („Poliitilise vangi ülestunnistus“), peegeldavad tema poliitilist pühendumust ja isiklikke kogemusi.
Nazruli looming on mitmekülgne: kuigi ta kirjutas ka lühi- ja epilooge, romaane ning esseesid, tunnustatakse teda eelkõige luuletajana ja heliloojana. Tema teemad ulatusid armastusest ja vaimsetest otsingutest kuni vabaduse, sotsiaalse õigluse ja vastupanuni rõhuvate jõudude vastu. Nazrul oli teravalt vastu igasugusele fanatismile — nii usulisele kui ka soolisele — ning propageeris ühiskondlikku võrdsust ja erinevate kogukondade omavahelist solidaarsust. Ta arendas ka uusi vorme bengali kirjanduses, kehtestades näiteks ghazalid bengali keeles ja kombineerides traditsioonilisi idamaiseid rütme modernse poeetikaga.
Lisaks kirjutas ja komponeeris Nazrul ligi 4000 laulu, mida tuntakse ühiselt kui Kazi Nazrul Islami laulude kogu (tavakeeles sageli Nazrul Geeti). Tema laulud ja helilooming on tänapäevalgi laialdaselt esitatavad ja neid kasutati ka inspireeriva materjalina poliitilistes liikumistes, sealhulgas hilisemas Bengali rahvuslikus vastupanus. Nazruli muusika ühendab religioosseid, rahvalikke ja klassikalisi mõjutusi ning on jätnud sügava jälje bengali muusika- ja kirjandusmaastikule.
43-aastaselt (umbes 1942. aastal) hakkas Nazrul kannatama teadmata päritoluga haiguse all: ta kaotas osaliselt hääle ja osa mälust ning ei suutnud enam aktiivselt loometööd jätkata. Haiguse põhjused on ajalooliselt vaidlusalused — on tõlgendusi, mis räägivad neuroloogilisest degeneratsioonist, ja on olnud ka väiteid mürgitamisest —, kuid üks kindel fakt on see, et järgnevatel aastakümnetel elas ta suuresti eraldatult ja abivajajana.
Pärast Bangladeshis toimunud iseseisvumisvõitlust kutsus Bangladeshi valitsuse 1972. aasta kutse Nazruli tagasi isamaale ning ta kolis koos perega 1972. aastal Dhakasse. Seal anti talle riiklikku tunnustust ja hoolt ning tal oli võimalus veeta eluaegseid viimaseid aastaid kodumaal. Ta suri 29. augustil 1976. Tema surm tekitas suurt leina Bengali kultuuriruumis ning tema pärandile omistatakse jätkuvalt suur austus ja tunnustus.
Tänapäeval mõistetakse Nazruli kui tugeva poliitilise ja kultuurilise mõjuga kirjanikku, kelle looming on aidanud kujundada bengali identiteeti ja modernset kirjandust. Tema töö on inspireerinud lugematuid kirjanikke, lauljaid ja aktiviste; tema luuletused ja laulud elavad edasi nii pidulikkuse, vabaduseihaluse kui ka humanismi sõnumina.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Kazi Nazrul Islam?
V: Kazi Nazrul Islam oli bengali luuletaja, muusik ja revolutsionäär, kes on tuntud kui "mässumeelne luuletaja".
K: Millest ta oma luuletustes kirjutas?
V: Kazi Nazrul Islam kirjutas luuletusi intensiivsest vaimsest mässust fašismi ja rõhumise vastu.
K: Millal ta sündis?
V: Kazi Nazrul Islam sündis 24. mail 1899. aastal.
K: Millal ta suri?
V: Ta suri 29. augustil 1976.
K: Kas teda mäletatakse tänapäeval?
V: Jah, Kazi Nazrul Islami mälestatakse Indias ja Bangladeshis, kus ta on rahvusluuletaja.
K: Milliseid muid tiitleid on tal peale "mässumeelse luuletaja"?
V: Lisaks sellele, et Kazi Nazrul Islam on tuntud kui "mässumeelne luuletaja", on ta ka Bangladeshi rahvusluuletaja ja teda mälestatakse Indias.
