Maailma 15 enimlevinud emakeelt — nimekiri emakeelekõnelejate järgi
Tutvu maailma 15 enimlevinud emakeele nimekirjaga: emakeelekõnelejate arvud, keelesuhted ja murded — põhjalik ülevaade Nationalencyklopedini andmetel.
Allpool on esitatud keelte loetelu emakeelekõnelejate arvu järgi — see tähendab keelte järjestust lähtudes neist inimestest, kes nimetavad antud keelt oma esimeseks või peamiseks emakeeleks.
Üle poole maailma elanikkonnast räägib 15 kõige enam kasutatavat emakeelt. Need keelekandsid on siin loetletud ja andmed on pärit Rootsi Nationalencyklopedinist (2007, 2010) ning täiendatud selgitustega. Arvud ja järjestused annavad üldise pildi, kuid tuleb arvestada mitmete metodoloogiliste ja sotsiolingvistiliste nüanssidega (vt allpool).
Keele ja murde vaheline erinevus ei ole sageli selge. Mõned vastastikku mõistetavad versioonid on ühtlustatud tabelites ja üheskoos esitatud kui üks keeleühik. Nende hulka kuuluvad näiteks indoneesia ja malai keel ning horvaadi, bosnia ja serbia keel. Teistel juhtudel on poliitilised ja kultuurilised tegurid viinud sama keelerühma eraldamisse eraldi üksusteks.
Siia loetelusse ei kuulu standardne hindi ja urdu keel ühise kirjakeelena — Hindustani keele alusel on andmed siin jagatud hindi ja urdu keele sotsiolingvistilisteks üksusteks. Samas tuleb tähele panna, et mõnede hindi murrete kõnelejaid (hinnanguliselt vähemalt 100 miljonit inimest) ei ole selles kindlas jaotuses arvestatud ega liidetud, mis muudab koguarveid. Lisaks mõjutavad kõiki võrdlusi sellised tegurid nagu binaalne (bilingualism) oskus, rändeline liikumine ja eri riikide rahvaloenduste erinevad küsimused.
Märkused arvestuse kohta
- Allikate varieeruvus: eri allikad (riiklikud rahvaloendused, teadusuuringud, entsüklopeediad) kasutavad erinevaid meetodeid ja aastaid, mistõttu kõnelejate arvud võivad erineda.
- Emakeele määratlus: mõnes uuringus küsitakse isikult „esinevam keel kodus“, teises „esimene keel“, mis annab erinevaid tulemusi, eriti paljukeelsete piirkondade puhul.
- Murde- ja keelesuhted: dialektide/kohalikult eristuvate kõnepruukide liigitamine keelteks või murreteks on tihti poliitiliselt või kultuuriliselt määratud.
- Arvestuse ajakohasus: esitatud andmed on ajaloolised hinnangud (näiteks 2007–2010); demograafilised muutused, sündimuse/migratsiooni liikumised ja keeleline assimilatsioon muudavad numbreid pidevalt.
- Üldistused: mõnikord esitatakse laiemad keelekategooriad (näiteks „hiina“), mis tegelikult hõlmavad mitut omavahel osaliselt mõistetavat Sinitic-keelset varianti — see võib varjata suuremaid sisemisi erinevusi.
Kui soovite, võin lisada konkreetse nimekirja koos hilisemate hinnangute ja allikaviidetega (nt rahvaloenduste andmed, Ethnologue, UNESCO jt) ning selgitada, millised keelte arvud põhinevad kõnelejate emakeele määratlusele ja millised hõlmavad ka teisekeelset kõneoskust.
Seotud leheküljed
- Ohustatud keelte loetelu
Küsimused ja vastused
K: Millest on koostatud loetelu?
V: Nimekiri põhineb eri keelte emakeele kõnelejate arvul.
K: Mitu enimkasutatavat emakeelt räägib üle poole maailma elanikkonnast?
V: Üle poole maailma elanikkonnast räägib 15 kõige enam kasutatavat emakeelt.
K: Kust pärineb keelte nimekiri?
V: Keelte loetelu pärineb Rootsi Nationalencyklopedinist (2007, 2010).
K: Mis vahe on keele ja murde vahel?
V: Keele ja murde vahe on sageli ebaselge.
K: Millistest keeltest on olemas vastastikku mõistetavad versioonid, mis on ühtlustatud?
V: Indoneesia ja malai keel; horvaadi, bosnia ja serbia keelel on vastastikku mõistetavad versioonid, mis on ühtlustatud.
K: Kas standardne hindi ja urdu keel on selles loetelus olemas?
V: Ei, standardne hindi ja urdu keel ei kuulu loetellu.
K: Miks ei ole nimekirjas arvestatud vähemalt 100 miljonit mõne hindi keele murde kõnelejat?
V: Hindustani keel on jagatud hindi ja urdu sotsiolingvistilisteks üksusteks, seega ei ole mõne hindi murde vähemalt 100 miljonit kõnelejat alljärgnevalt arvestatud.
Otsige