Mir-Hossein Mousavi Khameneh (pärsia keeles میرحسین موسوی خامنه; sündinud 29. septembril 1941) on Iraani poliitik, maalikunstnik ja arhitekt. Ta on üks tuntumaid Iraani reformiliikumise figuure. Mousavi oli Iraani Islamivabariigi viies peaminister aastatel 1981–1989; pärast tema ametiaega muudeti põhiseadust ja peaministri ametikoht kaotati. Mousavi on olnud ka Iraani Kunstiakadeemia president ning kandideeris 2009. aasta presidendivalimistel.
Varasem elu ja haridus
Mousavi on koolitatud arhitekt ja on tegelenud ka maalikunstiga. Ta õppis arhitektuuri ning on töötanud nii projektijuhina kui ka kunstnikuna — tema loomingus on märgata nii traditsioonilisi kui ka kaasaegsemaid mõjutusi. Revolutsiooni järgsetel aastatel kasutas ta oma professionaalseid oskusi nii avalikus halduses kui kultuurivaldkonnas.
Poliitiline karjäär
Enne peaministri ametit töötas Mousavi mitmetes kõrgetes valitsus- ja nõukogukohtades, sh välisministri rollis lühiajaliselt 1981. Ta on olnud liikmeks mitmetes olulistes riiklise organisatsioonides, näiteks otstarbekuse otsustusnõukogu (Expediency Discernment Council) ja kultuurirevolutsiooni ülemnõukogu, kuigi viimastel aastatel ei ole ta nende koosolekutel aktiivselt osalenud. Poliitikaanalüütikud on tõdenud, et mitmed nendest organitest ei olnud Mousavi seisukohtadega kuigi kooskõlas.
Peaministrina (1981–1989)
Peaministrina juhtis Mousavi Iraani rasketel aastatel, mis kattusid peamiselt Iraani ja Iraagi vahelise sõjaga (1980–1988). Tema valitsusaeg iseloomustus sõjajärgse majandusjuhtimise, tsentraliseeritud planeerimise ja ressursside jagamisega, samuti pingutustega rahvusliku ühtsuse hoidmiseks rasketel aegadel. 1989. aasta põhiseaduse muudatus lõpetas peaministri ametikoha ning ümber korraldati presidenti ja valitsuse ülesandeid.
2009. aasta presidendivalimised ja roheliste liikumine
2009. aastal kandideeris Mousavi presidendiks. Ta kasutas oma kampaaniavärvina rohelist, mis muutus valimiskampaania ja sellele järgnenud protestide (nn Roheline liikumine) sümboliks. Valimiste ametlikud tulemused kuulutati välja kiiresti ja vastuoluliselt, mille järel algasid ulatuslikud meeleavaldused ja süüdistused valimispettustes. Mousavi roll valimiskampaanias ja sellele järgnenud protestides tõstis tema profiili nii kodumaal kui rahvusvaheliselt.
Järgnev olukord ja piirangud
Pärast 2009. aasta sündmusi on Mousavi poliitiline tegevus oluliselt piiratud. 2011. aastal asetati tema ja tema abikaasa, teadlase ja poliitiku Zahra Rahnavard, koduaresti. Nende piiratud liikumis- ja suhtlusvõimalused tekitasid rahvusvahelist tähelepanu ning inimõiguste organisatsioonid on korduvalt avaldanud muret nende olukorra üle. Mousavi ei ole tänu piirangutele osalenud aktiivselt avalikus poliitikas nii nagu varem, kuid tema isik ja 2009. aasta liikumine on jätnud tugeva jälje kaasaegse Iraani poliitilisse mällu.
Kunstnik ja kultuuritegelane
Lisaks poliitikale on Mousavi tuntud ka oma kunstilise ja arhitektuurilise tegevuse poolest. Ta on jätkanud maalimist ning juhtinud kultuuriinstitutsioone, näiteks Iraani Kunstiakadeemiat. Tema kunstnikukarjäär ja avalik kultuuriline tegevus on andnud talle tunnustust väljaspool poliitikat ning kujunenud üheks tema avalikuks identiteediks.
Revolutsiooni algusaastatel oli Mousavi Islami Vabariikliku Partei ametliku ajalehe Jomhouri-e Eslami (Islami Vabariik) peatoimetaja. Tema poliitiline käitumine ja avalikud seisukohad on aastaid kõnetanud nii reformimeelseid kui ka konservatiivsemaid valijaid. Mousavi valik rohelisest värvist 2009. aastal on kindlasti üks tema avalikumaid kultuurilisi ja poliitilisi sümboleid.
Kokkuvõttes on Mir-Hossein Mousavi mitmetahuline tegelane: riigimees, kes juhtis Iraani keerulisel ajajärgul, ning kultuuriinimene ja kunstnik, kelle roll 21. sajandi Iraani poliitikas on olnud märkimisväärne.