Oscar Pistorius – Lõuna-Aafrika amputeeritud sprinter, olümpialane ja mõrvas süüdi mõistetud

Oscar Leonard Carl Pistorius (sündinud 22. novembril 1986) on Lõuna-Aafrika endine sprindijooksja, kes on tuntuks saanud nii oma saavutuste tõttu sportluspagasina kui ka laialdase meediakajastuse tõttu pärast oma sõbranna Reeva Steenkampi mõrva. Praegu kannab ta vanglakaristust kohtuasjade järel tehtud lõppotsuste põhjal.

Pistorius sündis ja kasvas üles Sandtonis, Johannesburgis. Tema mõlemad jalad on amputeeritud üle pahkluu ning ta kasutas ja on kasutanud jooksmiseks spetsiaalseid süsinikkiust proteese ehk nn "blades" (tavaliselt nn Össur Cheetah). Ta hakkas varakult spordiga tegelema ja pälvis tähelepanu kui kiiresti arenev amputeeritud sprinter.

Amputeerituna konkureeris Pistorius algselt puuetega sportlaste võistlustel ning oli edukas paraolümpial ja teistel para-spordi suurvõistlustel. Ta võitis mitmeid medaleid paraolümpiamängudel (sh kuldmedaleid) ning purustas maailmarekordeid oma klassis. Samuti võttis ta osa võistlustest terve sportlaste sektsioonis, mis tekitas pikaajalise ja laialdase spordi- ja tehnoloogiaväärituse (IAAF vs. Pistorius) ümber — vaidlus proteeside võimalikust eelisseisust lõppes kohtumenetluste ja hinnangutega, mille järel tal lubati osaleda võrdsete tervistega sportlaste võistlustel. Pistoriust kutsuti meedias sageli hüüdnimega "Blade Runner".

2011. aastal osales ta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel ning kui Lõuna-Aafrika meeskond võitis teatejooksus hõbemedali, sai temast esimene amputeeritud sportlane, kes võitis medali kergejõustiku maailmameistrivõistlustel. 2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis sai Pistoriusest esimene kahe jalaga amputeeritud sportlane, kes jõudis osalema olümpiamängudel tervete sportlaste võistlusel. Ta osales samal aastal ka 2012. aasta suvistel paraolümpiamängudel, kus võitis kuldmedali meeste 400 meetri jooksus paraolümpia rekordajaga 46,68 sekundit ning kuldmedali 4 × 100 meetri teatejooksus maailmarekordajaga 41,78 sekundit; lisaks võitis ta hõbeda 200 meetri jooksus.

14. veebruaril 2013 tulistas Pistorius oma kodus Reeva Steenkamp’i surnuks. Sündmus tõi kaasa ulatusliku poliitilise ja meediakajastuse ning Steenkampi perekond ja toetajad algatasid nõudeid õigusemõistmise ja ohvrite väärika kohtlemise eest. Pistorius arreteeriti peatselt pärast juhtumit ning talle esitati kriminaalsüüdistused. Ta vabanes ajutiselt vahi alt pärast kautsjoni maksmist — kautsjoni summa oli R1 miljonit (Lõuna-Aafrika rand), mitte eurodes — ja jäeti vahi alla tingimustel kuni kohtumenetlusteni.

Tema mõrvaprotsess algas 3. märtsil 2014 Pretorias. Kohtumenetluse ajal arvesse võetud meditsiiniliste ja psühholoogiliste hinnangute kohaselt diagnoositi Pistoriusel üldine ärevushäire. 11. septembril 2014 leidis kohtunik, et Pistorius ei toiminud ettekavatsetult ega tahtlikult mõrvas ja mõistis ta süüdi culpable homicide (õnnetuslik tapmine / hooletuse tõttu surmamine), mitte mõrvas — lisaks leidis kohus, et ta valdas ebaseaduslikult laskemoona. Selle kohtuotsuse järel mõistis kohus ta 2014. aasta oktoobris vanglakaristuseks viieaastase tingimisi või osaliselt tingitud karistuse (täpne vorm ja kestus sõltusid kohtulahendist ja karmistustest), millele järgnesid prokuratuuri apellatsioonikaebused karistuse ja süüdimõistmiste suhtes.

Prokuratuurkaebuse peale andis kõrgem kohus detsembris 2015 loa asja üle vaadata. 3. detsembril 2015 tühistas apellatsioonikohus osa varasematest otsustest ja leidis, et mõned eelnevad järeldused olid väärad; apellatsioonikohus mõistis ta lõpuks süüdi mõrvas ning saatis asja uuesti kohtuotsusteks ja karistuse määramiseks. Pistorius veetis osa sellest perioodist vabasolekul koduarestis, kuni järgnesid uued menetlused.

Pistorius ilmus 13. juunil 2016 kohtusse mõrvasüüdistuse ja karistuse arutamiseks; 6. juulil 2016 mõisteti talle mõrva eest kuue aasta pikkune vanglakaristus. Prokuratuur pidas seda karistust liiga leebeks ning esitas uuesti apellatsiooni. 24. novembril 2017 tõstis Lõuna-Aafrika apellatsioonikohus (Supreme Court of Appeal) Pistoriuse karistuse 13 aasta ja 5 kuu pikkuseks, pidades eelmist kuueaastast karistust ebapiisavaks teo raskuse suhtes.

Kohusmenetlused, vangistus ja juhtumi meediakajastus tekitasid laialdast avalikku diskussiooni ohvriõiguste, relvakasutuse, meedialevituse ja spordikuulsuste vastutuse teemadel. Reeva Steenkampi perekond on jätkuvalt häälekas õigusemõistmise ning ohvrite mälestuse austamise eest.

Pistoriuse sportlik pärand on keeruline: tema saavutused para- ja tavaspordi võistlustel olid silmapaistvad ning tõid tähelepanu proteeside tehnoloogiale ja kaasatusele spordis, kuid tema maine varjutati rängalt kriminaaljuhtumite ja kohtuotsustega. Ta jääb Eesti ja rahvusvahelise avalikkuse jaoks tuntuks nii oma varasemate sportlike saavutuste kui ka hilisemate kohtuasjade kaudu.

Küsimused ja vastused

K: Mille poolest on Oscar Leonard Carl Pistorius tuntud?

K: Kus on Pistorius sündinud?

K: Kuidas ta jooksis võistlusi?

K: Milliseid saavutusi tegi ta 2012. aasta suveolümpiamängudel?

K: Mis juhtus 14. veebruaril 2013?

K: Millal algas tema kohtuprotsess?

K: Milline kohtuotsus tehti tema kohtuprotsessi ajal?

Otsing