Siegfried ja Roy: Las Vegase legendid valgete tiigritega
Siegfried ja Roy — Las Vegase legendid valgete tiigritega. Emotsionaalne lugu kuulsusest, ohtudest ja pärandist, mis muutis meelelahutuse ajalugu.
Siegfried Tyron Fischbacher (sündinud 13. juunil 1939) ja Roy Horn (Uwe Ludwig Horn; 3. oktoober 1944 - 8. mai 2020) olid saksa-ameerika mustkunstnikud ja meelelahutajad, kes olid tuntud oma esinemiste poolest valge lõvi ja valge tiigriga Las Vegases, Nevadas. Nad sündisid ja kasvasid Saksamaal, seejärel kolisid Ameerika Ühendriikidesse ja said USA kodanikuks. Alates 2004. aasta augustist kuni 2005. aasta maini olid Fischbacher ja Horn filmi "Father of the Pride" tegevprodutsendid.
Algus ja koostöö
Siegfried ja Roy kohtusid Saksamaal 1950. – 1960. aastatel ning alustasid koos lavakunsti ja illusioonide tegemist, kombineerides traditsioonilist mustkunsti suurte metsloomadega. Nende eripäraks kujunesid lavakujudena kasutatud valged tiigrid ja lõvid, mis tõid neile rahvusvahelise kuulsuse. Paar ehitas oma brändi keeruka lavashow, ülesannete ja trikkidega, mis rõhutasid loomade treenitud koostööd inimeste ja illusioonidega.
Las Vegase karjäär
Las Vegases said nad regulaarselt esineda suurtes hotellikabareedes ja lõpuks fikseerisid oma residentuuri The Mirage'is, kus nende show oli üks kuulsamaid ja pikaajalisemaid. Nende lavaline stiil segas illusionismi, loomaesinemist ja teatriproduktsiooni, mis meelitas publikut üle maailma. Nad esinesid tihti ka televisioonis ning kohtusid ja koostööd tegid paljude kuulsustega.
2003. aasta rünnak ja tagajärjed
3. oktoobril 2003 ründas esinemise ajal üks nende valgetest tiigritest Roy Horni; rünnak toimus Nevada laval ja põhjustas Hornile tõsiseid vigastusi, sealhulgas peavigastusi ja pikaajalisi tervisekahjustusi. Juhtum lõpetas paari regulaarse lavakarjääri ning Roy vajas pikka rehabilitatsiooni. Järgnenud aastatel esinesid nad oluliselt harvemini ning kontsentreerusid rohkem eraelule ja loomade eest hoolitsemisele.
Pärast rünnakut ja hilisem elu
Pärast 2003. aastat püüdsid Siegfried ja Roy elada tagasihoidlikumalt, kuigi Siegfried tegi aeg-ajalt avalikke esinemisi ja mõningaid meediategevusi. Roy jäi osaliselt puuetega ja veetis suure osa ajast taastusravis. Roy Horn suri 8. mail 2020; tema surmaga seotud tseremooniad ja meenutused tõid esile nii publiku kui meelelahutustööstuse mälestusi duo panusest. Siegfried Tyron Fischbacher suri 13. jaanuaril 2021.
Vastuolud ja loomade heaolu
Nende tööga kaasnes rohke avalik tähelepanu, aga ka tugev kriitika. Loomakaitseorganisatsioonid nagu PETA on kritiseerinud metsloomade kasutamist meelelahutuses, pöördudes tähelepanu trennimeetoditele, pidamistingimustele ja sellele, kas metsloomi peaks üldse laval kasutama. Ühiskondlikud hoiakud metsloomade kasutamise suhtes on aastatega muutunud ning seadusandlus ja publikuhuvi on sundinud paljusid meelelahutajaid ja kuurorte oma programme ümber hindama.
Pärand ja mõju
- Meelelahutuslik mõju: Siegfried ja Roy on jätnud käekirja, mis mõjutas Las Vegase lavashow’de ja suuremahulise visuaalse meelelahutuse arengut.
- Popkultuur: Nad on püsivalt osa Ameerika show-äri legendist ning neid tsiteeritakse ja meenutatakse sageli kui ekstsentrilisi illusioniste, kelle lavashow’d olid sama palju filmi- kui loometeos.
- Arutelud loomade õiguste üle: Nende karjäär tõi kaasa ka pikaajalise arutelu metsloomade kasutamise eetika üle meelelahutuses, mis on mõjutanud poliitikat ja avalikku teadlikkust.
Kuigi Siegfried ja Roy ei ole vastuoludeta, jääb nende nimi selgelt seotuks ajaloolise etapiga Las Vegase meelelahutuses — aeg, mil suured lavaprojektid ja eriskummalised etteasted meelitavad publikut üle maailma. Nende lugu on nii edu kui ka hoiatuse allikas: meeldejääv showmanship ja samaaegne vastutus loomade ja publiku ees.
Roy Horn (vasakul) ja Siegfried Fischbacher oma valge lõviga
Varajane elu
Fischbacher ja Horn on sündinud ja kasvanud Saksamaal. Nad emigreerusid Ameerika Ühendriikidesse ja said naturaliseeritud kodanikeks.
Siegfried
Siegfried Fischbacher sündis 13. juunil 1939 Rosenheimis Martin ja Maria Fischbacheri pojana. Tema ema oli koduperenaine ja isa oli professionaalne maalikunstnik, kes sattus Teise maailmasõja ajal sõjavangi Nõukogude Liidus. Fischbacher ostis lapsena võluraamatu ja hakkas harjutama illusioone. Ta kolis 1956. aastal Itaaliasse ja asus tööle ühes hotellis.
Lõpuks leidis Fischbacher tööd TS Bremeni laeval Delmare'i varjunime all. Laeva pardal esinedes kohtus ta Horniga ja palus teda ühe etenduse ajal abistada. Fischbacher ja Horn vallandati TS Bremenilt, kuna nad tõid laevale elusat gepardit, kuid New Yorgis asuv kruiisilaevandusettevõte otsis neid üles ja nad hakkasid koos duona esinema.
Roy
Roy sündis Uwe Ludwig Hornina 3. oktoobril 1944. aastal Nordenhamis, keset pommirünnakuid, Johanna Hornina. Tema isa hukkus Teises maailmasõjas ja ema abiellus pärast sõja lõppu ehitustöölisega. Hiljem asus ta tööle tehases. Hornil oli kolm venda: Manfred, Alfred ja Werner. Horn tundis juba väga noorelt huvi loomade vastu ja hoolitses oma lapsepõlves koera nimega Hexe (nõid) eest. Hoorni ema sõbra abikaasa Emil oli Bremeni loomaaia asutaja, mis võimaldas Hornile alates 10. eluaastast juurdepääsu eksootilistele loomadele. Horn lahkus koolist 13-aastaselt. Ta töötas kelnerina kruiisilaeval Bremen, kus ta kohtus Fischbacheriga ja alustas oma esinemiskarjääri.
Karjäär
Bremeni Astoria teatri omanik nägi Fischbacheri ja Hoorni esinemist Kariibi mere kruiisilaeva pardal ja värbas duo oma ööklubisse esinema. See käivitas paari karjääri Euroopa ööklubide ringkonnas ja nad hakkasid esinema koos tiigritega. Pariisis avastas nad esinemise Tony Azzie, kes palus neid 1967. aastal Las Vegasesse. Nad veetsid mõnda aega Puerto Ricos ja võisid osta sealt vara.
1981. aastal alustas Ken Feld, Irvin & Kenneth Feld Productions, koos nendega New Frontier Hotel and Casino'is toimuva Beyond Belief show'ga. Show uuendatud versioon viidi 1988. aasta kolmandas kvartalis maailmaturneele.
Oma karjääri ajal olid Fischbacher ja Horn romantiliselt seotud, kuigi nad vältisid oma eraelu puudutavate küsimuste arutamist.
2003 tiigri rünnak
Horni sünnipäeval, 3. oktoobril 2003. aastal Mirage'is toimunud kontserdi ajal ründas Hornit 7-aastane valge tiiger Montecore. Etenduse osana, kuid stsenaariumist kõrvale kaldudes, hoidis Horn oma mikrofoni Montecore'i suu ette ja käskis tal publikule "tere" öelda. Montecore vastas sellele Horni varrukasse hammustamisega. Horn patsutas tiigrit ja haukus "vabaks!". Pearingluse käes kannatades komistas Horn ja kukkus selili ning Montecore liikus tema kohale seisma.
Samal ajal, kui treenerid tormasid lava tagant appi, hammustas Montecore Horni kaela ja tiris ta lavalt välja. Treenerid panid tiigri Horni vabastama, pihustades teda CO2 tulekustuti kanistritega, mis oli viimane võimalik abinõu.
Rünnak katkestas Sarve selgroo, tõmbas tal verd ja vigastas raskelt teisi kehaosi, kahjustades püsivalt tema motoorseid ja verbaalseid võimeid. Ta sai ka insuldi kas enne või pärast seda, kui Montecore ta lavalt maha tiris.
Haiglasse viimise ajal ütles Horn: "Montecore on suurepärane kass. Veenduge, et Montecore'ile ei juhtu midagi halba." Ta ütles 2004. aasta septembris ajakirjale People Magazine, et Montecore päästis tema elu, püüdes teda pärast insuldi saamist ohutusse kohta lohistada. Intsident ajendas Mirage'i sulgema show'd, kus oli 267 näitlejat ja meeskonnaliiget.
Treener Chris Lawrence lükkas hiljem Fischbacheri ja Horni selgitused, miks tiiger Hornit ründas, ümber, väites, et see oli tingitud Horni valest käitlemisest Montecore'iga. Duo lükkas Lawrence'i väited tagasi, väites, et tal "oli niikuinii probleeme oma eluga". Lawrence ütles hiljem, et ta usub, et duo ja Mirage varjasid rünnaku tegelikku põhjust, et kaitsta oma mainet.
Pärast seda ja pensionile jäämine
2004. aasta augustis sai nende esinemine aluseks "Father of the Pride'ile". Vahetult enne selle ilmumist oli sari peaaegu ära jäetud, kuni Fischbacher ja Horn palusid NBC-l jätkata tootmist pärast seda, kui Horni seisund pärast Montecore'i rünnakut 2003. aasta oktoobris paranes. 2006. aasta märtsis rääkis ja kõndis Horn Fischbacheri abiga ning esines Pat O'Brien'i teleuudiste saates "The Insider", et arutada oma igapäevast rehabilitatsiooni.
2009. aasta veebruaris korraldas duo koos Montecore'iga viimase esinemise Lou Ruvo Brain Institute'i heaks (kuigi Chris Lawrence oli öelnud, et see esinemine oli seotud teise tiigriga). Nende esinemine salvestati ABC televisiooni programmi 20/20 jaoks.
23. aprillil 2010 lahkusid Fischbacher ja Horn show-ärist. "Kui me viimati sulgesime, ei olnud meil palju hoiatusi," ütles kauaaegne juht Bernie Yuman. "See on hüvastijätt. See on punkt lause lõpus."
19. märtsil 2014 suri Montecore pärast lühikest haigust. Ta oli 17-aastane.
2016. aasta juunis teatas režissöör Philipp Stölzl, et Fischbacher ja Horn teevad oma elusid dokumenteeriva biograafilise filmi.eb/20060306224702/http://insider.tv.yahoo.com/celeb/3732/%7Ctitle=The INSIDER Online: Celeb Central: Roy Horn Walks|date=March 6, 2006|website=Web.archive.org|accessdate=August 26, 2018}}</ref></ref>.
2009. aasta veebruaris korraldas duo koos Montecore'iga viimase esinemise Lou Ruvo Brain Institute'i heaks (kuigi Chris Lawrence oli öelnud, et see esinemine oli seotud teise tiigriga). Nende esinemine salvestati ABC televisiooni programmi 20/20 jaoks.
23. aprillil 2010 lahkusid Fischbacher ja Horn show-ärist. "Kui me viimati sulgesime, ei olnud meil palju hoiatusi," ütles kauaaegne juht Bernie Yuman. "See on hüvastijätt. See on punkt lause lõpus."
19. märtsil 2014 suri Montecore pärast lühikest haigust. Ta oli 17-aastane.
2016. aasta juunis teatas režissöör Philipp Stölzl, et Fischbacher ja Horn teevad oma elu dokumenteeriva biograafilise filmi. Pärast Horni surma 2020. aastal seda tõenäoliselt ei toimu. . []
Siegfried ja Roy aprillis 2012
Sarve haigus ja surm
|
| See osa vajab rohkem teavet. (Mai 2020) |
![[icon]](https://www.alegsaonline.com/image/20px-Wiki_letter_w_cropped.svg.png){kind=small}
28. aprillil 2020 teatas Hoorni pressiesindaja, et tema "test oli positiivne COVID-19 põhjustava viiruse suhtes ja praegu reageerib ta ravile hästi". Kuid tema seisund halvenes ja ta suri 75-aastaselt 8. mail 2020 Las Vegases asuvas Mountain View'i haiglas. Duo pressiesindaja Dave Kirvin teatas Horni surmast ja ütles, et selle põhjuseks olid haiguse tüsistused. Fischbacher teatas, et "maailm on kaotanud ühe maagia suurkuju, aga mina olen kaotanud oma parima sõbra".
Horn tuhastati ja Fischbacher alustas, et ta hoiab oma tuhka urnis.
Filmograafia
- Siegfried & Roy: (1996)
- Vegas Vacation (1997)
- Siegfried & Roy: (1999)
- Ocean's Eleven (2001) kui poksivaatleja
- Showboy (2002)
Televisioon
- Uhkuse isa (2004-2005, telesari)
- Siegfried & Roy: The Magic Returns (6. märts 2009)
Küsimused ja vastused
K: Kes olid Siegfried Tyron Fischbacher ja Roy Horn?
V: Siegfried Tyron Fischbacher ja Roy Horn olid saksa-ameerika mustkunstnikud ja meelelahutajad, kes olid kõige paremini tuntud oma esinemiste poolest valgete lõvide ja valgete tiigritega Las Vegases, Nevadas.
K: Kus nad sündisid?
V: Nad sündisid ja kasvasid Saksamaal.
K: Millal nad Ameerika Ühendriikidesse kolisid?
V: Nad kolisid Ameerika Ühendriikidesse teadmata ajal.
K: Kas nad said USA kodanikuks?
V: Jah, nad said USA kodanikuks pärast Ameerika Ühendriikidesse kolimist.
K: Mis oli nende kõige kuulsam tegu?
V: Nende kõige kuulsam esinemine oli esinemine koos valgete lõvide ja valgete tiigritega Las Vegases, Nevadas.
K: Millal olid Fischbacher ja Horn filmi "Father of the Pride" tegevprodutsendid?
V: 2004. aasta augustist kuni 2005. aasta maini olid Fischbacher ja Horn "Father of the Pride" tegevprodutsendid.
Otsige