Siegfried & Roy

Siegfried Tyron Fischbacher (sündinud 13. juunil 1939) ja Roy Horn (Uwe Ludwig Horn; 3. oktoober 1944 - 8. mai 2020) olid saksa-ameerika mustkunstnikud ja meelelahutajad, kes olid tuntud oma esinemiste poolest valge lõvi ja valge tiigriga Las Vegases, Nevadas. Nad sündisid ja kasvasid Saksamaal, seejärel kolisid Ameerika Ühendriikidesse ja said USA kodanikuks. Alates 2004. aasta augustist kuni 2005. aasta maini olid Fischbacher ja Horn filmi "Father of the Pride" tegevprodutsendid.

Roy Horn (vasakul) ja Siegfried Fischbacher oma valge lõviga

Varajane elu

Fischbacher ja Horn on sündinud ja kasvanud Saksamaal. Nad emigreerusid Ameerika Ühendriikidesse ja said naturaliseeritud kodanikeks.

Siegfried

Siegfried Fischbacher sündis 13. juunil 1939 Rosenheimis Martin ja Maria Fischbacheri pojana. Tema ema oli koduperenaine ja isa oli professionaalne maalikunstnik, kes sattus Teise maailmasõja ajal sõjavangi Nõukogude Liidus. Fischbacher ostis lapsena võluraamatu ja hakkas harjutama illusioone. Ta kolis 1956. aastal Itaaliasse ja asus tööle ühes hotellis.

Lõpuks leidis Fischbacher tööd TS Bremeni laeval Delmare'i varjunime all. Laeva pardal esinedes kohtus ta Horniga ja palus teda ühe etenduse ajal abistada. Fischbacher ja Horn vallandati TS Bremenilt, kuna nad tõid laevale elusat gepardit, kuid New Yorgis asuv kruiisilaevandusettevõte otsis neid üles ja nad hakkasid koos duona esinema.

Roy

Roy sündis Uwe Ludwig Hornina 3. oktoobril 1944. aastal Nordenhamis, keset pommirünnakuid, Johanna Hornina. Tema isa hukkus Teises maailmasõjas ja ema abiellus pärast sõja lõppu ehitustöölisega. Hiljem asus ta tööle tehases. Hornil oli kolm venda: Manfred, Alfred ja Werner. Horn tundis juba väga noorelt huvi loomade vastu ja hoolitses oma lapsepõlves koera nimega Hexe (nõid) eest. Hoorni ema sõbra abikaasa Emil oli Bremeni loomaaia asutaja, mis võimaldas Hornile alates 10. eluaastast juurdepääsu eksootilistele loomadele. Horn lahkus koolist 13-aastaselt. Ta töötas kelnerina kruiisilaeval Bremen, kus ta kohtus Fischbacheriga ja alustas oma esinemiskarjääri.

Karjäär

Bremeni Astoria teatri omanik nägi Fischbacheri ja Hoorni esinemist Kariibi mere kruiisilaeva pardal ja värbas duo oma ööklubisse esinema. See käivitas paari karjääri Euroopa ööklubide ringkonnas ja nad hakkasid esinema koos tiigritega. Pariisis avastas nad esinemise Tony Azzie, kes palus neid 1967. aastal Las Vegasesse. Nad veetsid mõnda aega Puerto Ricos ja võisid osta sealt vara.

1981. aastal alustas Ken Feld, Irvin & Kenneth Feld Productions, koos nendega New Frontier Hotel and Casino'is toimuva Beyond Belief show'ga. Show uuendatud versioon viidi 1988. aasta kolmandas kvartalis maailmaturneele.

Oma karjääri ajal olid Fischbacher ja Horn romantiliselt seotud, kuigi nad vältisid oma eraelu puudutavate küsimuste arutamist.

2003 tiigri rünnak

Horni sünnipäeval, 3. oktoobril 2003. aastal Mirage'is toimunud kontserdi ajal ründas Hornit 7-aastane valge tiiger Montecore. Etenduse osana, kuid stsenaariumist kõrvale kaldudes, hoidis Horn oma mikrofoni Montecore'i suu ette ja käskis tal publikule "tere" öelda. Montecore vastas sellele Horni varrukasse hammustamisega. Horn patsutas tiigrit ja haukus "vabaks!". Pearingluse käes kannatades komistas Horn ja kukkus selili ning Montecore liikus tema kohale seisma.

Samal ajal, kui treenerid tormasid lava tagant appi, hammustas Montecore Horni kaela ja tiris ta lavalt välja. Treenerid panid tiigri Horni vabastama, pihustades teda CO₂ tulekustuti kanistritega, mis oli viimane võimalik abinõu.

Rünnak katkestas Sarve selgroo, tõmbas tal verd ja vigastas raskelt teisi kehaosi, kahjustades püsivalt tema motoorseid ja verbaalseid võimeid. Ta sai ka insuldi kas enne või pärast seda, kui Montecore ta lavalt maha tiris.

Haiglasse viimise ajal ütles Horn: "Montecore on suurepärane kass. Veenduge, et Montecore'ile ei juhtu midagi halba." Ta ütles 2004. aasta septembris ajakirjale People Magazine, et Montecore päästis tema elu, püüdes teda pärast insuldi saamist ohutusse kohta lohistada. Intsident ajendas Mirage'i sulgema show'd, kus oli 267 näitlejat ja meeskonnaliiget.

Treener Chris Lawrence lükkas hiljem Fischbacheri ja Horni selgitused, miks tiiger Hornit ründas, ümber, väites, et see oli tingitud Horni valest käitlemisest Montecore'iga. Duo lükkas Lawrence'i väited tagasi, väites, et tal "oli niikuinii probleeme oma eluga". Lawrence ütles hiljem, et ta usub, et duo ja Mirage varjasid rünnaku tegelikku põhjust, et kaitsta oma mainet.

Pärast seda ja pensionile jäämine

2004. aasta augustis sai nende esinemine aluseks "Father of the Pride'ile". Vahetult enne selle ilmumist oli sari peaaegu ära jäetud, kuni Fischbacher ja Horn palusid NBC-l jätkata tootmist pärast seda, kui Horni seisund pärast Montecore'i rünnakut 2003. aasta oktoobris paranes. 2006. aasta märtsis rääkis ja kõndis Horn Fischbacheri abiga ning esines Pat O'Brien'i teleuudiste saates "The Insider", et arutada oma igapäevast rehabilitatsiooni.

2009. aasta veebruaris korraldas duo koos Montecore'iga viimase esinemise Lou Ruvo Brain Institute'i heaks (kuigi Chris Lawrence oli öelnud, et see esinemine oli seotud teise tiigriga). Nende esinemine salvestati ABC televisiooni programmi 20/20 jaoks.

23. aprillil 2010 lahkusid Fischbacher ja Horn show-ärist. "Kui me viimati sulgesime, ei olnud meil palju hoiatusi," ütles kauaaegne juht Bernie Yuman. "See on hüvastijätt. See on punkt lause lõpus."

19. märtsil 2014 suri Montecore pärast lühikest haigust. Ta oli 17-aastane.

2016. aasta juunis teatas režissöör Philipp Stölzl, et Fischbacher ja Horn teevad oma elusid dokumenteeriva biograafilise filmi.eb/20060306224702/http://insider.tv.yahoo.com/celeb/3732/%7Ctitle=The INSIDER Online: Celeb Central: Roy Horn Walks|date=March 6, 2006|website=Web.archive.org|accessdate=August 26, 2018}}</ref></ref>.

19. märtsil 2014 suri Montecore pärast lühikest haigust. Ta oli 17-aastane.

2016. aasta juunis teatas režissöör Philipp Stölzl, et Fischbacher ja Horn teevad oma elu dokumenteeriva biograafilise filmi. Pärast Horni surma 2020. aastal seda tõenäoliselt ei toimu. . ^[]

Siegfried ja Roy aprillis 2012

Sarve haigus ja surm

See osa vajab rohkem teavet. (Mai 2020)

28. aprillil 2020 teatas Hoorni pressiesindaja, et tema "test oli positiivne COVID-19 põhjustava viiruse suhtes ja praegu reageerib ta ravile hästi". Kuid tema seisund halvenes ja ta suri 75-aastaselt 8. mail 2020 Las Vegases asuvas Mountain View'i haiglas. Duo pressiesindaja Dave Kirvin teatas Horni surmast ja ütles, et selle põhjuseks olid haiguse tüsistused. Fischbacher teatas, et "maailm on kaotanud ühe maagia suurkuju, aga mina olen kaotanud oma parima sõbra".

Horn tuhastati ja Fischbacher alustas, et ta hoiab oma tuhka urnis.

Filmograafia

Siegfried & Roy: (1996)
Vegas Vacation (1997)
Siegfried & Roy: (1999)
Ocean's Eleven (2001) kui poksivaatleja
Showboy (2002)

Televisioon

Uhkuse isa (2004-2005, telesari)
Siegfried & Roy: The Magic Returns (6. märts 2009)

Küsimused ja vastused

K: Kes olid Siegfried Tyron Fischbacher ja Roy Horn?

V: Siegfried Tyron Fischbacher ja Roy Horn olid saksa-ameerika mustkunstnikud ja meelelahutajad, kes olid kõige paremini tuntud oma esinemiste poolest valgete lõvide ja valgete tiigritega Las Vegases, Nevadas.

K: Kus nad sündisid?

V: Nad sündisid ja kasvasid Saksamaal.

K: Millal nad Ameerika Ühendriikidesse kolisid?

V: Nad kolisid Ameerika Ühendriikidesse teadmata ajal.

K: Kas nad said USA kodanikuks?

V: Jah, nad said USA kodanikuks pärast Ameerika Ühendriikidesse kolimist.

K: Mis oli nende kõige kuulsam tegu?

V: Nende kõige kuulsam esinemine oli esinemine koos valgete lõvide ja valgete tiigritega Las Vegases, Nevadas.

K: Millal olid Fischbacher ja Horn filmi "Father of the Pride" tegevprodutsendid?

V: 2004. aasta augustist kuni 2005. aasta maini olid Fischbacher ja Horn "Father of the Pride" tegevprodutsendid.