Andrew of Wyntoun – Šoti luuletaja, kanoonik ja kronist (c.1350–c.1425)
Andrew of Wyntoun — Šoti luuletaja, kanoonik ja kronist, autor "Orygynale Cronykil of Scotland", kes loob müütilise ja ajaloolise ülevaate Šotimaa varajasest ajaloost.
Andrew of Wyntoun (ka Andrew de Wyntoun ja Andrew Wyntoun) (u. 1350 - u. 1425) oli šoti luuletaja, Püha Andrease kiriku kanoonik ja Loch Leveni Püha Serf's Inchi prior (kiriku kõrgemalseisev). Wyntoun ja John Barbour (The Brus, 1375) olid esimesed, kes kirjutasid šoti keeles ajaloost.
Ta kirjutas pika luulelise Šotimaa ajaloo, mida nimetati "Orygynale Cronykil of Scotland", mis hõlmas Šotimaa müütilist eelajalugu ja lõppes, kui kuningas Jaakob I võimule tuli.
Elu ja ametikoht
Wyntouni elu kohta on teada vähe täpseid isiklikke andmeid. Arvatavasti sündis ta 14. sajandi keskel ning pühendus vaimuliku elukutsega seotud töödele Püha Andrease piiskopkonnas. Tema koht kanoonikuna Püha Andrease kirikus ning hilisem prioriks olemine Loch Leveni saarel (St Serf's Inch) andsid talle ligipääsu kirikulistele arhiividele, kroonikaallikatele ja kohaliku traditsiooni teabele, mida ta oma teoses kasutas.
Orygynale Cronykil of Scotland
Orygynale Cronykil on ulatuslik ajalooline luuletus, millel on nii kronika kui ka legendaarsete ettekujutuste jooni. Teos algab maailma ja rahvaste päritolu kirjeldusest, hõlmab pikki jadasid kuningate ja pühakute elulugusid ning jätkub kuni 15. sajandi alguse sündmusteni. Wyntoun sidus ühte nii Piibli- ja klassikalisi allikaid kui ka kohalikke pärimusi ja varasemaid kronikaid, püüdledes kronoloogilise jutustuse poole, mida esitas oma luulevormis.
Tekst on kirjutatud skoti (keskmise skoti / Lõuna-Šoti) keeles ning on tähtis nii keeleajaloo kui ka kirjandusajaloo seisukohalt. Wyntoun kasutas värsilist vormi, mis muutis teose hõlpsamini loetavaks ja meeldejäävaks ka neile, kes polnud haritud ladina keele lugejad.
Allikad ja meetod
Wyntoun ei olnud lihtsalt asjatundlik kogujana: ta kombineeris eri allikaid – nii kirjalikke kronikaallikaid kui suulist pärandit – ning püüdis anda kronoloogilise ülevaate riigi minevikust. Mõningaid tema väiteid ja kuupäevi tuleb tänapäeval käsitleda ettevaatlikult, sest ta tugines osa teabe puhul legendidele või kohalikule traditsioonile. Samas säilitab tema teos palju andmeid ja väljendab keskaja skotlase maailmapilti.
Keel, stiil ja tähtsus
Wyntouni keel pakub väärtuslikku materjali keskmise skoti uurimiseks: tema sõnavara, morfoloogia ja fraseoloogia annavad teavet võrdluseks teiste keskaegsete tekstidega. Stiililt on teos kombineeritud didaktilise ja narratiivse tooniga — eesmärk oli nii õpetada kui ka jutustada rahva ajalugu luuletatud vormis.
Pärand ja uurimine
Wyntouni kronika on jätnud olulise jälje Šotimaa ajaloo kirjutamisse: ta oli üks esimesi, kes andis rahvakeeles ajaloolise ülevaate oma rahva minevikust. Tema teost uurivad tänapäeval ajaloolased, kirjandusteadlased ja keeleuurijad. On olemas kaasaegseid väljaandeid ja tõlkeid, mis aitavad ligipääsu lihtsustada neile, kes ei oska keskmist skotti keelt, ning käsitleda teose allika- ja usaldusväärsusprobleeme.
Kokkuvõte: Andrew of Wyntoun on oluline keskaegne šoti kultuuritegelane: kanoonik ja prior, kes andis oma Orygynale Cronykil'iga varase ja püsiva panuse Šotimaa kirjandusse ja ajalookirjutusse, säilitades väärtuslikku materjali nii legende, kuningate jadasid kui ka keelelisi tunnuseid jaoks, mis on olulised nii ajaloo- kui keeleuurijatele.
Otsige