Brasserie on termin, mida kasutatakse peamiselt Prantsusmaal — ja tänapäeval ka Suurbritannias — teatud tüüpi prantsuse restorani. Sõna tähendab prantsuse keeles ka "õlletuba" (pärineb tegusõnast brasser, „pruulima”): algselt nimetati nii kohti, kus pruuliti ja serveeriti õlut, sageli koos söögiga. Tänapäeval viitab brasserie pigem mitteametlikule, aga professionaalsele restoranikontseptsioonile, kus pakutakse nii eraldi roogasid kui ka täielikku lõunasööki ja õhtusööki.

Päritolu ja tähendus

Termin tekkis prantsuse keeles seoses väikeste pruulikodade ja -salongidega. Aja jooksul laienes sõna tähendus ning hakati brasserie'ks kutsuma ka restorane, mille juured olid õlle ja lihtsate toitude ühendamises. Mõiste kandus rändama ka väljapoole Prantsusmaad ning omandas seal laiemalt tähenduse „väike mitteametlik prantsuse stiilis restoran”.

Omadused ja teenindus

Brasserie eristub mõningate tunnuste poolest:

  • professionaalne teenindus ja teenindajate olemasolu;
  • trükitud menüü (traditsiooniliselt püsimenüü, sageli samad road kogu päeva);
  • klassikaline lauakatmine (nt valge laudlina või valge pesu), erinevalt bistroost, kus see ei pruugi olla nii ametlik;
  • suuruselt tihti suurem ja paigutus ruumikam kui tavalises bistros, mõnikord kõrgemate lagedega ja peeglitega interjöör, mis on tüüpiline Pariisi brasseriede stiil;
  • tihe töökorraldus köögis — brasseried töötavad sageli kogu päeva ja on avatud regulaarselt nädalapäeviti.

Menüü ja toidud

Brasserie menüü sisaldab tavaliselt klassikalisi prantsuse roogasid, mis on samal ajal lihtsad ja hästi valmistatud. Sageli leiab menüüst järgmisi tüüpe:

  • klassikalised eelroad (terrine, salatid, soupe);
  • peamised road nagu steak frites, confit de canard või mereanniroad;
  • kerged suupisted ja võileivad, nt croque-monsieur;
  • magustoidud ja kohv;
  • joogina õlu, vein ja aperitiivid — ajaloolisest seotusest õllega on tänini jäänud rõhk hea joogivaliku peale.

Brasserie vs bistroo

Kuigi mõlemad on prantsuse köögi lähedased kontseptsioonid, on peamised erinevused järgmised:

  • brasserie on üldjuhul suurem ja formaalsem kui bistroo;
  • brasserie'l on trükitud menüü ja professionaalsem teenindus, bistroos on sageli tahvelmenüü ja isiklikum omanikuteenindus;
  • brasserie püsib tavaliselt avatud kogu päeva ja pakub stabiilset menüüd, bistrood võivad olla piiratumate lahtiolekuaegadega ja kodusemad roogade poolest.

Ajaloolised ja kaasaegsed näited

Brasseried on olnud pikka aega osa Prantsusmaa linnaelust — eriti Pariisi ja Lyon’i kohvikukultuuris. Mõned brasseried on kuulus oma traditsiooni ja interjööri poolest ning toimivad nii kohalike kui ka turistide seas populaarsete kohtadena. Tänapäeval on brasserie-kontseptsioon levinud ka väljaspool Euroopat: paljudes linnades avatakse prantsuse stiilis brasserie'sid, mis ühendavad traditsiooni ja moodsat köögitehnikat.

Sobivus ja ootused

Brasserie sobib neile, kes otsivad prantsuse kööki mitteametlikumas, ent siiski professionaalses keskkonnas. See on hea koht nii lõunasöögiks, ärikohtumiseks kui ka õhtusöögiks sõpradega. Hinna- ja stiilitase võib varieeruda — on nii taskukohaseid kui ka luksuslikumaid brasseriesid.

Kaasaegne kasutus on muutunud paindlikumaks: brasserie võib olla nii traditsiooniline õlletuba-köök kui ka moodsam „all-day” restoran, säilitades oma prantsuse päritolu ja rõhu hea toidu ning jookide pakkumisele.

Chambers's Twentieth Century Dictionary of the English Language defineeris 1901. aastal "brasserie" kui "Prantsusmaal mis tahes õllesaal või salong". 2000. aastal oli New Penguin English Dictionary's "brasserie" määratletud kui "väike mitteametlik prantsuse stiilis restoran".