Heinrich Wilhelm Schott (1794–1865) — Austria botaanik ja aroidide uurija

Heinrich Wilhelm Schott (1794–1865) — Austria botaanik, aroidide (Araceae) uurija, Brasiilia kollektsioonide tooja ja Schönbrunni ning Viini aedade arendaja.

Autor: Leandro Alegsa

Heinrich Wilhelm Schott oli Austria botaanik, kes oli tuntud oma ulatusliku töö poolest aroidiate (perekond Araceae) kohta.

Biograafia

Schott sündis 7. jaanuaril 1794. aastal Brno linnas Moraavias, mis tol ajal kuulus Austria impeeriumi koosseisu ja mis nüüd on osa Tšehhi Vabariigist. Noorena tuli ta elama Viini, kus tema isa oli ülikooli botaanikaaia peaaednik.

Schott õppis Viini ülikoolis botaanikat, põllumajandust ja keemiat, olles botaanik Joseph Franz von Jacquini (1766–1839) õpilane. Aastal 1815 sai ta Belvedere lossi Austria taimede aia aednikuks.

Expeditsioon ja töö Brasiilias

Ta osales aastatel 1817–1821 Austria Brasiilia ekspeditsioonil. Brasiilias viibides rajas ja juhtis Schott tutvumisaeda, et harjutada elavaid taimi parasvöötme kliimaga, et neid hiljem Euroopasse tuua. Samuti tegi ta väliekskursioone, kogus taimi, ning koostas põhjalikke märkmeid ja illustratsioone nähtud taimede ja loomade kohta. Need vaatlused ja kogud said aluseks tema hilisemale teadustöökusele aroidide süsteemikas ja aianduses.

Kutse- ja halduslik tegevus Viinis

1821. aastal naasis Schott Viini, kus ta töötas taas aednikuna. Aastal 1828 nimetati ta Viinis Hofgärtneriks (kuninglikuks aednikuks). Hiljem (1845) sai temast Schönbrunni lossi keiserliku aia direktor. 1852. aastal juhtis ta osa lossi aedade ümberkujundamist inglise aia eeskujul ning rikastas Viini õukonnaaedu oma Brasiiliast pärit kollektsioonidega.

Ta huvitus ka kõrgmäestiku taimedest, eriti neist, mis kasvavad üle puuliini. Viinis Belvederes rajas ta spetsiaalse alpiinse aeda (tuntud ka kui kõrge mäe taimede aed), kus kasvatati ja eksponeeriti neid kõrgmäestiku liike.

Teadustöö ja pärand

Schott on enim tuntud oma põhjaliku uurimistöö poolest aroidide perekonna (Araceae) jaotuse, kirjeldamise ja aiandusliku kasutuse vallas. Tema tööd sisaldasid üksikasjalikke kirjeldusi, taksonoomilisi ülevaateid ja illustratsioone, mis aitasid selgitada aroidide liigirikkust ja sugukondadevahelisi suhteid. Ta kirjeldas ja klassifitseeris palju uusi liike ning tema tööd on olnud aluseks hilisemale uurimistööle Araceae rühmas.

Schotti kogud, joonised ja kirjalikud märkmed on väärtuslikuks allikaks botaaniliste uuringute jaoks; suurem osa tema materjalist on säilinud Viinis, muuhulgas loodusajaloo- ja botaanikaasutustes, kus neid kasutatakse teadusliku uurimise ning taimekultuuri ajaloo uurimiseks.

Tähtsamad saavutused ja mõju

  • Suurte Brasiilia kollektsioonide kogumine ja nende kohandamine Euroopa aedadesse.
  • Aroideide taksonoomiline uurimine ja uute liikide/perekondade kirjeldamine.
  • Viini ametlike paleeaedade arendamine ja moderniseerimine, sealhulgas inglise stiilis aedade juurutamine.
  • Alpiinse aedniku ja kõrgel kasvavate taimede uurijana tuntuks saamine.

Heinrich Wilhelm Schott suri Schönbrunni lossis Viinis 5. märtsil 1865. Tema teadustöö ja aiandusalased uuendused jätsid püsiva jälje nii Viini botaanilisse pärandisse kui ka aroidide uurimisse maailmas.

Väljaanded

  • Meletemata botanica (koos Stephan Ladislaus Endlicheriga), 1832
  • Rutaceae. Fragmenta botanica, 1834
  • Genera filicum, 84 lk. 1834–1836
  • Aroideae, 1853-1857
  • Analecta botanica (koos Theodor Kotschy ja Carl Fredrik Nymaniga), 70 lk. 1854
  • Synopsis Aroidearum complectens enumerationem systematicam generum at specierum hujus ordinis, 148 lk. 1856
  • Icones Aroidearum, 1857
  • Sugukond Aroidearum Exposita, 1858
  • Prodromus Systematis Aroidearum, 1860
Xanthosoma sagittifolium (L.) SchottZoom
Xanthosoma sagittifolium (L.) Schott

Schotti järgi nimetatud liigid

Teised botaanikud nimetasid taimi Schotti auks; mõned neist on järgmised:

  • (Acanthaceae) Aphelandra schottiana'' (Nees) Profice
  • (Acanthaceae) Schaueria schottii Nees
  • (Agavaceae) Agave schottii Engelm.
  • (Apiaceae) Dichoropetalum schottii (Besser ex DC.) Pimenov & Kljuykov
  • (Rubiaceae) Uragoga schottiana (Müll.Arg.) Kuntze
  • (Trigoniaceae) Trigonia schottiana Turcz.
  • (Verbenaceae) Stachytarpheta schottiana Schauer

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Heinrich Wilhelm Schott?


V: Heinrich Wilhelm Schott oli Austria botaanik, kes oli tuntud oma ulatusliku töö poolest aroidiate (perekond Araceae) kohta.

K: Kus ja millal ta sündis?


V: Ta sündis 7. jaanuaril 1794. aastal Brno linnas Moraavias, mis tol ajal kuulus Austria keisririigi koosseisu ja mis praegu on osa Tšehhi Vabariigist.

K: Mida ta Viini ülikoolis õppis?


V: Ta õppis Viini ülikoolis botaanikat, põllumajandust ja keemiat, kus ta oli botaanik Joseph Franz von Jacquini (1766-1839) õpilane.

K: Millega tegeles ta Austria Brasiilia ekspeditsiooni ajal?


V: Aastatel 1817-1821 toimunud ekspeditsiooni ajal rajas ja juhtis Schott tutvumisaeda, et harjuda elusate taimedega parasvöötme kliimas, et neid hiljem Euroopasse tuua, tegi välitöid ja koostas palju märkmeid nähtud taimede ja loomade kohta.

K: Millist ametikohta ta pärast Viini naasmist täitis?


V: Pärast Viini naasmist 1821. aastal töötas Schott taas aednikuna. Aastal 1828 nimetati ta Viinis Hofgärtneriks (kuninglikuks aednikuks), hiljem oli ta Schönbrunni lossi keiserliku aia direktor (1845).

Küsimus: Millise projektiga tegeles ta 1852. aastal?



V: 1852. aastal võttis Schott ette projekti, millega osa lossi aedadest muudeti inglise aiaks.

K: Kuidas rikastas Schott Viini õukonnaaedu oma Brasiilia kollektsioonidega?


V: Ta rikastas Viini õukonnaaedu oma kollektsioonidega Brasiiliast, tuues tagasi elusaid taimi, mis olid aklimatiseerunud parasvöötme kliimasse.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3