Heinrich Wilhelm Schott oli Austria botaanik, kes oli tuntud oma ulatusliku töö poolest aroidiate (perekond Araceae) kohta.

Biograafia

Schott sündis 7. jaanuaril 1794. aastal Brno linnas Moraavias, mis tol ajal kuulus Austria impeeriumi koosseisu ja mis nüüd on osa Tšehhi Vabariigist. Noorena tuli ta elama Viini, kus tema isa oli ülikooli botaanikaaia peaaednik.

Schott õppis Viini ülikoolis botaanikat, põllumajandust ja keemiat, olles botaanik Joseph Franz von Jacquini (1766–1839) õpilane. Aastal 1815 sai ta Belvedere lossi Austria taimede aia aednikuks.

Expeditsioon ja töö Brasiilias

Ta osales aastatel 1817–1821 Austria Brasiilia ekspeditsioonil. Brasiilias viibides rajas ja juhtis Schott tutvumisaeda, et harjutada elavaid taimi parasvöötme kliimaga, et neid hiljem Euroopasse tuua. Samuti tegi ta väliekskursioone, kogus taimi, ning koostas põhjalikke märkmeid ja illustratsioone nähtud taimede ja loomade kohta. Need vaatlused ja kogud said aluseks tema hilisemale teadustöökusele aroidide süsteemikas ja aianduses.

Kutse- ja halduslik tegevus Viinis

1821. aastal naasis Schott Viini, kus ta töötas taas aednikuna. Aastal 1828 nimetati ta Viinis Hofgärtneriks (kuninglikuks aednikuks). Hiljem (1845) sai temast Schönbrunni lossi keiserliku aia direktor. 1852. aastal juhtis ta osa lossi aedade ümberkujundamist inglise aia eeskujul ning rikastas Viini õukonnaaedu oma Brasiiliast pärit kollektsioonidega.

Ta huvitus ka kõrgmäestiku taimedest, eriti neist, mis kasvavad üle puuliini. Viinis Belvederes rajas ta spetsiaalse alpiinse aeda (tuntud ka kui kõrge mäe taimede aed), kus kasvatati ja eksponeeriti neid kõrgmäestiku liike.

Teadustöö ja pärand

Schott on enim tuntud oma põhjaliku uurimistöö poolest aroidide perekonna (Araceae) jaotuse, kirjeldamise ja aiandusliku kasutuse vallas. Tema tööd sisaldasid üksikasjalikke kirjeldusi, taksonoomilisi ülevaateid ja illustratsioone, mis aitasid selgitada aroidide liigirikkust ja sugukondadevahelisi suhteid. Ta kirjeldas ja klassifitseeris palju uusi liike ning tema tööd on olnud aluseks hilisemale uurimistööle Araceae rühmas.

Schotti kogud, joonised ja kirjalikud märkmed on väärtuslikuks allikaks botaaniliste uuringute jaoks; suurem osa tema materjalist on säilinud Viinis, muuhulgas loodusajaloo- ja botaanikaasutustes, kus neid kasutatakse teadusliku uurimise ning taimekultuuri ajaloo uurimiseks.

Tähtsamad saavutused ja mõju

  • Suurte Brasiilia kollektsioonide kogumine ja nende kohandamine Euroopa aedadesse.
  • Aroideide taksonoomiline uurimine ja uute liikide/perekondade kirjeldamine.
  • Viini ametlike paleeaedade arendamine ja moderniseerimine, sealhulgas inglise stiilis aedade juurutamine.
  • Alpiinse aedniku ja kõrgel kasvavate taimede uurijana tuntuks saamine.

Heinrich Wilhelm Schott suri Schönbrunni lossis Viinis 5. märtsil 1865. Tema teadustöö ja aiandusalased uuendused jätsid püsiva jälje nii Viini botaanilisse pärandisse kui ka aroidide uurimisse maailmas.