Metsapiir

Puude piir või puuliin on elupaiga piir, kus puud võivad kasvada. Üle puuliini ei saa nad kasvada, sest tingimused on liiga halvad.

Ökoloogias ja geoloogias on määratletud mitmeid puuliini tüüpe:

Arktiline puude piir Põhjapoolkeral kõige kaugemal põhjas, kus puud võivad kasvada; kaugemal põhjas on liiga külm.
Antarktika puuliin Kõige kaugemal lõunapoolkeral, kus puud saavad kasvada; kaugemal lõunas on samuti liiga külm.
Alpi puuliin Kõrgeim kõrgus, kus puud kasvavad: kõrgemal on liiga külm või lumi katab maapinda liiga suure osa aastast. Kliimat üle puuliini nimetatakse alpikliimaks.
Ekspositsiooniline puuliin Rannikul ja üksikutes mägedes on puuliin sageli palju madalam kui vastavatel kõrgustel sisemaal ja suuremates, keerukamates mäesüsteemides, sest tugevad tuuled vähendavad puude kasvu.
Kõrbepuupiir Kohad, kus puud ei saa kasvada, sest sademete hulk on liiga väike.
Mürgine puuliin Keskkond on puude kasvamiseks liiga äärmuslik. Selle põhjuseks võib olla sulanud laava või kuum kivi (infrapunakiirgus), mis tahes fumarool (aur, väävel, hape), pinnase pH, madala hapnikusisalduse tingimused, soolakontsentratsioon (nagu Surnumere või Suure Soolajärve lähedal), sulfaatide tase, muud looduslikud põhjused või inimtekkeline reostus.
Märgalade puuliini Kõige niiskem pinnas mõhnade ja soode äärealadel, kus puud võivad kasvada ja millest allpool on pinnas veega liiga küllastunud, mistõttu mullast on puude juurte kasvuks vajalik hapnik välja jäetud. Sellist joont ei ole aga soode puhul, kus puud, näiteks kaljuküpressid ja paljud mangrooviliigid, on kohanenud kasvama püsivalt niiskes pinnases.

Puude piiril ei ole sageli selge kasv, kusjuures viimased puud moodustavad madalaid põõsaid. Kui see on põhjustatud tuulest, nimetatakse neid krummholz'iks, mis tuleneb saksa keelest ja tähendab "väändunud puitu".

Puude piir, nagu ka paljud teised looduslikud jooned (näiteks järvede piirid), paistab eemalt hästi määratletud, kuid lähemal vaatlusel ei ole see nii selge. Puud kasvavad lühemaks, kuni nad lihtsalt lõpetavad kasvamise.

Rasked talvised kliimatingimused alpipuude joonel põhjustavad krummholzi kasvu pidurdumist. Karkonosze, Poola.

Selles vaates alpide puuliinist paistab kaugemal olev joon eriti terav. Esiplaanil on näha üleminekut puudelt puude puude puudumisele. Need puud on külma ja tuule tõttu võsastunud ja ühekülgsed.

Tüüpilised puuliigid

Mõned tüüpilised puuliigid (pange tähele okaspuude ülekaalu):

Dahuri lehis (Larix gmelinii)
Liblikapuu (Pinus balfouriana)
Great Basin Bristlecone Pine (Pinus longaeva)
Rocky Mountains Bristlecone Pine (Pinus aristata)
Potosi Pinyon (Pinus culminicola)
Makedoonia mänd (Pinus peuce)
Valgepõdrakasvuline mänd (Pinus albicaulis)
Sveitsi mänd (Pinus cembra)
Mägimänd (Pinus mugo)
Hartwegi mänd (Pinus hartwegii)
Subalpine Larch (Larix lyallii)
Arktiline valge kask (Betula pubescens subsp. tortuosa)
Lumekumm (Eucalyptus pauciflora)
Antarktika pöök (Nothofagus Antarctica)

Dahuuri lehis, mis kasvab Arktika puuliini lähedal Kolüma piirkonnas, Arktika Kirde-Siberis.

Küsimused ja vastused

K: Mis on puuliin?

V: Puude piir on elupaiga piir, kus puud saavad kasvada ja millest kaugemale nad ei saa kasvada ebasoodsate tingimuste, näiteks külmade temperatuuride või veepuuduse tõttu.

K: Millised on erinevad puuliini tüübid?

V: Peamised puuliinide tüübid on arktiline, antarktiline, alpine, ekspositsiooniline, kõrbe, mürgine ja märgala.

K: Milline kliima valitseb puuliini kohal?

V: Puuliini kohal valitseb alpine kliima, mida iseloomustavad külmad temperatuurid ja lumekate suure osa aastast.

K: Kuidas mõjutab tuul mõnede puuliinide alumist kõrgust?

V: Rannikualadel ja isoleeritud mägedes võivad tugevad tuuled vähendada puude kasvu, nii et puud kasvavad ainult madalamal kui suuremates mägisüsteemides, kus on rohkem kaitset tuule eest.