Henry Frederick, Walesi prints (1594–1612) — Jaak I troonipärija

Henry Frederick, Walesi prints (19. veebruar 1594 – 6. november 1612) oli kuningas James I ja VI ja Taani Anna vanim poeg. Tema eesnimed pärinevad vanaisadestHenry Stuart, lord Darnley ja Frederick II Taanist. Henry Frederick oli oma aja üks avalikult najalepandumaid troonipärijaid ning teda käsitleti kui peamist järglast nii Inglismaal kui Šotimaal.

Elulugu ja huvid

Prints kasvas üles aristokraatlikus õhkkonnas, talle anti põhjalik haridus ning ta sai varakult sõjalise ja riikliku ettevalmistuse aluseid. Ta oli tuntud kui energiline, sportlik ja meelitav noormees — teda kiideti sõjaliste oskuste, ratsutamise ning puhtuse ja distsipliini poolest. Henry oli ka kultuuri- ja kunstihoidja: ta toetas maskide, teatrietenduste ja kirjanduse arendamist ning huvitus laiemalt mere- ja avastusretkedest, mida peeti tollal riigi ja isikliku kuulsuse kasvatamiseks.

1610. aastal investeeriti ta ametlikult Walesi printsiks ning nagu traditsioon kohustab, kandis ta ka selliseid pärandtitulid nagu Cornwalli hertsog. Tema nooruses kogunenud populaarsus ja populaarsed omadused tekitasid palju lootusi tema tuleviku ja valitsemisstiili osas.

Surm ja järeltulemine

Prints Henry suri 6. novembril 1612 haiguses, mida ajaloolased tollasel ajal kirjeldasid kui tüüfust. Tänapäeva uurijad arvavad sageli, et tegu võis olla bakteriaalse infektsiooniga (näiteks tüüfoidiga) või sellega seotud tüsistustega. Ta oli surres vaid 18-aastane. Kuna Henry suri enne oma isa, läks Inglismaa ja Šoti troonipärandus tema nooremale vennale Charlesile, kes hiljem sai kuningaks Charles I-ks.

Pärand ja tähtsus

Printsi enneaegne surm mõjutas tugevalt nii kuningakoda kui ka rahvaootusi. Henry populaarsus ja nooruslik tulisus on ajaloolaste hinnangul jätnud ruumi spekulatsioonidele, kuidas oleks Briti ajalugu võinud teistsugune olla, kui just tema oleks troonile jõudnud. Tema mälestuseks pandi pidulikult välja lein ning tema monumendid ja mälestused aitasid kujundada 17. sajandi alguse imago- ja poliitilist maastikku.

Mitmed paigad Ameerika koloniseerimise ajastul said Henry auks nimesid: 1607. aasta Jamestowni saabumise paiku anti tema nime Cape Henry'le ning hiljem rajatud asul (tuntud kui Henricus või Henricopolis) ja Henrico maakond Virginia territooriumil tunnustasid printsit.

Printsi säilinud monument Westminsteri toomkirikus (skulptor Maximilian Colt) on üks tema kuulsamaid mälestisi ning jääb oluliseks visuaalseks tunnistuseks ajastu esteetikast ja kuninglikust ideoloogiast.

Tänapäeva ajaloolased vaatlevad Henry Fredericki nii isikliku karisma kui ka poliitilise tähenduse võtmeisiku näol — tema traagiline surm kujundas Stuartide dünastia lähiajalugu ja avaldas mõistagi tagajärgi ka sellele, kuidas tema vend Charles hiljem kuningriiki juhtis.

Henry, Walesi prints Isaac Oliveri järgi, 1610. aasta paiku.Zoom
Henry, Walesi prints Isaac Oliveri järgi, 1610. aasta paiku.

Varajane elu

Ta sündis Stirlingi lossis ja temast sai Rothesay hertsog, Carricki krahv, Renfrew' parun, Saarte lord ning Šotimaa prints ja suurvürst, kui ta sündis. Tema isa pani Alexander Erskine'i, Mar'i krahvi, tema eest hoolitsema. Ta ei lasknud emal tema eest hoolitseda. Seda seetõttu, et James kartis, et ema kerge kiindumus katoliiklusesse võib pojale mõju avaldada. Kuigi see tekitas Anna ja Jamesi vahel palju tülisid, jäi Henry kuni 1603. aastani Mar'i perekonna hoole alla. See oli siis, kui Jaakobusest sai Inglismaa kuningas ja tema perekond kolis lõunasse.

Sir George Lauder of The Bass oli tema õpetaja, kuni ta läks Inglismaale. Sir George oli Privy Counsellor - teda kirjeldati kui kuninga "tuttavat nõunikku" - ja teda õpetas muusikas ka Alfonso Ferrabosco noorem.


AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3