Anne of Denmark
Taani Anne (12. detsember 1574 - 2. märts 1619) oli Šotimaa, Inglismaa ja Iirimaa kuningakonsorts. Ta oli kuningas Jaakob VI ja I abikaasa.
Anne, Taani kuninga Friedrich II teine tütar, abiellus 1589. aastal 15-aastasena Jaakobiga. Ta sünnitas seitse last, kuid ainult kolm neist jõudis täiskasvanuks saada. Üks neist lastest oli tulevane Karl I. Ta kasutas sageli Šoti poliitikat, kui ta tülitses Jaakobiga oma poja, prints Henriku pärast. Ta kasutas neid ka oma argumentides tema kohtlemise üle tema sõbra Beatrix Ruthveni suhtes. Anne näib olevat alguses armastanud Jamesit. Hiljem muutusid nad aga teineteise suhtes jahedamaks ja elasid eraldi. Kuigi nad mõlemad austasid ja isegi armastasid teineteist.
Inglismaal huvitus Anne rohkem kunstist kui poliitikast. Ta ehitas endale kauni ja kultuuriliselt rikkaliku õukonna. Pärast 1612. aastat jäi ta haigeks ja lõpetas hiljem õukonnaelu keskmes olemise. Ta olevat surnud protestantina. Mõned tõendid viitavad siiski sellele, et ta võis mingil ajal oma elus olla katoliiklane.
Ajaloolased on sageli arvanud, et Anne oli kuninganna, kes oli kerge, isekas ja mitte väga tähtis. Viimasel ajal juhivad aga paljud inimesed tähelepanu Anne iseseisvusele ja tähtsusele jaakobi ajastu kunstide edendajana.
Varajane elu
Anne sündis 12. detsembril 1574 Skanderborgi lossis. Tema sündi oli löök tema isale, Taani kuningale Frederik II-le, kes oli lootnud poja sündi. Anne ema, Sophie Mecklenburg-Güstrowi, oli aga alles 17-aastane. Kolm aastat hiljem sünnitas ta siiski poja. Temast sai tulevane Taani kuningas Christian IV.
Anne saadeti koos oma vanema õe Elizabethiga Saksamaale Güstrowi. Seal pidid teda kasvatama tema vanavanemad ema poolelt. Nad olid Mecklenburgi hertsog ja hertsoginna. Seda seetõttu, et Taani õukond oli sel ajal väga metsik. Kuningas Friedrich oli kuulus raske söömise ja rohke joomise poolest. Samuti oli ta kuningannale truudusetu. Võrreldes sellega nautis Anne Güstrowis oma esimestel aastatel rahulikku ja stabiilset elu. Ka Christian saadeti Güstrow'sse kasvatada. Kuid kaks aastat hiljem, 1579. aastal, palus Rigsraad ehk Taani salanõukogu teda edukalt Taani kolida. Anne ja Elizabeth tulid koos temaga tagasi.
Anne nautis Taanis tihedat ja õnnelikku perekondlikku kasvatust. Seda peamiselt tänu kuninganna Sophie'le. Ta hoolitses ise laste eest, kui nad olid haiged. Suur hulk inimesi kogu Euroopast soovis Anne ja tema vanema õega abielluda. Nende inimeste hulgas oli ka Šotimaa Jaakob VI. Talle meeldis Taani, sest ta pidas seda hea religiooniga kuningriiki ja head kaubanduspartnerit. Šoti saadikud olid algul püüdnud teda panna abielluma vanima tütrega. Frederick kihutas aga Elizabethi Braunschweigi hertsogile Henry Juliusele. Selle asemel lubas ta šotlastele, et "teise [tütre] Anna, kui ta kuningale meeldib, peaks ta teda saama".
Kihlveo ja asendusabielu
Sophie positsioon muutus raskemaks pärast Friedrichi surma 1588. aastal. Ta pidi ühinema võimuvõitlusega Rigsraadiga kuningas Kristiani üle kontrolli saavutamiseks. Siiski tegi ta rohkem tööd kui Frederick, et inimesed abielluksid. Ta suutis ületada keerulised punktid seoses kaasavara ja Orkney positsiooniga. Ta sõlmis lepingu 1589. aasta juuliks. Anne näib olevat olnud abielu üle väga elevil. 28. juulil 1589 ütles inglise spioon Thomas Fowler, et Anne oli Jamesisse väga armunud. Ta ütles, et "see oleks tema jaoks surm, kui see katkestataks". Ta lisas, et ta tõestas oma armastust mitmel viisil. Fowler viitas aga ka sellele, et James ei vastanud Anne'i armastusele ja talle meeldisid mehed rohkem kui naised. Seda ei oleks 14-aastasele printsessile öeldud. Sel ajal tikkis ta ustavalt särke oma kihlatule. Samal ajal töötas 300 rätsepatöölist tema pulmakleidi valmistamise kallal.
Isegi kui need kuulujutud oleksid tõesed, vajas Jaakobus kuninglikku abielu. Seda seetõttu, et tal oli vaja säilitada Stuarti liini. "Jumal on minu tunnistaja," selgitas ta, "ma oleksin võinud hoiduda kauem, kui mu riigi heaolu oleks lubanud, [kui] minu pikk viivitus ei oleks tekitanud paljude rinnas suurt kadedust minu võimetuse suhtes, nagu oleksin ma viljatu sugu." 20. augustil 1589 abiellusid Anne ja James eraldi, kuid teineteisega. Seda nimetatakse asendusabieluks. Nende abielu toimus Kronborgi lossis. Tseremoonia lõppes sellega, et Jamesi esindaja, George Keith, 5. krahv Marischal, istus Anne'i kõrval pruudivoodil.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Taani Anne?
V: Taani Anne oli Šotimaa, Inglismaa ja Iirimaa kuningakonsorts. Ta oli kuningas Jaakob VI ja I abikaasa.
K: Kui vana oli Anne, kui ta abiellus kuningas Jaakobiga?
V: Anne abiellus kuningas Jaakobiga, kui ta oli 15-aastane.
Küsimus: Mitu last oli Annal?
V: Anne sünnitas seitse last, kuid ainult kolm neist jõudis täiskasvanuks saada. Üks neist lastest oli tulevane Charles I.
K: Mida kasutas Anne sageli oma vaidlustes Jaakobiga nende poja prints Henriku üle?
V: Anne kasutas sageli Šoti poliitikat, kui ta tülitses Jaakobiga nende poja prints Henriku pärast. Samuti kasutas ta neid oma argumentides tema kohtlemise kohta tema sõbra Beatrix Ruthveni suhtes.
K: Kas Anne ja Jamesi suhted olid head?
V: Kuigi nad austasid ja isegi armastasid teineteist, arvatakse, et mingil hetkel muutus nende suhe teineteise suhtes jahedamaks ja nad elasid eraldi.
K: Mida tegi Anne oma kuninganna ajal Inglismaal?
V: Inglismaal huvitus Anne rohkem kunstist kui poliitikast. Ta ehitas endale ilusa ja kultuuririkka õukonna.
K: Kas oli mingeid tõendeid, mis viitavad sellele, et mingil hetkel tema elus võis Anne olla katoliiklane?
V: Mõned tõendid viitavad sellele, et ta võis mingil ajal oma elus olla katoliiklane.
