Taani Anne (1574–1619) – Šotimaa ja Inglismaa kuningakonsorts, kunstide patroon
Taani Anne (12. detsember 1574 – 2. märts 1619) oli Šotimaa, Inglismaa ja Iirimaa kuningakonsorts. Ta oli kuningas Jaakob VI ja I abikaasa ning Taani kuninga Friedrich II ja tema abikaasa Sophie Mecklenburgi tütreks sündinud. Anne tõi oma pärandiga kaasa Põhja-Euroopa kuninglikud sidemed ja kultuurieelistused, mis mõjutasid Stuartide õukonda nii Šotimaal kui pärast 1603. aastat Inglismaal.
Anne, Taani kuninga Friedrich II teine tütar, abiellus 1589. aastal 15-aastasena Jaakobiga. Nende abielu sai tähelepanu sündmusterohke alguse tõttu: meresihklemise ja diplomaatiliste sündmuste järel kohtusid noorpaar sageli ka Norra ja Šotimaa pidustustel enne, kui Anne lõpuks Šotimaale saabus. Abielu oli nii poliitiline liit kui ka isiklik suhe, millel oli ajapikku nii sooje kui jäisemaid perioode.
Anne sünnitas seitse last, kuid ainult kolm neist jõudis täiskasvanuks: prints Henry (Henry Frederick, 1594–1612), printsess Elizabeth (1596–1662, hiljem Böömimaa kuninganna ja Pfalzi elektress) ning Karl I (1600–1649). Prints Henriku enneaegne surm 1612 avaldas mõlema vanema elule tugevat mõju ning Anne tõmbus seejärel osaliselt tagasi avalikust õukonnaelust.
Isikliku ja poliitilise elu lõimimise tõttu osales Anne vahel ka poliitikas: tema suhted mehega olid vahelduvad ja vaidlused puudutasid tihti laste ja lähedaste kohtlemist. Nii kasutas ta aega-ajalt Šoti poliitikat ja liitlasi, kui ta tülitses Jaakobiga oma poja, prints Henriku pärast või püüdis kaitsta oma sõpru – näiteks tema seotus Beatrix Ruthveniga sattus ka kuningliku tähelepanu alla. Esialgu näis Anne olevat Jaakobit tõeliselt armastavat, kuid aastatega muutusid nende suhted jahedamaks ning nad elasid ka mõnda aega eraldi, kuigi säilitasid vastastikuse austuse.
Inglismaal olles huvitus Anne rohkem kunstist ja aulisest õukonnaelust kui otsesest valitsemisest. Ta kujundas endale suure ja kultuuriliselt rikkaliku õukonna, kus tähtsal kohal olid maskid, muusika, näited ja kunstiprojektid. Ta oli tuntud maskeerimiste ning teatriliste meelelahutuste patroonina, tellis lavakujundusi ja kostüüme ning lõi ühtlasi koondise kunstnike ja muusikute ümber. Anne oli innukas kunstikollektsionäär, tellis seinavaipu ja maaliteoseid ning tellis kaasaegset arhitektuuri: tema tellimusel töötas meremeister-arhitekt Inigo Jones, kellelt telliti näiteks hilisem tema tuntud hooneprojekt Queen’s House Greenwichis.
Anne töötas koostöös luuletajate ja näitekirjanikega (sh Ben Jonson), tellides ja esiletõstes küllaga õukondlikke maske ja pidulikke etendusi, kus arhitektuurilised ja kostümeeritud lavakujundused mängisid olulist rolli. Tema patronaaži saab näha ka muusikute, maalijate ja tekstiilikunstnike tellimustes, mis mõjutasid ja rikastasid Jacobi ajastu kultuurilist elu.
Pärast prints Henriku surma 1612 jäi Anne haigemaks ja tema osalemine õukonnaelus vähenes. Ta suri 2. märtsil 1619; tema maetuspäev ja matmine toimus kuninglikus maal ja tavades, ta on maetud Westminsteri kloostrisse (Westminster Abbey), mis oli tollase kuningliku perekonna tavapärane matmiskoht.
Religioon oli Anne elus keeruline ja tihti vastuoluline teema. Ta oli ametlikult protestantina, kuid mõned diplomaatilised allikad ja tema isiklikud seosed on pannud kahtlema, kas ta mingil ajal ei olnud katoliiklane. Tõendid on vastuolulised: mõned allikad viitavad katoliiklikule soosingule või kontaktidele katoliiklastega, teised rõhutavad tema protestantlikku ametlikku positsiooni. Üldiselt jääb tema usuline identiteet ajaloolaste jaoks osaliselt lahtiseks ja seda on uuritud seoses tol ajal valitsevate poliitiliste ja konfessionaalsete pingeidega.
Ajaloolased on varem tihti kujutanud Anne’i pealiskaudsena ja kergemeelsena, rõhutades tema elegantsust ja tarbimisvõimekust. Kaasaegsemad uurijad aga rõhutavad üha enam tema iseseisvust, kultuurilist stimuleerivat rolli ja praktilist tähtsust Jaakobi õukonna kunstide ja esinemiskultuuri edendamisel. Anne panus kujunes oluliseks Jacobi-ajastu visuaalsele ja sakraalsele kujundusele ning avaldas püsivat mõju Inglismaa kuningliku õukonna kultuurilisele identiteedile.
Taani Anne pärand on seega kahekordne: isiklikel ja peresuhetes nähtavate pingetega seotud poliitiline mõju ning märkimisväärne kultuuriline ja kunstiline pärand, mille kaudu mõjutas ta 17. sajandi alguse õukonnakultuuri, teatri- ja muusikapraktikaid ning kuningliku esinemise esteetikat.
Varajane elu
Anne sündis 12. detsembril 1574 Skanderborgi lossis. Tema sündi oli löök tema isale, Taani kuningale Frederik II-le, kes oli lootnud poja sündi. Anne ema, Sophie Mecklenburg-Güstrowi, oli aga alles 17-aastane. Kolm aastat hiljem sünnitas ta siiski poja. Temast sai tulevane Taani kuningas Christian IV.
Anne saadeti koos oma vanema õe Elizabethiga Saksamaale Güstrowi. Seal pidid teda kasvatama tema vanavanemad ema poolelt. Nad olid Mecklenburgi hertsog ja hertsoginna. Seda seetõttu, et Taani õukond oli sel ajal väga metsik. Kuningas Friedrich oli kuulus raske söömise ja rohke joomise poolest. Samuti oli ta kuningannale truudusetu. Võrreldes sellega nautis Anne Güstrowis oma esimestel aastatel rahulikku ja stabiilset elu. Ka Christian saadeti Güstrow'sse kasvatada. Kuid kaks aastat hiljem, 1579. aastal, palus Rigsraad ehk Taani salanõukogu teda edukalt Taani kolida. Anne ja Elizabeth tulid koos temaga tagasi.
Anne nautis Taanis tihedat ja õnnelikku perekondlikku kasvatust. Seda peamiselt tänu kuninganna Sophie'le. Ta hoolitses ise laste eest, kui nad olid haiged. Suur hulk inimesi kogu Euroopast soovis Anne ja tema vanema õega abielluda. Nende inimeste hulgas oli ka Šotimaa Jaakob VI. Talle meeldis Taani, sest ta pidas seda hea religiooniga kuningriiki ja head kaubanduspartnerit. Šoti saadikud olid algul püüdnud teda panna abielluma vanima tütrega. Frederick kihutas aga Elizabethi Braunschweigi hertsogile Henry Juliusele. Selle asemel lubas ta šotlastele, et "teise [tütre] Anna, kui ta kuningale meeldib, peaks ta teda saama".
Kihlveo ja asendusabielu
Sophie positsioon muutus raskemaks pärast Friedrichi surma 1588. aastal. Ta pidi ühinema võimuvõitlusega Rigsraadiga kuningas Kristiani üle kontrolli saavutamiseks. Siiski tegi ta rohkem tööd kui Frederick, et inimesed abielluksid. Ta suutis ületada keerulised punktid seoses kaasavara ja Orkney positsiooniga. Ta sõlmis lepingu 1589. aasta juuliks. Anne näib olevat olnud abielu üle väga elevil. 28. juulil 1589 ütles inglise spioon Thomas Fowler, et Anne oli Jamesisse väga armunud. Ta ütles, et "see oleks tema jaoks surm, kui see katkestataks". Ta lisas, et ta tõestas oma armastust mitmel viisil. Fowler viitas aga ka sellele, et James ei vastanud Anne'i armastusele ja talle meeldisid mehed rohkem kui naised. Seda ei oleks 14-aastasele printsessile öeldud. Sel ajal tikkis ta ustavalt särke oma kihlatule. Samal ajal töötas 300 rätsepatöölist tema pulmakleidi valmistamise kallal.
Isegi kui need kuulujutud oleksid tõesed, vajas Jaakobus kuninglikku abielu. Seda seetõttu, et tal oli vaja säilitada Stuarti liini. "Jumal on minu tunnistaja," selgitas ta, "ma oleksin võinud hoiduda kauem, kui mu riigi heaolu oleks lubanud, [kui] minu pikk viivitus ei oleks tekitanud paljude rinnas suurt kadedust minu võimetuse suhtes, nagu oleksin ma viljatu sugu." 20. augustil 1589 abiellusid Anne ja James eraldi, kuid teineteisega. Seda nimetatakse asendusabieluks. Nende abielu toimus Kronborgi lossis. Tseremoonia lõppes sellega, et Jamesi esindaja, George Keith, 5. krahv Marischal, istus Anne'i kõrval pruudivoodil.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Taani Anne?
V: Taani Anne oli Šotimaa, Inglismaa ja Iirimaa kuningakonsorts. Ta oli kuningas Jaakob VI ja I abikaasa.
K: Kui vana oli Anne, kui ta abiellus kuningas Jaakobiga?
V: Anne abiellus kuningas Jaakobiga, kui ta oli 15-aastane.
Küsimus: Mitu last oli Annal?
V: Anne sünnitas seitse last, kuid ainult kolm neist jõudis täiskasvanuks saada. Üks neist lastest oli tulevane Charles I.
K: Mida kasutas Anne sageli oma vaidlustes Jaakobiga nende poja prints Henriku üle?
V: Anne kasutas sageli Šoti poliitikat, kui ta tülitses Jaakobiga nende poja prints Henriku pärast. Samuti kasutas ta neid oma argumentides tema kohtlemise kohta tema sõbra Beatrix Ruthveni suhtes.
K: Kas Anne ja Jamesi suhted olid head?
V: Kuigi nad austasid ja isegi armastasid teineteist, arvatakse, et mingil hetkel muutus nende suhe teineteise suhtes jahedamaks ja nad elasid eraldi.
K: Mida tegi Anne oma kuninganna ajal Inglismaal?
V: Inglismaal huvitus Anne rohkem kunstist kui poliitikast. Ta ehitas endale ilusa ja kultuuririkka õukonna.
K: Kas oli mingeid tõendeid, mis viitavad sellele, et mingil hetkel tema elus võis Anne olla katoliiklane?
V: Mõned tõendid viitavad sellele, et ta võis mingil ajal oma elus olla katoliiklane.
