James Albert Michener (3. veebruar 1907 – 16. oktoober 1997) oli Ameerika kirjanik, tuntud eriti pikkade, põhjalikult uuritud ajalooliste romaanide ja saagade poolest. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad Tales of the South Pacific, Hawaii, The Drifters, Texas ja Poola. Enamik tema ligi 40 raamatust on suureformaadilised saagad, mis käsitlevad mitme põlvkondade elu konkreetses paigas ja ajaperioodis. Ta kirjutas nii ilukirjandust kui ka mittekirjanduslikke teoseid; tema mälestuste ja esseede hulka kuuluvad 1992. aastal ilmunud Maailm on minu kodu ja Sport Ameerikas.
Michener kirjutas, et ta ei teadnud oma bioloogiliste vanemate täpset isikut ega sündimise asjaolusid. Teda kasvatas Pennsylvania osariigis Doylestownis adoptiivne ema Mabel Michener; on arvatud, et Mabel võis olla tema sünniõde. Haridusteelt lõpetas ta Swarthmore'i kolledži 1929. aastal, kus ta mängis korvpalli. Hiljem õppis ta Colorado osariigi õpetajate kolledžis (praegune õppeasutus kannab teistsugust nime) ja töötas sealsamas õpetajana mitu aastat. Ta on pidanud loenguid ning olnud seotud ka Harvardi ülikoolis toimunud õppetööga.
Tema kirjanikukarjäär sai hoo sisse Teise maailmasõja ajal, kui Michener töötas Vaikse ookeani lõunaossa mereväe ajaloolasena. See kogemus andis aluse tema esikteosele Tales of the South Pacific, mille avaldamine tõi talle laialdase tuntuse ja 1948. aastal ka Pulitzeri auhinna. See raamat oli aluseks muusikalile "South Pacific", mis omakorda aitas Micheneri kirjutisi laiemale publikule tutvustada.
Michener kohtus Jaapanis olles oma naise Mari'ga ning tema romaan Sayonara sisaldab tugevaid autobiograafilisi elemente. Sayonara kohandati ka filmiks, mis tõi teemale veelgi laiemat tähelepanu.
Michener sai oma karjääri jooksul mitmeid tunnustusi. Üks olulisemaid oli see, kui 10. jaanuaril 1977 andis Gerald R. Ford talle presidendi vabaduse medali.
Michener oli viljakas ja mahukas kirjanik, kelle teosed paistsid silma tiheda faktipõhja, ulatusliku tausta-uurimise ja tugeva kohapõhise narratiiviga. Mitu tema romaani ja jutustust on kohandatud teatris, filmiks ja telelavastusteks, mis suurendas tema mõju nii Ameerika kui rahvusvahelisele kirjandusskaenile. Ta oli ka tuntud heategevus- ja kultuuritoetuste poolest ning natuke oma varandusest suunas ta kirjanduse ja kultuuri toetamiseks.
Viimastel aastatel elas ta Austinis, Texases, kus ta suri 16. oktoobril 1997 90-aastaselt neerupuudulikkusesse. Micheneri pärand elab edasi tema ulatuslikes teostes, mis jätkuvalt huvitavad lugejaid, kes otsivad ajalooliselt tugevat ja paikspetsiifilist kirjandust.
