LMS (London, Midland and Scottish Railway) – Briti suurraudtee 1923–1948

Avasta LMS: Briti suurraudtee 1923–1948 — perioodi ajalugu, liinide ühendamine, tehnika ja mõju Suurbritannia raudteearendusele.

London, Midland and Scottish Railway (LMS) oli üks neljast suurest Briti raudtee-ettevõttest aastatel 1923-1948. See moodustati 1. jaanuaril 1923. aastal 1921. aasta raudteeseaduse alusel, mis nõudis enam kui 120 eraldi raudtee koondamist neljaks. LMS-i liideti London and North Western Railway, Midland Railway, Lancashire and Yorkshire Railway (mis oli eelnevalt 1. jaanuaril 1922 ühinenud London and North Western Railway'ga), mitu Šoti raudtee-ettevõtet (sealhulgas Caledonian Railway) ja mitmed teised, väiksemad ettevõtted.

Üldiseloomustus ja ulatus

LMS oli üheksast suurimaks ja kõige mõjukamaks raudtee-ettevõtteks Suurbritannias oma tegevusajal ning sageli kirjeldatud kui suurim neist „Big Four’ist“ nii rööbaste võrgu pikkuse kui ka veeremi ja töötajate arvu poolest. Ettevõte teenindas laia territooriumi Inglismaa kesk- ja üle-lääneosi, Põhja-Inglismaad ning mitmeid Šoti liine, pakkudes nii kiir- ja kaugrongiteenuseid kui ka tihedat lähirongivõrku linnapiirkondades.

Juhtimine ja tehniline areng

LMS-i tehnilise arengu ning vedurite ja veeremi standardiseerimise eesliinile tõusid mitmed tuntud peamehaanikainsenerid. Olulised nimed ja perioodid olid:

H. G. Fowler (Henry Fowler) – mõjutas algfaasi ja jättis pärandiks mitmeid standardseid kujundusi.
Sir William Stanier (alates 1932) – tema periood tõi kaasa modernsema ja tõhusama veduridisaini (nt Black Five, Coronation ja 8F-sarja rasked kaubarongivedurid).
Sir George Ivatt – töötas nii LMS-is kui ka hiljem British Railways'is ja jätkas pärandi arendamist enne riigistamist.

Tuntud vedurid ja veerem

LMS-i ajaloost on eriti tuntud mitmed vedurisarjad, mis mõjutasid 20. sajandi Briti aururongindust:

Black Five (Stanier'i 4-6-0) – universaalne tööhobune nii reiside kui ka kaubaveo jaoks.
Princess Coronation ja Princess Royal – kiirete ekspresside vedurite sari, mis iseloomustas 1930. aastate ambitsioone ja kiirust (nt reklaamrong "Coronation Scot").
8F – Stanier'i raske kaubarongivedur, mis oli oluline nii sõja ajal kui ka igapäevases kaubaveos.

Peamised töökohad ja infrastruktuur

LMS päris endaga mitmeid suuri tehaseid ja töökodasid, kus remonti tehti ning uusi vedureid ja vaguneid ehitati või kohandati. Näiteks olid olulised töökohad erinevates piirkondades Inglismaal ja Šotimaal. Ettevõte tegeles ka depoode, jaamade ja tehnikavõrgustiku haldamisega ning mõnedele linnalähiridadele jätkus elektrifitseerimise ja moderniseerimise töö.

Teenused ja liiklus

LMS pakkus mitmesuguseid teenuseid:

Kiirete kaugrongide teenus Londoni ja Põhja-Inglismaa/Šotimaa vahel (kuulsad ekspressid nagu "Royal Scot" ja "Coronation Scot").
Lai võrgustik lähironge tööstus-, ääre- ja linnapiirkondades.
Kõrge mahuga kaubavedu – tooraine, tööstustoodete ja posti vedu oli tähtis tuluallikas.

Sõjaaegne roll

Teise maailmasõja ajal mängis LMS olulist rolli sõjatehnika, varustuse ja vägede liigutamisel. Raudteeinfrastruktuur töötas suurel koormusel ning töökodadel ja tehastel oli tähtis osa sõjatööstuse toetamisel. Samuti kannatas võrgu mõningaseid kahjustusi õhurünnakute ja operatsioonide tõttu, ent teenused püsisid üldiselt töökindlana.

Raudteeseadus ja riigistamine

Pärast aastakümneid tegutsemist ja suurt panust rahvuslikku transpordisüsteemi riigistas Suurbritannia valitsus raudteed: 1. jaanuaril 1948 liideti LMS teiste „Big Four“ ettevõtetega ja selle võrk ning varad läksid üle uuele riiklikule ettevõttele British Railways. See oli järjekordne suur reform briti raudteede ajaloos.

Pärand ja tähendus

LMS-i pärand avaldub mitmel moel:

Paljud Stanier'i ja teiste LMS-i vedurite tüübid olid aluseks ka pärast 1948. aasta riigistamist kasutatud masinatele ning mõned neist teenisid veel mitu aastakümmet.
Mõned LMS-i ekspressiteed ja marsruudid jäid Briti rongipärandisse ja mõjutavad tänapäevaseid liine ning teenuste mustreid.
Huvilised ja muuseumid on säilitanud mitu tuntud LMS-i vedurit ja reisivagunit, mistõttu ettevõtte tehniline ja kultuuriline pärand on kättesaadav ka tänapäeval.

Kuigi selles lühikokkuvõttes ei ole võimalik käsitleda kõiki detaile, annab see ülevaate LMS-i tähtsusest 1923–1948: see oli omal ajal suur ja mitmekesine raudteeettevõte, mis mõjutas Suurbritannia rongiliiklevust nii igapäevaselt kui ka kehtestatud standardite ja tehniliste uuenduste kaudu.