Theebas (Waset) — Vana-Egiptuse ajalooline pealinn Niiluse idakaldal
Thebe (Θῆβαι, Thēbai) oli linn Vana-Egiptuses umbes 800 km lõuna pool Vahemerest, Niiluse idakaldal (. See oli Waseti, neljanda Ülem-Egiptuse nomi pealinn.
Ajalooline tähtsus
Thebe (egiptuse keeles Waset) kujunes varakult oluliseks poliitiliseks ja religioosseks keskuseks. Linn tõusis eriti tähtsaks Keskaegses Egiptuses ja saavutas oma tipptaseme Uues Riigis (umbes 16.–11. saj eKr), mil Thebe oli paljude vaaraode ametlik või faktipõhine residents ja peamine usuline keskpunkt. Kuulsaimad valitsejad, kes Thebrit tugevalt arendasid, olid näiteks Mentuhotep II (11. dünastia), Hatshepsut, Thutmose'ide järeltulijad, Amenhotep III ning Ramesses'id.
Religioon ja templid
Thebes oli Amun-Ra kultuse keskus. Seal asusid suurejoonelised templikompleksid, millest tuntuimad on:
- Karnaki tempel (Ipet-Isut) – üks suurimaid religioosseid kompleksse maailmas, mis koosneb paljudest templite, pühamute ja pühade teede ehitistest;
- Luxori tempel (Iwnw) – asub linna idakaldal ja oli seotud kuningliku ratsioonide ning taasinstallatsioonide rituaalidega;
- mortuaaltemplid ja paleed, näiteks Ramesseum ja Medinet Habu, mis on seotud Ramesside dünastiaga.
Templid olid religioossed keskused, kuid ka administratiivsed ja majanduslikud võrgustikud – templite varandus ja maad olid mahtavad ning templite preestrid omasid sageli suurt poliitilist mõju.
Nekropol ja hauakambrit
Thebe idakalda vastas (Niiluse läänekaldal) paikneb suur nekropol, kuhu kuulusid kuninglikud ja aadlike haudad. Olulisemad paigad:
- Kuningaorg (Valley of the Kings) – Uue riigi faaraode hauakambrid, seal leiti ka Tutankhamuni kuulus hauakamber;
- Deir el-Bahri – Hatshepsuti ja teise pärandi monumendid ning selle piirkonna kiidetud arhitektuur;
- Valley of the Queens ning mitmed aadlike ja preestrite kalmistud (Deir el-Medina jt).
Poliitiline mõju, tõus ja langus
Thebe tähtsus kasvas selle ruumikeskkonna, templite ja preestrite mõju kaudu. Linn oli sageli poliitilise võimu ja sulandunud religioonide keskus, mis aitas stabiliseerida Egiptust pärast hajumist ja ebakindlust (näiteks pärast Esimest vaheperioodi). Samas tekitas templite ja preestrite suur võim ka pingeid teiste poliitiliste jõududega.
Thebe langes järk-järgult mitmete sissetungide, sisepoliitiliste muutuste ja uute võimukeskuste tõusu tõttu. 7.–6. sajandil eKr mõjutasid Egiptuse poliitikat võõrvõimud (kuuludes assüürlaste, perslaste ja hiljem Ptolemaioste perioodi mõjudesse). Linn ei säilitanud endist poliitilist ülimuslikkust ja antiikajal kasvas tähtsus mujal, kuid Thebes jäi oluliseks kultuuri- ja arheoloogiapärandiks.
Arheoloogia ja pärand
Kaasaegsed arheoloogilised väljakaevamised on Thebesest paljastanud erakordselt rikkaliku materjali: templite komplekse, haudu, seinamaalinguid, relikviaid ja dokumente, mis annavad detailse pildi Vana‑Egiptuse religioonist, kunstist ja igapäevaelust. Üks kuulsamaid avastusi oli Howard Carteri leid 1922. aastal Tutankhamuni peaaegu puutumata hauast (KV62).
Koos läänekalda nekropoliga on Egiptuse vana Thebe kant (sh Karnaki ja Luxori templid ning kuningaorg) kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse nimega „Thebes with its Necropolis“ (1987). Tänapäeval asub iidsest Thebest ida‑kaldal modernne linn Luxor, mis on oluline turismikeskus ja arheoloogia uurimiste paik.
Mõningad olulised faktid kokkuvõtvalt
- Eri nimed: Egiptusekeelne Waset, kreeka Thebai;
- Tipperioodid: Keskaegne ja eriti Uus Riik (umbes 16.–11. saj eKr); Thebe oli korrapäraselt valitsevate dünastiate koduks;
- Peamised relikvid: Karnaki ja Luxori templid, Deir el‑Bahri, Valley of the Kings;
- Kaitse staatus: UNESCO maailmapärand ja pidevad säilitustööd arheoloogiliste väärtuste kaitseks.
Tähtis on märkida, et Kreeka mütoloogias tuntud Thebe on teistsugune linn Kreekas; Vana‑Egiptuse Thebe — Waset — on eraldi ajalooga ja asus Niiluse idakaldal tänapäeva Luxori piirkonnas.
