Naiste linna raamat: Christine de Pizani 1405. teos — kokkuvõte ja tähendus
Naiste linna raamat ehk Le Livre de la Cité des Dames (avaldatud 1405. aastal) on Christine de Pizani kuulsaim kirjanduslik teos. Pizan kirjutas "Le Livre de la Cité des Dames" algselt keskprantsuse keeles; see on hiljem tõlgitud ka inglise keelde (1999) ja mitmesse teise keelde. Raamat sündis osaliselt vastusena Jean de Meuni populaarsele Roman de la Rose'ile, mille naisi halvendavad kujutised Pizanit ergutasid vasturünnakule: ta ehitab allegoorilise Daamide linna, et näidata naiste voorusi ja saavutusi ning võidelda naiste vastu esitatud eelarvamuste vastu. Pizan „majutab“ raamatus kujuteldavasse linna suure hulga kuulsaid ajaloolisi ja legendaarseid naisi ning kasutab neid linnamüüride ja hoonete ehitusklotsidena — iga naine tugevdab autori argumenti, et naisi tuleb ühiskonnas hinnata ja neile anda juurdepääs haridusele ja mõtlemisele.
Kokkuvõte
Teos on üles ehitatud allegooria vormis ja jaguneb põhimõtteliselt kolmeks osaks. Alguses kogeb kirjanik allegoorilist nägemust, kus kolm voorust — mõistus (Raison), õiglus (Justice) ja sirgjoonus (Droiture) — aitavad tal rajada Daamide linna. Seejärel jutustab Pizan rea lugusid — nii Piibli, antiikaja, keskaja kui ka hilisema ajaloo naistest —, kes tõendavad naiste tarkust, julgust ja vooruslikkust. Lõpuks käsitleb ta ka naiste ühiskondlikku rolli, hariduse tähtsust ja vastab otseste retooriliste argumentidega naisi halvustavatele väidetele.
Peamised teemad
- Vasturünnak misogüüniale: Pizan kritiseerib stereotüüpe ja tekste, mis kujutavad naisi moraalselt nõrgana või kergemeelsena.
- Naiste väärtus ja voorus: Raamat kogub eeskujulikke naisi, et näidata nende mitmekesist panust ühiskonda, poliitikasse, kirjandusse ja ususse.
- Haridus ja õigus mõelda: Pizan pooldab naiste õigust haridusele ja intellektuaalsele tegevusele.
- Historiakasutus argumendina: Näited minevikust toimivad tõestusmaterjalina, et naised on läbi ajaloo olnud suutlikud ja vooruslikud.
Stiil ja struktuur
Pizani stiil kombineerib didaktilist retoorikat, allegooriat ja biograafilisi „exempla“ ehk eeskujude lugusid. Ta kirjutab selges ja argumenteeritud keeles, kasutades sageli otseseid retoorilisi küsimusi ja vastuseid, et veenda lugejat. Teos oli suunatud nii õukonna lugejale kui ka laiemale lugejaskonnale ning sageli pühendati sellised kirjutised tol ajal ka kuninglikule patrooniile — Pizan ise pööras tähelepanu eriti Prantsuse kuningakodade ringkonnale.
Mõju ja tähendus
"Naiste linna raamat" loetakse sageli varaseks protofeministlikuks kirjutiseks: see annab hääle naistele ajal, mil ametlikul tasandil domineerisid meeste kirjutatud narratiivid. Tekst on mõjutanud nii keskaja kirjanduse uurimist kui ka kaasaegseid feminismi- ja sotsioloogiauuringuid. Keskajal ja varauusasaja käsikirjades leidub teose illustreeritud versioone, kus kujutatakse naisi linnatöid tegevatena — visuaalne kujund toetab teksti argumenti.
Tõlgendused tänapäeval
Kaasaegsed teadlased loevad Pizani teksti eri kontekstides: mõnede jaoks on see selge feministlik manifest, teiste jaoks keerukas keskaegne retooriline vastus konkreetsele kultuurilisele kriitikale. Teos on populaarne seminarkursustel, kaasaegsetes tõlgetes ja teaduslikes monograafiates ning seda kasutatakse näitena, kuidas naised keskajal kasutasid kirjandust oma seisukohtade esindamiseks.
Kokkuvõttes on "Naiste linna raamat" tähtis teos nii ajaloolise kirjaliku pärandi kui ka naiste kujutamise ja hariduse küsimuste mõtestamise seisukohalt. Christine de Pizani argument selle raamatu kaudu on selge: naised on võimelised vooruslikkuseks, mõtlemiseks ja juhtimiseks ning neid tuleb ühiskonnas vääriliselt hinnata.
Kokkuvõte
I osa
I osa algab Christine'i lugemisega Matheoluse kaebustest, mis on kolmeteistkümnendal sajandil ilmunud teos, mis käsitleb abielu ja milles autor kirjutab, et naised teevad meeste elu viletsaks. Neid sõnu lugedes on Christine ärritunud ja tunneb häbi olla naine. Seejärel ilmuvad Christine'ile kolm voorust ja ütlevad talle, et jumal on teda valinud, et luua naistele linn.
II osa
II osas ütleb leedi Rectitude, et ta aitab Christine'il "ehitada maju ja hooneid Daamide linna müüride sees" ja täita seda elanikega, kes on "vaprad ja tuntud daamid". Ehitamise ajal jutustab Lady Rectitude Christine'ile lugusid võimsatest naistest, kes saavad linna sees asuda. Lady Rectitude lükkab oma lugude kaudu ümber ka väited, et naised on oma olemuselt ebapuhtad, ebastabiilsed, truudusetud ja kurjad. See osa lõpeb sellega, et Christine pöördub naiste poole ja palub neil tema eest palvetada, kui ta jätkab koos leedi Õiglusega oma tööd linna valmimisel.
III osa
III osas ühineb leedi Justice Christine'iga, et anda linnale "viimistlus", sealhulgas tuua kuninganna, kes hakkab linna valitsema. Lady Justice räägib Christine'ile naispühakutest, keda kiideti nende märtrisurma eest. Selle osa lõpus teeb Christine veel ühe pöördumise kõigile naistele, milles teatab Naiste linna valmimisest. Ta kutsub neid üles kaitsma ja kaitsma linna ning järgima oma kuningannat (Neitsi Maarja). Samuti hoiatab ta naisi laimajate valede eest, öeldes: "Ajage tagasi need reeturlikud valetajad, kes kasutavad ainult trikke ja mesimagusaid sõnu, et varastada teilt seda, mida te peaksite hoidma üle kõige muu: teie voorust ja teie kuulsat head nime." Ta hoiatab naisi ka laimajate valede eest.
Mõned naised, keda mainiti, on järgmised: Medusa, Trooja Helena, Polyxena, Rooma Firenze, Baieri Isabeau, Armagnac'i Jeanne, Baieri Margaret, Isis, Marie, Auvergne'i hertsoginna, Burgundia Margaret, Baieri hertsoginna, Savoia Marie, Saint-Poli krahvinna, Anne de Bourbon ja Neitsi Maarja.
