Konsoolsild: definitsioon, ehitus ja tüübid

Konsoolsild: definitsioon, ehitus ja tüübid – selged seletused konstruktsioonist, materjalidest, ehitusmeetoditest ja insenerilahendustest maantee-, raudtee- ja jalakäijasildadel.

Autor: Leandro Alegsa

13-11-2025 21:22

Konsoolsild (mõnikord nimetatakse ka kandiliseks sillaks) on sild, mille peamine kandeelement on konsooltugi ehk tala, mis on toetatud ainult ühest otsast. Konsooltugi ulatub vabalt üle avause või takistuse ning sageli moodustub sillast kombinatsioon kahest vastassuunas ulatuvast konsoolist, millede vahele on paigaldatud keskne riputatud või liidetud vaheosa.

Definitsioon ja tööpõhimõte

Konsoolsild kannab koormuse peamiselt painde- ja vōllutuvuse abil. Konsooltala tekitab toestatud otsas suured painde- ja pöördemomendid, mida tuleb taluda mõlema tala tõkestuse kaudu või tasakaalustavate ankruvööde abil. Sageli kasutatakse kahte vastastikku ulatuvat konsooli, et luua tasakaalustatud konstruktsioon, kus keskne osa võib olla riputatud või ühendatud.

Ehitus ja materjalid

Konsoolsillad võivad olla ehitatud mitmesugustest materjalidest sõltuvalt ulatusest ja koormusnõuetest:

Väiksemate jalakäijate sildade puhul kasutatakse sageli lihtsaid raud- või betoontalasid.
Maantee- ja raudteesillad kasutavad tavaliselt terasest või eelpingestatud betoonist valmistatud kastitalasid või ristlõikeid, mis annavad vajaliku jäikuse ja kandevõime.
Teraskonstruktsioonid võimaldavad suuremaid vabapikkusi ja kiiremat montaaži, samas kui eelpingestatud betoon on vastupidav ja sobib hästi mingiteks vahemikeks, kus raskus ja väsimus on hallatavad.

Ehitusmeetodid: tavaline lähenemine on tasakaalustatud konsooli ehitus (balanced cantilever), kus konsoolid ehitatakse vaheldumisi mõlemalt poolt samasuguste elementide lisamisega, et hoida toetust tasakaalus. See võimaldab ehitada ilma ajutiste tugistruktuurideta (falsework), mis on eriti kasulik sügavate kuristike või aktiivsete veeteede puhul.

Tüübid ja konstruktsioonilised variandid

Puhas konsoolsild: konsoolid ulatuvad otse välja ja toetuvad vaid ühele otsale (selle variandi kasutus on piiratum).
Tasakaalustatud konsoolsild: kaks vastassuunas ulatuvat konsooli tasakaalustavad teineteist; keskne osa võib olla riputatud või liidetud.
Konsool-suspended kombinatsioon: kus kahe konsooli vahele riputatakse keskne sildiosa kaablite või risttalade abil.
Box-girder konsoolsild: kastitalad annavad suure jäikuse ja on levinud tänapäeva maantee- ja raudteesilladel.

Näited ja ajalooline taust

Teraskonsoolsildade arendamine oli oluline insener-tehniline samm, kuna teras võimaldas varem ebatõenäoliselt suuri vahemaid ületada. Kuulsad näited maailmas hõlmavad varajasi ja suuri raudtee- ning maanteesildu, mis demonstreerisid konsooltehnika tugevust ja vastupidavust. Konsoolsillad on olnud eriti populaarsed kohtades, kus on vaja ületada sügavaid orgusid või jõgesid ilma keeruliste ajutiste tugedeta.

Eelised ja piirangud

Eelised: võimalus ehitada ilma ajutiste tugede (falsework) või raske tööpinkideta; sobilik sügavate või raskesti ligipääsetavate alade jaoks; tugev ja jäik struktuur, mis talub suuri dünaamilisi koormusi (eriti rongiliikluse puhul).
Piirangud: toestatud otsas tekivad suured painde- ja pöördemomendid, mis nõuavad tugevaid ja massiivseid toestusi või ankrukehasid; projekteerimine on keerulisem ja sageli kulukam võrreldes lihtsate talade või kaartega; väga pikkadeks vahemaadeks (üle paarisajal meetri) võivad sobivamad olla rippsillad või köissillad.

Projekteerimine, hooldus ja ohutus

Projekteerimisel pööratakse suurt tähelepanu materjalide omadustele (väsimus, plastne deformatsioon), ühenduste detailidele ja ankrukonstruktsioonide vastupidavusele. Konsoolsildade puhul tuleb samuti arvestada temperatuuri mõju, kokkulangemiste jaotust, tuulekoormust ning vibratsiooni. Hooldus hõlmab regulaarset kontrolli ühenduste, keevituste, värvikihi ja korrosioonitõrje üle ning väsimuse jälgimist, eriti terasstruktuuride puhul.

Kokkuvõte

Konsoolsild on mitmekülgne sildatüüp, mis võimaldab ületada takistusi ilma ajutiste tugedeta ja sobib eriti sügavate orude, jõgede või liiklusrohgete alade ületamiseks. Materjalivalik (teras, eelpingestatud betoon) ja konkreetne konsooli konfiguratsioon sõltuvad koormusest, vahemaast ja paiga tingimustest. Õige projekteerimise ja regulaarse hoolduse korral on konsoolsillad tugevad ja püsivad lahendused nii jalakäija- kui ka raskete maantee- ja raudteekoormuste jaoks.

Origins

Üheksateistkümnenda sajandi insenerid teadsid, et sild, mis on ehitatud üle mitme toe, jaotab koormused nende vahel. See tähendas, et talas või trussis on väiksemad pinged ja et saab ehitada pikemaid kandepindu. Mitmed 19. sajandi insenerid projekteerisid katkematuid sildasid, mille keskel olid liigendpunktid. Saranapunktide kasutamine mitme tugipunkti süsteemis tähendas, et insenerid said paremini välja töötada silla koormused ja pinged See tähendas ka seda, et sild sai hakkama erineva kiirusega settivate vundamentidega.

Heinrich Gerber oli üks inseneridest, kes sai patendi hingedega kanderaamile (1866) ja on tunnustatud kui esimene, kes sellise kanderaami ehitas. Saksamaal asuva Hassfurti silla keskosa on 38 meetrit (124 jalga). See valmis 1867. aastal ja oli esimene kaasaegne kandesild. Teiste varaste konsoolsete sildade hulka kuulusid C. Shaler Smithi ehitatud Kentucky kõrge sild (1877), Charles Conrad Schneideri ehitatud Niagara konsoolne sild (1883) ja John Francis O'Rourke'i ja Pomeroy P. Dickinsoni ehitatud Poughkeepsie sild (1889). Kentucky jõe sild ületas 275 jala (84 meetri) sügavuse kuru. See ehitati kantseliidiga, mis tähendas, et seda ei pidanud ehitamise ajal toestama. Kõige kuulsam varajane kandesild on Forthi raudteesild. See sild hoidis 17 aastat maailma pikima tugipikkuse rekordit.

Benjamin Baker näitas vasakpoolsel fotol, kuidas kantslisüsteem töötab. Keskel on näha riputatud tugipunkt, kus Kaichi Watanabe istub. Vajadus vastu seista alumise akna survetugevusele on näha puupostide kasutamisest, samas kui ülemise akna pinget näitavad välja sirutatud käed. Välimiste vundamentide toimimist kandekonstruktsiooni ankrutena võib näha vastukaalude paigutamisel.

Funktsioon

Konstruktsioon, mille vähemalt üks osa toimib ankurdusena, mis toetab teist osa, mis ulatub üle tugiposti.

- John Alexander Low Waddell, sillatehnika

Lihtne kandevõll moodustub kahest kandevarrest, mis ulatuvad ületatava takistuse vastaskülgedelt ja kohtuvad keskel. Rippkandaalide puhul ei kohtu kandevõllid keskel; selle asemel toetavad nad keskmist kandesilda, mis toetub kandevõllide otstele. Rippkandaal võib olla ehitatud mujal ja tõstetud kohale või ehitatud kohapeal, kasutades spetsiaalseid liikuvaid tugesid.

kui tasakaalustatud kandekonstruktsiooniga, tasakaalustavad kandekonstruktsiooni vastupidises suunas kulgevad kandekonstruktsioonid. Kui need on ankurdatud kindla vundamendi külge, nimetatakse neid ankurdusvarteks. Kahe alusposti peale ehitatud sillal on neli kandejalat: kaks, mis ulatuvad üle takistuse, ja kaks, mis ulatuvad takistusest eemale. Kuna tasakaalustatud kandealuste tugede puhul on vaja suuremat tugevust, on silla pealisehitus sageli vundamendipostide kohal tornide kujul. Commodore Barry sild on näide seda tüüpi kandesillast.

Terasest kandekonstruktsioonid kannavad koormusi ülemiste talade tõmbe- ja alumiste talade survekoormuse abil. Tavaliselt jaotab konstruktsioon pinge ankurdusvarte kaudu äärepoolseimatele tugipostidele, samas kui surve kandub keskmiste tornide all asuvatele vundamentidele.

Pingestatud betoonist tasakaalustatud kandesillad ehitatakse sageli segmendikonstruktsiooniga.

John P. Grace'i mälestussilla osade skeem

Ehitusmeetodid

Mõned teraskaarsillad (näiteks Navajo sild) on ehitatud, kasutades mõlemalt poolt puhtaid kandealuseid. Need ühendatakse seejärel tihvtidega, tavaliselt pärast kohtumispaiga lahtivõitmist. Kui tugipostid eemaldatakse ja silla kate lisatakse, muutub sild trusskaarsillaks. Selline toestamata konstruktsioon on võimalik ainult siis, kui on olemas sobiv kalju, mis toetaks ehitamise ajal pingeid tugiplaadi ülemises lõigus, mis tavaliselt piirab seda meetodit kitsaste kanjonite ületamiseks.

Loetelu pikkuse järgi

Maailma pikimad kandesillad (pikima kandevõime järgi):

Quebeci sild (Quebec, Kanada) 549 m (1,800 jalga)
Forth Bridge (Firth of Forth, Šotimaa) 2 x 521 m (1,710 jalga)
Minato sild (Osaka, Jaapan) 1,673 jalga (510 m)
Commodore Barry Bridge (Chester, Pennsylvania, USA) 1,644 jalga (501 m)
Crescent City Connection (kaksikprofiili) (New Orleans, Louisiana, USA) 1,575 jalga (480 m)
Howrahi sild (Kolkata, Lääne-Bengali, India) 457 m (1 500 jalga)
Veteranide mälestussild (Gramercy, Louisiana, USA) 445 m (1,460 jalga)
San Francisco - Oaklandi lahesild (East Bay Span) (San Francisco, California, USA) 427 m (1400 jalga)
Horace Wilkinsoni sild (Baton Rouge, Louisiana, USA) 1,235 jalga (376 m)
Tappan Zee Bridge (South Nyack, New York & Tarrytown, New York, USA) 1,212 jalga (369 m)

Näited

Quebeci sild on eespool näidatud üldstruktuuri järgi.

Firth of Forthi raudteesild oma kolme topeltkandaaliga.

San Francisco-Oaklandi lahe silla idaosa

Sinise vee silla 1938. aasta originaalprofiil.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kantslisild?

V: Kandiline sild on sild, mis on ehitatud kanderakendega, mis on toetatud ainult ühest otsast.

K: Mida võib kasutada väikeste jalakäijate sildade puhul kandealuseks?

V: Väikeste jalakäijate sildade puhul võivad kandealused olla lihtsad talad.

K: Millest valmistatakse maantee- või raudteeliikluse jaoks kavandatud suurte kandesildade puhul kandealused?

V: Maantee- või raudteeliikluse jaoks projekteeritud suurte kandesildade puhul on kandekonstruktsiooniga sildade kandekonstruktsiooniks terasprofiilid või eelpingestatud betoonist kastitraadid.

K: Milline eelis on terasest kandesildadel võrreldes teist tüüpi sildadega?

V: Terasest kandesildade eeliseks on see, et nad suudavad ületada üle 1 500 jala, mis teeb neist suure insener-tehnilise läbimurde.

K: Milliseid keerulisi ristmikke on võimalik ehitada kergemini kui muud tüüpi sildade puhul?

V: Kandekonstruktsiooniga sildade ehitamine on raskete ristmike puhul lihtsam, sest neid ei pea ehitamise ajal toetama.

K: Kuidas töötab kandealune silla toestusena?

V: Konsool on tugi, mis on toetatud ainult ühest otsast ja võib silla toetamiseks konstruktsioonist välja ulatuda.

K: Mis vahe on väikestes ja suurtes kandesildades kasutatavatel kandealustel?

V: Väikeste jalakäijate sildade puhul võivad kandekonstruktsioonid olla lihtsad talad, samas kui maantee- või raudteeliikluse jaoks projekteeritud suurte kandekonstruktsiooniga sildade puhul on kandekonstruktsioonid teraskonstruktsioonist või eelpingestatud betoonist valmistatud kastitraadid.

Otsige