Chandrayaan-2: India teine Kuu-missioon ja lõunapooluse maandumine (2019)
Chandrayaan-2 (2019): India teine Kuu-missioon — ISRO, GSLV Mk III start, ambitsioonikas lõunapooluse maandumise katse ja selle dramaatiline lõpplahendus.
Chandrayaan-2, mis tähendab Lunar Craft või Moon Craft, (hääldus) on India teine Kuu missioon pärast Chandrayaan-1. Missiooni viis läbi India Kosmoseuuringute Organisatsioon (ISRO) ning see startis 22. juulil 2019 kell 14:43 IST (09:13 UTC) Satish Dhawani kosmosekeskuse teiselt stardiplatvormilt Kuule geosünkroonse satelliidikandjaali GSLV Mk III (Geosynchronous Satellite Launch Vehicle Mark III) abil. Korralik pehme maandumine Kuu lõunapoolusele oleks teinud Indiast neljanda riigi, kes on suutnud pehme maandumise Kuule, pärast USA, NSV Liidu ja Hiina kosmoseagentuure. Missiooni maandumist oodati 7. septembril 2019 kell 01:55 AM IST (6. september 2019, 20:25 UTC), kuid maandumine ebaõnnestus — side kaotati umbes 2 100 meetri kõrgusel ja lander langes juhitamatult.
Missiooni eesmärk ja tähtsus
Chandrayaan-2i peamine eesmärk oli läbi viia põhjalik teadusuurimus Kuu lõunapooluse lähedal asuval alal, kus huvi on suur nii teadlaste kui ka tulevaste kuueksploratsiooni plaanide tõttu. Lõunapooluse piirkond on oluline, sest seal võib esineda püsivalt varjulisi kraatreid ja jääd (vesi) — ressurssi, mis oleks kriitiline tulevaste inimese ja robotitega tehtavate missioonide jaoks. Missioon püüdis kaardistada pinnase keemilist koostist, geoloogiat ja piirkonna termilist käitumist.
Koosseis ja teadusinstrumendid
Missioon koosnes kolmest peamisest osast: orbiterist, maandurist ja roverist. Maanduri nimi oli Vikram ning selle pardal oli väike rover Pragyan. Orbiter kandis mitut kauakestvat teadusinstrumenti kaugseireks — hulgi sensoreid ja kaameraid, sealhulgas mikrolainete ja radari tüüpi seadmeid, optilisi ja infrapuna-spektromeetreid ning röntgen- ja muude spekterjanalüüside jaoks mõeldud aparatuuri. Maanduri ja roveri instrumendid olid mõeldud pinnase elementaalse koostise, kiirguskeskkonna, termiliste omaduste ja lokaalse geoloogia uurimiseks.
Lennu ja maandumise käik
Pärast edukat starti viidi orbiter edukalt Kuud ümbritsevale orbiidile ja manöövrite abil vähendati maanduri trajektoori kuni planeeritud laskumisetapini. Vikramiga oli kavandatud täpne ja järkjärguline laskumine, mille käigus pidid mootorid ja navigeerimissüsteem koos töötama, et saavutada pehme maapealne kokkupuude. 6.–7. septembri öösel toimunud laskumise ajal kaotas ISRO kontrolli ja sidet Vikramiga umbes 2 100 meetri kõrgusel; edasine maandumine ebaõnnestus ja maanduri ja roveri töö lõppes. Orbiter seevastu jäi Kuud ümbritsevasse orbiiti ja jätkas tööd.
Tulemused, järelmõju ja õppetunnid
Kuigi pehme maandumine ebaõnnestus ja Vikram ning Pragyan ei suutnud täita oma pinnauuringute programmi, omandas ISRO väärtuslikke tehnilisi ja operatsioonikogemusi süstemaatiliseks maandumisprotsessi analüüsiks ja tulevaste missioonide täiustamiseks. Orbiter jätkas teadustööd: selle andmeid kasutati Kuu pinnavormide ja koostise täpsemaks kaardistamiseks ning need andmed on olnud kasulikud ka järgneva planeerimise ja uurimise jaoks.
Pidev roll ja järglasmissioonid
Chandrayaan-2i õnnestunud orbiter ning selle kogutud andmed on tähtsad panused India ja rahvusvahelisele kuuteadusele. ISRO kasutas saadud õppetunde, et planeerida edasisi missioone — sealhulgas Chandrayaan-3, mis tõi hiljem kaasa uut tehnilist ja operatiivset kogemust pehme maandumise saavutamiseks. Chandrayaan-2 jääb oluliseks etapiks India kosmoseprogrammile, kuna see oli ambitsioonikas katse kombineerida orbitereid, maandureid ja rovereid ning suunata tähelepanu Kuu lõunapooluse teaduslikule potentsiaalile.
Oluline meeles pidada
- Chandrayaan-2 startis 22. juulil 2019 GSLV Mk III raketiga.
- Maandumine lõunapoolusel oleks olnud esmakordne samalaadne saavutus piirkonnas.
- Side kaotus toimus umbes 2 100 meetri kõrgusel, mille järel pehme maandumine ebaõnnestus.
- Orbiter jäi töökorda ja jätkas teadustöö tegemist Kuul.
Ajalugu
12. novembril 2007 leppisid Venemaa Föderaalne Kosmoseagentuur (Roscosmos) ja ISRO kokku, et teevad koostööd Chandrayaan-2 projekti raames. ISRO vastutab orbitaatori ja maanduri ehitamise eest, Roskosmos aga maanduri ehitamise eest. Kosmoseaparaadi projekteerimine lõpetati 2009. aasta augustis, kusjuures mõlema riigi teadlased viisid läbi ühise ülevaatuse.
Kuigi ISRO lõpetas Chandrayaan-2 kasuliku koormuse plaanipäraselt, lükkus missioon 2016. aastasse, sest Venemaa ei suutnud maandurit õigeaegselt ehitada. Kui Venemaa otsustas, et ta ei suuda maandurit 2015. aastaks ehitada, otsustas India Kuu missiooni ise välja töötada.
Kosmoseaparaadi start oli kavandatud 2018. aasta märtsisse, kuid see lükkus edasi. Kaks maanduri jalga said 2019. aasta veebruaris toimunud ühe katse käigus väiksemaid vigastusi, mis muutis stardikuupäeva veelgi hilisemaks.
Eesmärgid
Chandrayaan-2 peamised eesmärgid on demonstreerida võimet sooritada pehme maandumine Kuu pinnale ja kasutada seal robootilist liikurit. Teaduslikud eesmärgid on Kuu topograafia, mineraloogia, elementide arvukuse, Kuu eksosfääri ning hüdroksüül- ja veejäätmete signatuuride uurimine. Orbiter uurib Kuu pinda ja aitab koostada selle 3D-kaarte. Pardal olev radar uurib samuti pinda, uurides samal ajal Kuu lõunapooluse vesijääd ja Kuu pinnase paksust.
Küsimused ja vastused
K: Mis on India teise Kuu missiooni nimi?
V: India teise Kuu missiooni nimi on Chandrayaan-2.
K: Kes tegi selle missiooni?
V: Missiooni tegi India Kosmoseuuringute Organisatsioon (ISRO).
K: Millal see missioon käivitati?
V: Missioon startis 22. juulil 2019 kell 14:43 IST (09:13 UTC).
K: Millist tüüpi sõidukit kasutati stardiks?
V: Missioonil kasutati stardiks geosünkroonse satelliidikandjaali GSLV Mk III (Geosynchronous Satellite Launch Vehicle Mark III).
K: Kui see õnnestus, siis mida oleks saavutatud?
V: Kui see õnnestuks, oleks Indiast saanud neljas riik, kes oleks saavutanud pehme maandumise Kuule pärast USA, NSVLi ja Hiina kosmoseagentuure.
K: Millal oli Chandrayaan-2 eeldatav maandumise kuupäev?
V: Chandrayaan-2 eeldatav maandumise kuupäev oli 7. september 2019 kell 01 :55 IST (6. september 2019, 20 :25 UTC).
K: Millisel kõrgusel katkes side Chandrayaan-2ga ?
V: Side Chandrayaan-2ga kadus 2100 meetri kõrgusel.
Otsige