Hiina postiromaniseerimine (inglise keeles "Chinese Postal Romanization") oli varasem ja laialt levinud viis kirjutada hiina kohanimesid ladina tähestikus. Seda süsteemi kasutati rahvusvahelistes kaartides, postitöös ja ametlikes dokumentides kuni 1980. aastateni, mil Hanyu Pinyin muutus ülemaailmseks standardiks hiina keele ladina tähestikus kirjutamiseks. Kui Mandri-Hiinas kasutatakse tänapäeval peaaegu kõiki hiina kohanimesid ühetaoliselt Hanyu Pinyin'i järgi, siis Taiwan on säilitanud mitmete linnade ja paikade ingliskeelsed, ajaloolised kujutised ehk postiromaniseerimise variandid — näiteks Taipei, Taichung ja Kaohsiung. Selles süsteemis puuduvad toonimärgid ning tavaliselt ei kasutata apostrofe ega kriipse.
Ajalooline taust
Postiromaniseerimine sai alguse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, kui Hiina postiteenistus ning kaardivalmistajad hakkasid välismaailmale hiina kohanimed ladina tähtedega edasi andma. Sellel oli praktiline eesmärk — lihtsustada posti- ja kaardisidet — ning see koosnes eri allikatest ja traditsioonidest: ingliskeelsetest hääldustõlgetest, varasemast Wade–Giles’i süsteemist ja kohalikest häälduskujudest. Tulemuseks oli ebajärjekindel, sageli ajaloolistest või dialektiilist hääldustest lähtuv ortograafia, mis ei tähistanud tonaalsust ega järgnenud rangetele foneetilistele reeglitele.
Kasutamine Taiwanis
Taiwanis on postiromaniseerimus sügavalt juurdunud — nii ametlikus ruumimärgistuses, transpordisüsteemis, lennujaamade nimetustes kui ka paljude tänavanimede ja perekonnanimede kujul. Kuigi Taiwanis on viimastel aastakümnetel rakendatud ka muid standardeid (nt Tongyong Pinyin mõnes omavalitsuses ning alates 2009. aastast ametlikult Hanyu Pinyin riiklikult soovituslikuna), siis paljud vanemad või tuntud nimed jäi samaks mitmel põhjusel:
- püsiv äriline ja turismiga seotud tuntus (nt Taipei, Kaohsiung);
- kultuuriline ja ajalooline järjepidevus — elanikud ja ärid eelistavad tuttavat kirjutust;
- kohalikud dialektid (nt taiwani keel/Min Nan) mõjutavad mõnede nimede kujunemist;
- kulud ja ebamugavused, mis kaasneksid kogu nimistu järkjärgulise muutmisega.
Peamised erinevused Hanyu Pinyiniga
- Toonid: postiromaniseerimises toonimärke ei kasutata; Hanyu Pinyin aga markeerib toonid (st standardne märgistus õppe- ja teaduskirjanduses).
- Ühtsus ja reeglid: Hanyu Pinyin on foneetiliselt järjepidevam ja standardiseeritud; postiromaniseerimine on ajalooline ja kohati ebareeglipärane.
- Sümbolid ja tähed: postiromaniseerimine kasutab inglise-põhiseid kujusid (nt "ch", "ng", topeltvokaalid), mis mõnikord ei vasta täpselt tänapäevasele pinyin-transkriptsioonile.
- Dialektiiline mõju: mõnel nimel kajastub kohalik hääldus (nt Hokkieni/Minnan’i mõjud), mistõttu postivariante ei pruugita saada otse mandariini pinyin-kujule ümber tõlkida.
Näited
- Taipei (postiromaniseerimine) → Taibei (Hanyu Pinyin)
- Taichung → Taizhong
- Kaohsiung → Gaoxiong
- Keelung → Jilong
- Hsinchu → Xinzhu
Need näited illustreerivad, kuidas tuntud ingliskeelsed kujud erinevad pinyinist — kuigi paljud inimesed tunnevad kohanimesid just postiromaniseerimise variantide kaudu.
Miks see on oluline reisijale või uurijale?
Kui otsite infot Taiwanist või reisite sinna, tasub arvestada, et samal kohapinnal võib esineda erinevaid kirjutusvariante. Kaardil, veebilehel, lennupiletil või avalikus liiklemises võite näha nii postiromaniseerimist kui pinyinivorme. Parim praktika on otsida mõlemat varianti (nt "Taipei" ja "Taibei") ning teada, et ametlik poliitika võib esitada Hanyu Pinyin'i, kuid igapäevane kasutus ja bränding sageli säilitavad ajaloolisi kujusid.