Kromofoor: mis see on ja kuidas see molekulis värvi tekitab

Kromofoor — molekuli värvi tuum: kuidas valguse neeldumine tekitab värvi, kromofooride toimimine ja kromatofoorid bioloogias. Selge ülevaade ja näited.

Autor: Leandro Alegsa

Kromofoor on molekuli värvuse eest vastutav osa. See on molekuli osa või rühm aatomeid, mis neelab teatud valguse lainepikkusi ning põhjustab, et molekul näib meile teatud värvi.

Kuidas kromofoor värvi tekitab?

Värvus tekib, kui molekul neelab teatud lainepikkused nähtava valguse. Neeldunud valguse energia viib elektronid madalamalt energiatasemelt kõrgemale (elektronüleminekud, näiteks π→π* või n→π*). Kuna osa nähtavast valgusest on neeldunud, läbib või peegeldub vaid teatud teised lainepikkused — need lainete kombinatsioonid määravadki värvuse, mida me näeme.

Kromofoori omadused sõltuvad peamiselt: elektronide paigutusest ja sidemete konjukatsiooni pikkusest (süsteemides, kus on vahelduvad topeltsidemed või aromaatsed rõngad), samuti rühmadest, mis annavad või võtavad elektrone (nn auxochroomid), ning keskkonnatingimustest (lahusti, pH, temperatuur).

Bioloogilised kromofoorid

Bioloogilistes molekulides, mis püüavad või tuvastavad valgusenergiat, on kromofoor see molekuli osa, mis reageerib, kui valgust tabab. Näiteks:

  • klorofülli kromofoor neelab sinist ja punast valgust, andes lehele rohelise värvuse;
  • karotenoidid (nt beetakaroteen) sisaldavad pikki konjugeeritud topeltsidemete ahelaid, mis neelavad sinakas-rohelise valguse ja annavad kollaka või oranži värvuse;
  • heem (hemoglobiini osa) ja muud porfüriinrühmad annavad vererakkudele ja mõnele ensüümile iseloomuliku värvi, sest nende kromofoorid neelavad teatud nähtavaid lainepikkusi.

Kromatofoorid ja raku tasand

Kromofoorid tekitavad värvi kromatofoorides, mis on pigmenti sisaldavad ja valgust peegeldavad rakud, mida leidub paljudel loomadel. Kromatofoorid võivad sisaldada erinevaid pigmentmolekule ja nende paigutus rakus (nt kihistumine või peegeldavad struktuurid) mõjutab, kuidas valgus peegeldub ja kuidas värv meile paistab.

Keemilised ja füüsikalised tegurid

Mitmed tegurid mõjutavad kromofoori absorptsiooni:

  • konjugatsiooni pikkus — pikem konjugatsioon viib tavaliselt punanihele (neeldimine suurema lainepikkuse suunas);
  • auxochroomid (‑OH, ‑NH2 jt) muudavad neeldumisspektrit ja tugevdavad värvust;
  • lahusti ja pH võivad muuta kromofoori elektronjaotust ning nihutada neeldumismaksimumi (solvatofooria ja küllastumuse efektid);
  • komplekside moodustumine metallioonidega (nt metalli‑koordineeruvad pigmentid) annab sageli eredaid värve.

Rakendused ja tähtsus

Kromofooridel on palju praktilisi rakendusi: värvained ja tindid, foto‑ ja optilised andurid, fluorestsentsimarkerid bioloogilises uuringus, päikesepatareide valguskogumiskomponendid ja analüütilised meetodid nagu UV‑Vis spektroskoopia, mis põhineb kromofooride neeldumise mõõtmisel.

Lõppsõna

Seega on kromofoor molekuli „värviplaat“: väike osa struktuurist, mille elektronkonfiguratsioon määrab, millist valgust neeldub ja millist peegeldub. Mõistmine, kuidas erinevad keemilised rühmad, konjukatsioon ja keskkond mõjutavad kromofoori käitumist, on keskne nii looduslike pigmentide kui ka sünteetiliste värvainete ja sensorite arendamisel.

Beetakaroteeni keemiline struktuur. Üksteist konjugeeritud kaksiksidet, mis moodustavad molekuli kromofoori, on esile toodud punasega.Zoom
Beetakaroteeni keemiline struktuur. Üksteist konjugeeritud kaksiksidet, mis moodustavad molekuli kromofoori, on esile toodud punasega.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kromofoor?


V: Kromofoor on molekuli osa, mis annab sellele värvi.

K: Kuidas saab molekul oma värvi?


V: Molekuli värvus tekib siis, kui see neelab teatud lainepikkused nähtavat valgust.

K: Mis juhtub teiste valguse lainepikkustega, mida molekul ei neelata?


V: Teised valguse lainepikkused, mida molekul ei neelata, kas läbivad või peegelduvad, mis põhjustab värvi, mida me näeme.

K: Milline on kromofoori roll bioloogilistes molekulides?


V: Bioloogilistes molekulides, mis püüavad või tuvastavad valgusenergiat, on kromofoor see osa molekulist, mis reageerib, kui seda tabab valgus.

K: Mida sisaldavad kromatofoorid?


V: Kromatofoorid on pigmenti sisaldavad ja valgust peegeldavad rakud, mida leidub paljudes loomades.

K: Milline on kromofooride funktsioon kromatofoorides?


V: Kromofoorid vastutavad kromatofooride värvuse eest.

K: Kas loomi saab nende kromatofooride järgi identifitseerida?


V: Jah, loomi saab nende kromatofooride kaudu identifitseerida, sest need on iga liigi puhul ainulaadsed.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3