Kaasfaktori

Koefaktor (või kofaktor) on keemiline ühend, mis ei ole valk, vaid on seotud valkudega. Seda ühendit on vaja valgu bioloogiliseks aktiivsuseks. Enamikul juhtudel on valk ensüüm ja kofaktor aitab ensüümil toimida. Sellisel juhul nimetatakse kofaktoreid ka koensüümideks.

Koefaktoreid, mis on keerulised orgaanilised molekulid, nimetatakse sageli koensüümideks. Kui nad on ühendatud kovalentse sidemega, on nad proteetiline rühm. Kui nad on aga ainult ajutiselt ühendatud, siis on kofaktor ko-substraat.

Mõned ensüümid vajavad mitmeid kofaktoreid. Orgaanilised kofaktorid on sageli vitamiinid või neist valmistatud vitamiinid. Metalliioonid on sageli kofaktorid, kuid paljudel kofaktoritel on nii anorgaaniline kui ka orgaaniline osa.

Lihtne [Fe2 S2 ] klaster, mis sisaldab kahte raud- ja kahte väävliaatomit, mida koordineerivad neli valgu tsüsteiinijääki.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kaasfaktoor?

V: Koefaktor on keemiline ühend, mis on seotud valgu külge ja on vajalik valgu bioloogiliseks aktiivsuseks.

K: Milline on kofaktori roll?

V: Kaasfaktori roll on aidata ensüümil oma bioloogilist tegevust teostada.

K: Milline teine nimetus on kofaktoritel, mis on keerulised orgaanilised molekulid?

V: Koefaktoreid, mis on komplekssed orgaanilised molekulid, nimetatakse ka koensüümideks.

K: Mis vahe on proteetilisel rühmal ja koosubstraadil?

V: Ko-faktor on proteetiline rühm, kui ta on valkudega seotud kovalentse sideme kaudu, samas kui ta on ko-substraat, kui ta on valkudega ajutiselt seotud.

K: Millised molekulid võivad olla kofaktorid?

V: Kofaktorid võivad olla orgaanilised molekulid, sageli vitamiinid või vitamiinidest saadud molekulid, ja anorgaanilised metalliioonid.

K: Kas mõned ensüümid sõltuvad mitmest kofaktorist?

V: Jah, mõned ensüümid vajavad nõuetekohaseks toimimiseks mitut kofaktorit.

K: Kas kofaktorite hulka võivad kuuluda nii orgaanilised kui ka anorgaanilised molekulid?

V: Jah, paljud kofaktorid koosnevad nii anorgaanilistest kui ka orgaanilistest osadest.