Õiguses on kaasarvamus ühe või mitme kohtuniku kirjalik arvamus, mis nõustub kohtu enamuse tehtud otsusega, kuid toob välja teistsugused (või täiendavad) põhjendused. Sellega võib lisada ka kommentaare. Kui kohtu absoluutne enamus ei suuda kohtuasja lahendamise alustes kokku leppida, võib kohtu otsus sisaldada mitmes eriarvamuses. Ühinevat arvamust, millega on ühinenud kõige rohkem kohtunikke, nimetatakse mitmuse arvamuseks.

Kuna kohus ei ole saanud häälteenamust, ei ole konkureerivad arvamused siduvad pretsedendid (tavaõigus) ja neid ei saa sellisena tsiteerida. Kuid nõustuvatele arvamustele võib mõnikord viidata kui veenvale pretsedendile (eeldusel, et ei ole juba olemas siduvat pretsedenti). Enamuse ja kaasarvamuse vahelised vastuolud võivad aidata juristil mõista enamuse arvamuses esitatud õiguspunkte. Mõnikord kasutab kohtunik kaasarvamust, et anda märku, et ta on avatud teatavat liiki "katsejuhtumitele", mis võimaldaksid uue õigusnormi väljatöötamist. Selline eriarvamus võib omakorda saada kuulsamaks kui enamuse arvamus samas kohtuasjas. Tuntud näide selle nähtuse kohta on Escola v. Coca-Cola Bottling Co. (1944).

Mõiste ja liikide selgitus

Kaasarvamus on eraldi kompetentsiga tekst, mida lisavad kohtunikud, kes toetavad lõpptulemust (otsuse lõplikku tulemust), kuid ei nõustu täielikult enamuse põhjendusega. Peamised küsimused, mida erinedes lahendatakse, on õiguslikud põhjendused, tõlgendused või juhtumi ulatus.

  • Kaasarvamus (concurring opinion) — toetab lõppotsust, kuid pakub teistsugust või täiendavat õigusteaduslikku põhjendust.
  • Eriarvamus (dissenting opinion) — ei toeta enamuse otsust ja selgitab, miks kohtunik peab enamuse seisukohta valeks.
  • Mitmusarvamus / plurality opinion — olukord, kus puudub selge enamuse põhjendus; ehkki lõpptulemus võib olla ühine, jagunevad kohtunikud nende õigusaluste osas. Sellisel juhul on pretsedendi juriidiline jõud tavaliselt nõrgem.

Kaasarvamuse roll kohtumenetluses

Kaasarvamused täidavad mitut praktilist ja teoreetilist funktsiooni:

  • Selgitavad ja täiendavad: annavad lisapõhjendusi, mis aitavad praktikutel ja teadlastel kohtuotsust paremini mõista.
  • Õigusloome signaal: võimaldavad kohtunikel väljendada valmisolekut uute põhimõtete või testide rakendamiseks tulevikus.
  • Juriidiline vaatluskogum: mitmesugused eraldi arvamused moodustavad rikkaliku materjali, mida kaalutakse edaspidiste otsuste ja akadeemilise arutelu puhul.
  • Isiklik vastutus ja selge positsioneerimine: kohtunik võib kaasarvamuse abil säilitada oma erapooletust ja seaduslikku joont, kui ta ei taha liituda enamuse kõigi aspektidega.

Õiguslik mõju ja tsiteerimine

Praktiliselt ei muuda kaasarvamus kohtu lõplikku otsust — see ei ole enamuste otsuse bindiv osa. Selle õiguslik kaal sõltub õiguskorra tüübist:

  • Common law riikides (nt Suurbritannia, USA) on kohuslik precedendijõud tähtis; siiski on bindivaks tavaliselt ainult enamuse põhjendus. Kaasarvamused võivad olla veenvad, kuid mitte kohustuslikud.
  • Sivillõigussüsteemides (paljud Euroopa riigid) ei pruugi pretsedendid üldse olla samal määral siduvad; kaasarvamused on pigem informatiivsed ja akadeemilise väärtusega.

Kui puudub selge enamuse põhjendus (st valitseb mitmusarvamus), on kohtuotsuse järgnev pretsedendiväärtus piiratum. Advokaadid ja kohtud tihti analüüsivad kaasarvamusi, et leida argumente, mida tulevikus kasutada, eriti kui hiljem moodustub enamus, mis toetab sarnast õigusteaduslikku lähenemist.

Kuidas juristid ja kohtud neid kasutavad

  • Advokaadid loevad kaasarvamusi, et leida alternatiivseid põhjuslusi, mida võib tulevastes juurides rõhutada.
  • Õigusakadeemikud kasutavad neid teooriate ja reformipakkumiste toetuseks.
  • Kohtunikud võivad hiljem oma otsustes viidata kaasarvamustele, kui need osutuvad veenvaks või kui ühiskondlikud tingimused ning seadusandlus on muutunud.

Praktilised näpunäited lugemiseks

  • Tuvasta, kas tekst toetab lõpptulemust või ei — see määrab, kuidas seda tsiteerida ja kasutada.
  • Võrdle põhjendusi — milles kohtunikud erinesid juriidiliselt (õiguse allikad, põhimõtted, tõendite kaalumine)?
  • Pööra tähelepanu kitsale või laiemale põhjendusele: kas kaasarvamus tugineb spetsiifilisele faktile või pakub üldist õigusteooriat?
  • Määra, kas kaasarvamus võiks tulevikus saada juhtivaks: mõnikord osutub erapooletult kirja pandud argument ajapikku mõjukamaks kui algne enamuse põhjus.

Kokkuvõte

Kaasarvamus on oluline osa kohtulahendite formaadist — see ei muuda otsuse lõpptulemust, kuid rikastab kohtupsühholoogiat ja õigusliku arutelu spektrit. Kuigi kaasarvamused ei ole tavaliselt siduvad pretsedendid, võivad need olla veenvad ja ajas mõjutada õiguse arengut. Juristid, kohtunikud ja teadlased kasutavad neid nii praktiliseks argumenteerimiseks kui ka õigusloome võimaliku suuna hindamiseks.