Cooumi jõgi (Chennai): lühike, tugevalt reostunud Bengali lahe suubuv
Cooumi jõgi (Chennai) — lühim Bengali lahe suubuv, 72 km, tugevalt reostunud; avasta reostuse põhjused, mõju Linnale ja taastamise võimalused Põhja- ning Kesk-Chennai vahel.
Cooumi jõgi (tuntud ka kui Cooum või Koovam) on lühim Bengali lahte suubuv jõgi. Selle pikkus on ligikaudu 72 km, millest umbes 32 km läbib linnapiirkonda (Chennai). Jõgi voolab läbi linna keskosa, kus see paralleelselt lõuna pool asuva Adyari jõega kulgedes jagab linnaruumi — eraldades Põhja-Chennai ja Kesk-Chennai — ning suubub lõpuks peaaegu tasapisi Bengali lahte. Jõe allikas asub samanimelises piirkonnas "Cooum" või "Koovam" Tiruvalluri piirkonnas, mis piirneb Chennai piirkonnaga.
Reostuse põhjused
Cooumi jõgi on eriti alamjooksul tugevalt reostunud. Peamised reostuse allikad ja süvendavad tegurid on:
- Puhastamata reovesi — paljud linnaosas asuvad piirkonnad juhivad omavoliliselt või puudulike ühendustega heitvee otse jõkke.
- Tööstusreovesi — väiksemad tööstusettevõtted ja käsitöökojad paiskavad töötlemata või väheselt töödeldud jäätmeid jõkke.
- Tahke jäätme- ja prügilahutamine — sissesõidetud või mahajäetud praht, plast ja muud jäätmed kogunevad kaldale ja vee sisse, takistades voolu ja halvendades vee kvaliteeti.
- Põhjavee ja pinnavee intensiivne kasutus — ülivoogude vähendamine põllumajanduse ja põhjavee pumpamise tõttu vähendab põhivoolu ning soodustab stagnatsiooni.
- Liivapaisud ja suudme takistused — liiva ladestumine suudmes ja setete kuhjumine pärsib vee väljavoolu mere suunas.
- Kaldaäärne hoonestus ja enkroachment — hooned, teed ja seinad vähendavad looduslikke taimestiku riba, mis muidu filtreeriks ja stabiliseeriks kallast.
Mõjud keskkonnale ja inimestele
- Vee kvaliteedi halvenemine põhjustab elustiku (kalad, vesitaimed) kahanemist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist.
- Hajunud saaste ja mikroobide suurel sisaldusel on otsene terviserisk kohalikele elanikele — nahahaigused, seedetrakti infektsioonid ja muud haigused võivad sageneda.
- Reostus ja setete kuhjumine vähendavad vooluhulka ning suurendavad üleujutuste ja ummistuste riski tugeva vihma korral.
- Ebameeldiv lõhn ja maastikuline kvaliteet langetavad elanike elukvaliteeti ning piiravad vaba aja veetmise ja rekreatsiooni võimalusi.
Puhastamis- ja korrastustööd ning väljakutsed
Viimastel aastakümnetel on tehtud erinevaid taastamisalgatusi — sealhulgas omavalitsuse ja osaliselt riiklikud projektid, kanalite puhastamine, kaldakindlustuse rajamine ning mõnede piirkondadele mõeldud kanalisatsiooni- ja reoveepuhastusjaamade (STP) projektid. Samas on mitmeid takistusi:
- Finantseerimis- ja halduskoordineerimise puudumine erinevate ametiasutuste vahel.
- Kinna- ja eramaa enkroachmentidelt tingitud õigusküsimused ning elamiste ümberpaigutamise keerukus.
- Jätkuv ebaseaduslik prügi- ja jäätmeviskamine ning avaliku teadlikkuse puudujäägid.
- Ülesvoolu tegevused (põllumajandus, põhjavee pumpamine) nõrgestavad jõe loomulikku voogu, mistõttu puhastustööd üksi ei lahenda probleemi ilma veemajanduse integreeritud lähenemiseta.
Mis aitaks jõe olukorda parandada
- Teha ja tööle panna piisava võimekusega reoveepuhastusseadmed ja tagada nende hooldus.
- Kontrollida ning nõuda tööstusettevõtetelt eelpuhastust ja heitvee nõuetekohast käitlemist.
- Korraldada regulaarne desilting (setete eemaldamine) jõe suudme ja ummistunud lõikude juures.
- Tugevdada kaldariba taastamist loodusliku taimestikuga ja luua puhverdusribasid, mis vähendavad pinnase erosiooni ja filtreerivad saasteaineid.
- Tõhustada jäätmekäitlust linnas ning kehtestada ja rakendada rangeid karistusi ebaseadusliku jäätmeviskamise eest.
- Rakendada üleriigilist või piirkondlikku veemajanduse strateegiat, mis arvestab nii põhjavee kui pinnavee säästlikku kasutust.
- Tõsta avalikkuse teadlikkust ja kaasata kogukondi ning kodanikuühendusi jõe taastamistöödesse.
Cooumi jõgi on linna ökoloogia ja elanike tervise seisukohalt oluline loodusvara. Püsiva paranemise saavutamiseks on vaja süsteemset lähenemist, jätkusuutlikke investeeringuid ning kohalike kogukondade ja võimulolijate koostööd.
Küsimused ja vastused
K: Kui pikk on Cooum jõgi?
V: Cooumi jõe pikkus on umbes 72 km.
K: Kui suur osa jõest asub linnapiirkonnas?
V: Cooumi jõgi voolab 32 km linnaosas ja ülejäänud osa maa-alal.
K: Millest eraldub Cooum jõgi Chennais?
V: Cooum jõgi läbib linna kolmekesi ja eraldab Põhja-Chennai ja Kesk-Chennai.
K: Kus asub Cooum'i jõe allikas?
V: Cooumi jõe allikas asub samanimelises kohas "Cooum" või "Koovam" Tiruvalluri ringkonnas, mis külgneb Chennai ringkonnaga.
K: Miks on Cooumi jõgi linnapiirkonnas väga reostunud?
V: Cooumi jõgi on linnapiirkonnas (Chennai) tugevalt reostunud puhastamata reovee ja tööstusreovee ärajuhtimise, kaldaäärse asustuse ja pinnavee intensiivse kasutamise tõttu põllumajanduses.
K: Milline on põhjavee valimatute pumpamiste mõju Cooum'i jõele?
V: Põhjavee valimatu pumpamine põhjustab Cooumi jõe põhivoolu vähenemist.
K: Millised on mõned probleemid, millega Cooumi jõgi silmitsi seisab?
V: Cooumi jõe probleemiks on näiteks liivapaisjärve tekkimine jõe suudmes, puhastamata reovee ja tööstusreovee juhtimine, kaldaäärne kinnikasvamine ja alusvoolu vähenemine, mis on tingitud pinnavee intensiivsest kasutamisest ülesvoolu põllumajanduses.
Otsige