Creative Commonsi litsentsid: tähendus, põhimõtted ja näited

Ülevaade Creative Commonsi litsentsidest: tähendus, põhimõtted (by, nc, nd, sa), kombineerimine ja praktilised näited — kuidas oma loomingut õigesti litsentsida?

Creative Commons litsentsid on seotud 16. detsembril 2002 avaldatud autoriõiguse litsentside nimetusega. Litsentsid andis välja Ameerika Ühendriikide mittetulundusühing Creative Commons. Igaüks võib oma loomingut nende litsentside alla panna.

On neli põhilist litsentsielementi. Lihtne ülevaade neist neljast:

• Atributeerimine (poolt): Lubada teistel kopeerida, levitada, näidata ja esitada teost ja selle edasiarendatud versioone. Nad peavad andma teose algsele loojale tunnustuse.
• Mittekaubanduslik (nc): Võimaldab teistel kopeerida, levitada, näidata ja esitada teost ja selle edasiarendatud versiooni. Neil ei ole lubatud sellega raha teenida.
• No Derivative Works (nd): Lubab teistel teose kopeerida, levitada, näidata ja esitada. Neil ei ole lubatud muuta teost millekski muuks.
• Share Alike (sa): Lubage teistel levitada arendatud teoseid ainult siis, kui nad kasutavad sama litsentsi. Vt ka copyleft.

Litsentsi elemente on võimalik kombineerida. Näiteks esimese ja neljanda kombinatsiooni nimetatakse "CC by-sa". See tähendab "Creative Commons Attribution-ShareAlike". Selle litsentsi puhul peavad teised inimesed andma tunnustuse algsele loojale ja kui nad teevad midagi uut selle teose abil, peavad nad andma sellele "CC by-sa" litsentsi.

Täpsem selgitus ja tüüpilised kombinatsioonid

Creative Commonsi põhiversioonid tekivad nende elementide kombineerimisel. Levinumad kombinatsioonid on:

• CC BY (Atribueerimine) – lubab teistele kopeerida, levitada, muuta ja kasutada ka kommertseesmärkidel, tingimusel et algset autorit märgitakse.
• CC BY-SA (Atribueerimine-ShareAlike) – nagu CC BY, aga tuletatud teosed tuleb levitada sama litsentsi all (sarnane copyleft-põhimõttele). Näide: Wikipedia kasutab CC BY-SA.
• CC BY-ND (Atribueerimine-NoDerivatives) – lubab jagada teose koopiaid, kuid mitte muuta teost.
• CC BY-NC (Atribueerimine-NonCommercial) – lubab kasutada ja muuta teost mitteärilistel eesmärkidel; kommertsikasutuseks nõutakse autorilt luba.
• CC BY-NC-SA – mitteäriline + sama litsentsi nõue tuletatud teoste puhul.
• CC BY-NC-ND – kõige piiravam tava: nõutakse tunnustust, keelatud ärikasutus ja keelatud tuletised (ainult jagamine puutumata kujul).
• CC0 ja Public Domain Mark – CC0 on avalikuks omandiks loobumine (autor loobub nii palju kui seadus lubab). Public Domain Mark märgib juba avalikus omandis olevat teost.

Kuidas õigesti atribueerida (näide)

Kui kasutate CC-litsentsiga teost, peate tavaliselt märkima:

• teose pealkirja (kui see on olemas),
• autori nime (või pseudonüümi),
• allika või lingi originaalteose juurde (kui võimalik),
• mis litsents kehtib ja link litsentsi teksti juurde (nt lingi "deed" või ametlikku litsentsiteksti).

Lihtne atribueerimisvormel: "Pealkiri" — Autor (link originaali) via (litsents ja link litsentsile). Näide: "Pilt X" — Mari Tamm (https://…) / CC BY 4.0 (https://creativecommons.org/licenses/by/4.0/).

Praktilised märkused ja piirangud

• Litsentsi kehtivus ja pööratavus: Creative Commonsi litsentsid on tavaliselt pöördumatud — kui autor annab õigused avalikult, ei saa ta tagasivõtmisega piirata juba väljaantud õigusi alusel loodud kasutusi.
• Jurisdiktsioonid ja versioonid: CC-litsentsidel on eraldi versioone (v1.0 → v4.0, uusim tavaliselt 4.0). Varasemad versioonid võivad sisaldada jurisdiktsiooniporta (riigispetsiifilised variandid), kuid alates 4.0 on litsentside eesmärk rahvusvaheline ühtsus.
• NC ja ND tõlgendamine: "NonCommercial" võib olla teatud juhtudel tõlgendatav ebaselgelt (mis on 'kaubanduslik'? kas reklaamiga veebileht on kommertslik?). "NoDerivatives" keelab tuletiste tegemise — ka lihtne redigeerimine või formaadi muutmine võib mõnikord olla tuletis, seega tuleb ettevaatlik olla.
• Moraalsed õigused ja isiklikud õigused: CC-litsentsid ei tühista autori moraalseid õigusi, mis võivad teatud riikides lubada autori nime kasutamise kaitset või teose väärkasutuse vastaseid nõudeid.
• Sünteesi ja litsentside ühilduvus: kõiki CC-kombinatsioone ei saa vabalt segada — näiteks CC BY-SA nõuab samasugust litsentsi edasiandmisel, mis võib olla mittesobiv teiste piiravamate litsentside kombinatsiooniga.
• Masinloetav ja inimloetav vorm: CC-litsentsidel on tavaliselt lühike "deed" (inimloetav kokkuvõte), täistekstid (õiguslik kood) ja masinloetavad metainfo (RDFa) vidinad, mis aitavad leida ja automaatselt äratada litsentsi infot veebis.

Kuidas litsentsi valida ja kasutada

Autori jaoks: kaaluda, kas soovite, et teosed oleksid laialt taaskasutatavad ja kaubanduslikult kasutatavad (kasuta CC BY või CC BY-SA), või kas soovite piirata ärilist kasutust ning lubada vaid jagamist muutmata kujul (kasuta NC või ND kombinatsioone). Kui soovite teosest teha praktiliselt avaliku omandi, kasutage CC0.

Kasutaja jaoks: alati kontrollige täpselt, milline CC-kood on määratud, ja järgige atribueerimise ning piirangute nõudeid (eriti NC ja ND puhul). Kui kavandatav kasutus jäetakse vaidlusesse või on selgusetu (nt kommertspotentsiaal), küsige autorilt luba või otsige alternatiivset materjali.

Lõppsõna

Creative Commonsi litsentsid on praktiline vahend loomevara jagamiseks ja korduskasutuse soodustamiseks, pakkudes selgeid reegleid nii autoritele kui ka kasutajatele. Neid tasub rakendada mõistlikult: teada, millised õigused antakse, millised jäävad autori kätte ning kuidas tagada õige atribueerimine ja litsentside ühilduvus.

Küsimused ja vastused

K: Millised on Creative Commons'i litsentsid?

K: Kes võib oma loomingut nende litsentside alla panna?

K: Millised on neli põhilist litsentsitingimust?

K: Mida lubab litsentsitingimus Attribution (BY) teistel teosega teha?

K: Mida lubab mittekaubandusliku (NC) litsentsi tingimus teistel teosega teha?

K: Mida lubab litsentsitingimus "No Derivative Works" (ND) teistel teosega teha?

K: Mida lubab litsentsitingimus Share Alike (SA) teistel teosega teha?

Otsing