Maastikujooks (krossijooks): definitsioon, reeglid, distantsid ja punktisüsteem

Maastikujooks (krossijooks): definitsioon, reeglid, distantsid ja punktisüsteem — kõikeolene juhend võistlusstrateegiast, punktiarvestusest ja tiimitaktikast edukaks startimiseks.

Maastikuvõistlus on mis tahes jooksuvõistlus, mis toimub erinevatel maastikutingimustel — murul, metsarajal, muda- või liivapinnal ja sageli ka künklikul maastikul. Võistlused võivad toimuda ringrada tüüpi kursil või ühest punktist teise ja hõlmavad sageli takistusi nagu künkad, siledad või libedad lõigud ja looduslikud takistused. Erinevad võistlustasemed võivad kasutada erinevaid distantsipikkusi: näiteid on keskkooli 2 mi (3,2 km) ja keskkooli 5 km (3,1 mi), kolledži meeste 8 km (5,0 mi) ja 10 km (6,2 mi), naiste 5 km (3,1 mi) ja 6 km (3,7 mi), samuti amatööride ja professionaalide võistlused. Riigiti ja vanuseklassiti on distantsid erinevad — noortevõistlustel tavaliselt lühemad, seniortasandil pikeneb distants; rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võivad distantsid ka erineda olenevalt võistlusformaatidest.

Reeglid ja start

Maastikujooksud algavad tavaliselt mass-startiga, kus kõik jooksjad asuvad stardijoonel ja lähevad korraga teele. Rada peab olema tähistatud ning turvaline – korraldajad vastutavad tervisekaitse ja vältimatu meditsiinilise abi organiseerimise eest. Kursi pikkus ja kõrguserinevused võivad varieeruda; kohtunikud kontrollivad raja vastavust võistlusreeglitele ja tagavad, et distants oleks korrektselt mõõdetud.

Punktisüsteem ja meeskondlik arvestus

Nende võistluste punktisumma annab ühe punkti võitjale, kaks punkti teisele kohale tulnud isikule ja nii edasi. Tavaliselt liidetakse võistkonna parimate lõpetajate kohad (näiteks viie parima jooksja kohad) ning madalaim summa võidab. Kutsevõistlusel või võistlusel, kus võistkondade jooksjad loevad kokku oma viie parima lõpetaja punktid, on see nende punktisumma. Võidab võistkond, kellel on kõige väiksem punktisumma. Kui on võrdne tulemus, võidab see võistkond, kellel on kiireim kuuendik.

Täpsemalt punktiarvestusest ja tie‑lahendustest:

• Standardne süsteem: iga lõpetaja saab punkte vastavalt finišikohtale (1., 2., 3. jms). Meeskonna tulemus on valitud arvu parima koha summa (tavaliselt 4 või 5 jooksjat sõltuvalt võistlusest).
• Tie (võrdne punktisumma) lahendatakse tavaliselt meeskondade viimase arvestatava jooksja võrdlusega — näiteks kui arvestatakse viis sportlast, siis võrreldakse viiendana lõpetanud jooksjaid; see, kelle viies jooksja on kiiremini lõpetanud, võidab. Mõnikord kasutatakse ka kuuendat jooksjat kui tie‑lahendust, seega mainitud „kiireim kuuendik“ viitab selleks olukorrale, kui sidumine peab lahti murdma juhuks, kui viie parima summad on võrdsed.
• Mitmel võistlusel mõjutavad ka mittesarveeruvad jooksjad (displacers): nad võtavad koha ära ja tõstavad teiste võistkondade kohti vastavalt, kuid nende kohad ei lisandu kellegi meeskonnasummale.
• Täpne arvestuse reegel (mitu sportlast arvestatakse) sõltub võistluse juhendist — enne starti tuleb alati tutvuda võistlusjuhendiga.

Distantsid ja võistlusformaadid

Maastikuvõistluse distantsid on väga varieeruvad. Mõned üldised suunised:

• Nooremad/juniorid: tavaliselt lühemad distantsid (3–6 km).
• Kõrgema taseme (rahvuslikud, kolledži/ülikooli) võistlused: tihti 5–10 km.
• Seniortasand ja rahvusvahelised tiitlivõistlused: distantsid võivad ulatuda 8–12 km või enam, olenevalt sarjast ja võistlusformaadist.

Oluline on märkida, et marsruudid ja distantsid varieeruvad riigiti, ülikooliti ja võistluskohtade järgi — alati kontrolli konkreetse võistluse juhendit.

Väljakutseid ja olmetingimused

Võistluse ajad sõltuvad maastikust, ilmastikuoludest ja teistest jooksjatest. See tähendab, et kaks maailma eri paikades võistlevat sportlast, kes jooksevad sama aja, ei pruugi olla samal võimekuse tasemel — tugevad tuule‑, muda‑ või lumetingimused muudavad raja ajad võrreldamatuks. Raja profiil (künkad, laskumised), pinnase libedus ja muidugi ilm (vihm, külm, lumi) mõjutavad temposid ja lõpuaegu.

Varustus ja strateegia

Maastikujooksus kasutatakse sageli lühikesi või pikemaid jooksukrampe (spike'id), mis annavad parema pidamise mudasel või libedal pinnal. Riietus valitakse vastavalt ilmale (kihiline, veekindel või soojendav). Taktika hõlmab tempovalikut ja positsioneerumist stardis — hea stardipositsioon on oluline, sest kitsamatel rajadel on edasiliikumine raskem.

Turvalisus ja korraldus

Korraldajad peavad tagama meditsiinilise abi kättesaadavuse, raja turvalisuse ja selged märgised. Rada tähistatakse lintide, viitade ja vabatahtlikega; joone ületamine või lühikese tee valimine toob tavaliselt diskvalifikatsiooni või ajakaristuse.

Kokkuvõte

Maastikujooks on mitmekülgne spordiala, mis ühendab vastupidavuse, tehnika ja kohanemisvõime erinevate maastiku- ning ilmastikuoludega. Punktisüsteem eeldab sageli madalaima koha summa printsiipi ja meeskondlikus arvestuses loevad tavaliselt mitme parima sportlase kohad kokku — võitja on see, kelle punktisumma on väikseim. Enne võistlust tutvu alati võistlusjuhendiga, et teada reegleid, arvestuse nüansse ja ohutusnõudeid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on krossijooks?

K: Millised on erinevad võistlustasemed krossisõidus?

K: Kuidas toimub jooksuvõistluste punktide arvestus?

K: Kuidas arvutatakse punktisumma kutsevõistlusel või võistlusel?

K: Mis juhtub, kui punktisumma on võrdne?

K: Millised tegurid võivad mõjutada jooksuvõistluse aega?

K: Kas kaks erinevast maailma osast pärit sportlast, kes jooksevad sama aja, võivad olla sama võimekuse tasemel?

Otsing