Dicynodontid (Dicynodontia) — omadused, fossiilid ja ajalugu
Dicynodontid: avasta nende omadused, fossiilid ja ajalugu — kaks kihva, tankikujuline keha ja levik 200–150 miljoni aasta tagusest Lõuna‑Gondwanast.
Dicynodontia on väljasurevate loomade alamrühm, mida nimetatakse therapsideks. Nad olid erineva suurusega taimtoidulised (taimesööjad) loomad, kelle iseloomulik tunnus oli kaks esihamba taolist kihva; nimetus "dicynodont" tähendabki "kaks koerahammast". See rühm on üks edukamaid ja mitmekesisemaid mitte-imetajatest therapsiide hulgas — tuntud on üle 70 perekonna ning veel rohkem liike.
Morfoloogia ja anatoomia
Kõigil dicynodontidel oli sarnane põhiline kehaehitus: tugev, laia rinnakorviga keha ja jämedad liigesed — neid on võrdluseks nimetatud väikeseks "tankiks". Enamikel puudusid tavalised hambad väljaspool kahte esioskuse kihva; suu eesosas oli tihti kõhr- või sarvjas nokk (keratiinne nokk), mida kasutati taimeosade näppimiseks ja lõikamiseks. Need omadused lubasid neil purustada ja peenestada taimset toitu tõhusa lihas- ja lõualuuehituse abil.
Paljudel liikidel olid lühikesed, tugevad jäsemed, mis andsid tõuke ebaoluliselt aeglasele, kuid vastupidavale elustiilile. Mõned hilisemad ja suured liigid — näiteks äsja kirjeldatud suuru klassi kuuluv Lisowicia — näitavad, et mõnel liigil võis olla osalt püstine jäsemete asend, mis muutis arusaama therapsiidide liikumisest.
Levik ja fossiilne ajalugu
Dicynodontid ilmusid kerakujuliselt Permiini ajastu lõpupoole ja suurenesid mitmesuguste vormidega, maailmaajalooliselt laialt levinuks saades. Nad olid väga edukad eriti Permiini lõpus ja Triiase alguses ning mõningad rühmad püsisid tuntuval hulgal kuni ülemise Triiasi ajastuni (umbes 200 miljonit aastat tagasi) — sellest annavad tunnistust ka Poolas leitud fossiilid (ülemine trias).
Traditsiooniliselt arvati, et dicynodontid kadusid peamiselt Triiasi lõpus, kuid on kirjeldatud ka hilisemaid, vastuolulisi leide. Näiteks Austraalias (Queenslandis) on leitud kuus fossiilset koljuluu fragmenti, mida on tõlgendatud kui võimalikke hilisemaid dicynodonti jäänuseid — see viitaks sellele, et mõned liigid võisid püsida kuni umbes 150 miljonit aastat tagasi (kriidiaeg) Lõuna‑Gondwana piirkonnas. Sellised leiud on aga vastuolulised: neid seletatakse nii tõelise püsimise kui ka taaskasutuse (reworking) või valesti määratlemisega.
Eluviis ja ökoloogia
Dicynodontid olid põhiliselt taimeööjad ja täitsid paljudes ekosüsteemides olulist esmase tarbijana (megaherbivoorist kuni väikeste põõsasööjateni). Mõned vormid olid väikesed ja gerilja‑taolist eluviisi harrastavad, teised suured ja laialt liikuvad karjavormid. Mitmete liikide (nt Lystrosaurus) arvukus algsel Triiasil näitab, et dicynodontid olid võimelised kiiresti koloniseerima tühjenenud ökoloogilisi nišše pärast suuri massiliste hävinguid, sealhulgas Permiini‑Triiase massilist väljasuremist.
Kaks suuremat kasutusviisi nende kihvadele on: taimse toidu töötlemine (näiteks mulla või taimekoe hävitamine) ja tõenäoliselt ka sotsiaalne või seksuaalne ekshibitsioon — kihvad võisid olla nukkeväljenduseks isasloomade vahelisel konkurentsil või paaritumisel.
Olulisus paleontoloogias
- Dicynodontid on tähtsad uurimisobjektid, sest nende rikkalik fossiilne kirje aitab mõista Permiini‑Triiase ülemineku sündmusi ja taastumist pärast massilist väljasuremist.
- Nende morfoloogiline varieeruvus (suurus, lõualuuehitus, jäsemete asendid) annab infot therapsiidide evolutsiooniliste võimaluste ja imetajate‑eelse anatoomia arengute kohta.
Suhted teiste therapsidega
Kuigi dicynodontid on therapsiidid, ei peeta neid otseseks imetajate eellasteks. Imetajateks arvestatavad jooned arendasid edasi teine therapsiidide haru — küünodontid — kellel kujunesid samm‑sammult omadused, mis viivad imetajate tekkeni.
Kokkuvõtlikult: dicynodontid olid mitmekesine ja laialt levinud taimeõdijate rühm, keda iseloomustasid keratiinne nokk, vähesed hambad peale kahe kihva ning tugev, laia kehaehitusega anatoomia. Nende rikkalik fossiilne ajalugu teeb neist olulise allika Maa varem elanud looduse ja suuremate ökoloogiliste muutuste mõistmisel.
Dinodontosaurus , üks vähestest dicynodontide perekondadest, mis elas üle perm-triase väljasuremise sündmuse. Ta oli 2,4 m pikk, üks oma aja suurimaid taimtoiduloomi.
Küsimused ja vastused
K: Mis on diktüodontia?
V: Dicynodontia on väljasurevate loomade alamrühm, mida nimetatakse therapsideks.
K: Mida Dicynodontia söönud on?
V: Dicynodontia olid taimtoidulised, mis tähendab, et nad sõid taimi.
K: Mida tähendab mõiste "dicynodont"?
V: Mõiste "dicynodont" tähendab "kaks koerahammast", viidates kahele hambale, mis kõigil dicynodontidel olid.
K: Kui edukad ja mitmekesised olid dicynodontid?
V: Dicynodontid olid kõige edukamad ja mitmekesisemad mitte-imetajatest therapsiidid, kellest on teada üle 70 perekonna.
K: Milline oli Dicynodontia keha kuju?
V: Dicynodontia keha kuju oli sarnane tänapäeva imetajate teatud liikide, näiteks sigade ja ninasarvikute omaga.
K: Millal elas Dicynodontia kuni?
V: Poolas avastatud fossiilid viitavad sellele, et Dicynodontia elas umbes 200 miljonit aastat tagasi ülemise triase perioodi ajal. Austraaliast leitud kuus fossiilset kolju luufragmenti viitavad aga sellele, et mõned Dicynodontia võisid elada kuni umbes 150 miljonit aastat tagasi kriidiaja jooksul Lõuna-Gondvaana piirkonnas.
K: Kas Dicynodontia olid imetajate esivanemad?
V: Ei, Dicynodontia oli therapsidide alamrühm, kuid ei olnud imetajate esivanemad. Rühm, millest arenesid välja imetajad, olid küünodontid.
Otsige