Dilemma (kreeka δί-λημμα "topeltettepanek") on probleem, millel on vähemalt kaks võimalikku lahendust või käitumisviisi. Tavaliselt tähistab see olukorda, kus kumbki olemasolevatest valikutest on ebameeldiv, kulukas või muul moel vastuvõetamatu – inimene on piltlikult öeldes dilemma sarvede otsas rippuv, kus kumbki sarv on ebamugav. Dilemma võib esineda nii igapäevases keeles, moraalsetes ja poliitilistes otsustes kui ka formaallosku ja retoorikas.

Mõisted ja päritolu

Sõna «dilemma» pärineb kreeka keelest ja tähendab otseselt «kaks ettepanekut». Sellele lähevad sageli kaasas vastavad tagajärjed või järeldused, mis muudavad valiku keeruliseks. Dilemma võib olla isiklik (näiteks moraalne dilemma), loogiline (formaalloogikas), või retooriline seade (veenmaks kuulajat või vastast survestada).

Retooriline kasutus ja eksitused

Dilemmat kasutatakse mõnikord retoorilise vahendina kujul „sa pead nõustuma kas A või B“; A ja B on siinkohal väited, mis mõlemad viivad mingi edasise järelduseni. Sellisel viisil rakendatuna võib see olla eksitus — vale dihhotoomia — kui tegelikult on olemas kolmas, parem või teisiti lahendatav võimalus. Retooriline dilemma eeldab sageli, et valikud on ainsad võimalikud, kuigi reaalsuses võivad alternatiivid puududa või olla väidetus «A või B» ekslik.

Formaalloogika

Formaalloogikas erineb dilemmade määratlus märgatavalt igapäevasest kasutusest. Siin on oluline, et kahe oletava eeldustest tulenev järeldus on sama, nii et kumbki valik viib samani — valiku tegemine on ebaoluline, sest tulemus jääb sama. Sümboolselt väljendatuna näeb see välja nii:

A ∨ B , A ⇒ C , B ⇒ C ⊢ C {\displaystyle A\vee B,A\Rightarrow C,B\Rightarrow C\vdash C} {\displaystyle A\vee B,A\Rightarrow C,B\Rightarrow C\vdash C}

Seda võib mitteametlikult tõlkida järgmiselt: „Üks (või mõlemad) A või B on teadaolevalt tõene, ning nii A kui ka B eeldavad C, seega sõltumata A ja B tõeväärtustest võime järeldada C.“

Tüübid

Dilemmad jagunevad mitmeks tüübiks olenevalt kontekstist ja loogilisest vormist:

  • Kahe- või mitmesarveline dilemma (two-horned dilemma): traditsiooniline kuju, kus kaks alternatiivi on esitatud kui ainsad valikud.
  • Vale dihhotoomia (false dilemma / false dichotomy): retooriline eksitus, kus väidetakse, et on ainult kaks valikut, kuigi kolmas või rohkem valikuid võivad eksisteerida.
  • Trilemma ja mitme-sarvelised dilemmasid: olukorrad, kus esitatakse kolm või rohkem üksteisele vastanduvat alternatiivi (näiteks trilemma ehk kolme-sarveline dilemma).
  • Konstruktiivne dilemma: formaalloogikas tuntud kujund, kus kahe eri tingimuse korral järeldub suurem valik. Selle üldkuju on antud allpool.
  • Hävitav (destructive) dilemma: loogiline vorm, kus tingimuste tagajärgede eitamine viib eelduse eitamiseni. Ka selle kuju on toodud allpool.

Konstruktiivsed ja hävitavad dilemmad — loogilised vormid

Konstruktiivsed dilemmad:

1. (Kui X, siis Y) ja (Kui W, siis Z).

2. X või W.

3. Seega Y või Z.

See tähendab: kui meil on kaks tingimuslauset ja me teame, et üks tingimustest (X või W) peab kehtima, siis vastavalt järeldub üks vastavatest tagajärgedest (Y või Z).

Hävitavaid dilemmasid (destructive dilemmas):

Üldkuju on:

  1. Kui X, siis Y; ja kui W, siis Z.
  2. Ei Y või ei Z (või vähemalt üks tagajärast on vale).
  3. Seega ei X või ei W.

Näide: Kui vihma sajab, siis maa märgub; kui sprinkleri vool on lahti, siis maa märgub. Kui maa ei ole märg (ei Y) või sprinkleri voolu jälgede puudumine välistab teise võimaluse (ei Z), võime järeldada, et ei vihma või ei sprinkleri voolu lahti (ei X või ei W), olenevalt täpsest loogikast.

Näited

Igapäevaelust:

  • Moraalne dilemma: arst peab otsustama, kas päästa ühel juhul üks patsient või teises olukorras mitu patsienti — kumbki valik võib olla moraalselt problemaatiline.
  • Poliitiline retoorika: „Kui te ei toeta meie eelarvet, siis ootate kärpeid hariduses; kui te toetate vastupidist plaani, siis ootate maksutõuse“ — võib kujutada vale dihhotoomiat, kui on olemas alternatiivne väljaanne.
  • Loogiline näide (konstruktiivne): Kui sadu, siis sündmus lükkub edasi (X⇒Y). Kui tuul on liiga tugev, siis sündmus lükkub edasi (W⇒Z). Kui kas sajab või on liiga tuuline (X ∨ W), siis sündmus lükkub edasi (Y ∨ Z).

Kuidas dilemmasid lahendada või vältida

Mõned levinud viisid dilemma lahendamiseks või selle mõju vähendamiseks:

  • Otsi täiendavaid valikuid: küsimuse ümberformuleerimine võib paljastada alternatiive, mida esialgu ei arvestatud.
  • Muuda eesmärke või kriteeriume: mõnikord saab kompromissilahenduse, mis vähendab kahju mõlemalt poolt.
  • Analüüsi eeldusi: paljud dilemmad põhinevad varjatud eeldustel; nende kahtluse alla seadmine võib avada uue lahenduse.
  • Prioriseerimine ja hindamine: kui valikuid ei saa vältida, tuleb kaaluda, millised tagajärjed on kõige vastuvõetavamad või kõige vähem kahjulikud.

Kokkuvõte

Dilemma on mitmetahuline nähtus: retooriliselt võib see olla kinnitusvahend või eksitus, moraalselt raske valikut tekitav olukord ning formaallosku see on täpselt määratletav loogiline konstruktsioon (nt konstrukt- ja hävitavad dilemmad). Oluline on eristada olukordi, kus tõeliselt on vaid kaks halba valikut, ja olukordi, kus valikuvõimalused on kunstlikult piiratud või vale kujutatud.