Allomeetria
Allomeetria on keha suuruse ja kuju suhte uurimine. Eelkõige viitab see ühe kehaosa kasvukiirusele võrreldes teiste kehaosadega. Enamasti muutub kehaosade suhteline suurus keha kasvades. Enamik allomeetrilisi seoseid on adaptiivsed. Näiteks organid, mis sõltuvad oma pindalast (näiteks soolestik), kasvavad kiiremini, kui kehakaal suureneb.
Samuti toimub kladi arenedes muutusi allomeetrias. Allomeetria on oluline viis kirjeldamaks muutusi brutomorfoloogias (kehakujus) evolutsiooni käigus. Muutused arenguaegades evolutsioonilises reas või klade'is on väga tavalised. Seda suundumust nimetatakse heterokroniaks.
Allomeetriat kirjeldasid esmakordselt Otto Snell 1892. aastal, D'Arcy Thompson 1917. aastal ja Julian Huxley 1932. aastal. Kahe mõõdetud suuruse vahelist seost väljendatakse sageli võimsusseadusena:
y = k x a {\displaystyle y=kx^{a}\,\! } 
või logaritmiliselt: log y = a log x + log k {\displaystyle \log y=a\log x+\log k\,\! } 
kus a {\displaystyle a}
on seaduse skaalaeksponent.
Õigete suuruste kohta
JBS Haldane'i 1926. aasta essee "On being the right size" annab ülevaate sellest, kuidas suurus ja keha struktuur on omavahel seotud. Haldane'i tees on, et pelgalt suurus määrab väga sageli ära, milline peab olema looma kehaline varustus:
"Putukatel, kes on nii väikesed, ei ole hapnikku kandvat vereringet. Selle vähese hapniku, mida nende rakud vajavad, saavad nad imenduda lihtsa õhu difusiooniga läbi nende keha. Kuid kuna nad on suuremad, peab loom võtma kasutusele keerulised hapniku pumpamise ja jaotamise süsteemid, et jõuda kõikidesse rakkudesse".
Paljud tema näited põhinevad ruutkuubiku seadusel. Kui looma pikkus kahekordistub, siis muutub tema pindala ruuduks ja kaal kuubiks. See üksi põhjustab allomeetrilisi muutusi igas evolutsioonilises liinis, kus järjestikused liigid muutuvad suuremaks või väiksemaks. Selliseid sugupuid on palju.
Mida suuremaks loom muutub, seda rohkem peaks ta oma füüsilist kuju muutma, kuid seda nõrgemaks ta muutub.
Küsimused ja vastused
K: Mis on allomeetria?
V: Allomeetria on keha suuruse ja kuju suhte uurimine ja viitab ühe kehaosa kasvukiirusele võrreldes teiste kehaosadega.
K: Kuidas muutub enamik allomeetrilisi suhteid keha kasvades?
V: Enamikul juhtudel muutub kehaosade suhteline suurus keha kasvades.
K: Millised on mõned näited adaptiivsetest allomeetrilistest suhetest?
V: Organid, mis sõltuvad oma pindalast (näiteks soolestik), kasvavad kiiremini, kui kehakaal suureneb.
K: Kes kirjeldas esimesena allomeetriat?
V: Allomeetria visandas esmakordselt Otto Snell 1892. aastal, D'Arcy Thompson 1917. aastal ja Julian Huxley 1932. aastal.
K: Kuidas väljendatakse sageli kahe mõõdetud suuruse vahelist seost?
V: Kahe mõõdetud suuruse vahelist seost väljendatakse sageli võimsusseadusena või logaritmiliselt.
K: Mida tähistab "a" selles võrrandis? y = kx^a + logk A: Selles võrrandis tähistab "a" seaduse skaalaeksponenti.
