Hollandi kuldajastu maalimine

17. sajandil oli periood, mil Madalmaade kaubandus, teadus ja kunst olid Euroopa kõige arenenumad. Seda perioodi nimetatakse Hollandi kuldajastuks. Üldiselt algas see periood kaheksakümneaastase sõja teises pooles. Pärast sõda tekkis Hollandi Vabariik, mis oli Euroopa kõige jõukam riik. Selle aja ajalooperioodi nimetati barokiks. Paljud selle perioodi maalid kujutavad stseene ilusamana, kui need tegelikult olid. Seda nimetatakse "idealiseerimiseks". Tolleaegsetel Hollandi maalidel puudub sageli see omadus. Selle liikumise kunstnike hulka kuuluvad Peter Paul Rubens, Johannes Vermeer, Bartholomeus van der Helst ja Jacob van Loo.

Usuteemalisi maale oli sel perioodil suhteliselt vähe. Selle põhjuseks oli see, et enamik hollandlasi olid kalvinistid. Kalvinism keelas religioosse maali kirikutes. Kuigi sellised teemad olid vastuvõetavad ka eramajades, ei olnud need väga populaarsed. Teised traditsioonilised ajaloo- ja portreemaali klassid olid olemas, kuid see periood on tähelepanuväärsem suure hulga muude žanrite poolest, mis jagunesid arvukatesse eriliigilistesse kategooriatesse, nagu talupoegade elu stseenid, maastikud, linnapildid, maastikud loomadega, meremaalid, lillemaali ja eri tüüpi vaatepildid. Paljude nende maaliliikide arengut mõjutasid otsustavalt 17. sajandi hollandi kunstnikud.

Maalikunstis oli teooria, et mõned maalitüübid on prestiižsemad kui teised. See teooria on tuntud kui žanrite hierarhia. Kuna ajaloomalerii oli kõige tähtsamal kohal, soovisid paljud maalijad valmistada ajaloomuljeid. Probleemiks oli see, et ajaloolisi maale oli kõige raskem müüa. Et oma maalimisest ära elada, olid paljud maalijad sunnitud tootma portreid või žanrilisi stseene, mis müüsid palju kergemini. Hierarhia oli järgmine:

ajaloomaali, sealhulgas allegooriaid ja populaarseid religioosseid teemasid.
Portreemaal, sealhulgas tronie
žanrimaali või igapäevaelu stseene
maastikud, sealhulgas meremaastikud, lahingumaastikud, linnapildid ja varemed.
vaatepilt

Hollandlased keskendusid tugevalt "madalamatele" kategooriatele, kuid ei lükanud mingil juhul tagasi hierarhia kontseptsiooni. Enamik maale olid suhteliselt väikesed - ainus tavaline tõeliselt suurte maalide tüüp olid grupiportreed. Otseselt seinale maalimist peaaegu ei esinenud; kui avaliku hoone seinapind vajas kaunistamist, kasutati tavaliselt raamitud lõuendit. Kõvale pinnale lisatäpsuse saavutamiseks kasutasid paljud maalijad jätkuvalt puuplaate, mõnda aega pärast seda, kui ülejäänud Lääne-Euroopa oli neist loobunud; mõned kasutasid vaskplaate, mis tavaliselt olid trükitehnikas kasutatud plaadid. Kuldse ajastu säilinud maalide arvu vähendas omakorda see, et 18. ja 19. sajandi jooksul maalisid kunstnikud neid üle uute töödega - kehvad maalid olid tavaliselt odavamad kui uus lõuend, kanderaam ja raam. Hollandi skulptuuri oli sel perioodil väga vähe; seda leidub peamiselt hauamonumentidel ja avalike hoonete küljes, ning majade jaoks mõeldud väikeskulptuurid on märgatav lünk, nende koha võtavad hõbe- ja keraamikatooted. Värvitud delfiiniplaadid olid väga odavad ja tavalised, kui ka harva tõeliselt kvaliteetsed, kuid hõbe, eriti aurikulaarstiilis, oli Euroopas esikohal. Kui see erand välja arvata, siis parimad kunstilised jõupingutused keskendusid maalimisele ja graafikale.

Galerii

Johannes Vermeer, "Piimanaine" (1658-1660)

Frans Hals'i tronie, hilisema pealkirjaga "Mustlastüdruk". 1628-30. Õli puule, 58 cm × 52 cm (23 tolli × 20 tolli). Tronie sisaldab portree- ja žanrimaali ning mõnikord ka ajaloomaali elemente.

Jacob van Loo, Danaë

Paulus Potteri "Noor härg" (1647); 3,4 meetrit lai. Ebatavaliselt monumentaalne loomamaal, mis esitab väljakutse žanride hierarhiale.

Küsimused ja vastused

K: Millist perioodi nimetatakse Hollandi kuldajastuks?

V: Hollandi kuldajastu oli 17. sajandi periood, mil Hollandi kaubandus, teadus ja kunst olid ühed kõige arenenumad Euroopas.

K: Millist tüüpi valitsus oli sel perioodil?

V: Sel perioodil valitses Hollandi Vabariik, mis oli Euroopa kõige jõukam riik.

K: Mis on "idealiseerimine"?

V: Idealiseerimine on see, kui maalid kujutavad stseene ilusamana, kui need tegelikult olid. Selle aja Hollandi maalidel puudus sageli see omadus.

K: Miks oli sel perioodil suhteliselt vähe religioosseid maale?

V: Sel perioodil oli suhteliselt vähe religioosseid maale, sest enamik hollandlasi oli kalvinistid ja kalvinism keelas religioosse maali kirikutes.

K: Mis on žanrite hierarhia?

V: Žanrite hierarhia on teooria, mille kohaselt on mõned maaliliigid prestiižsemad kui teised. Ajaloomalerii oli kõige tähtsamal kohal, mistõttu paljud maalijad soovisid valmistada ajaloolisi maale, kuid neid oli raske müüa.

K: Millistele maaliliikidele keskendusid hollandlased tugevalt?

V: Hollandlased keskendusid suuresti "madalamatele" kategooriatele, nagu portree-, maastiku-, vaikelu- ja igapäevaelu stseenid.

K: Kuidas maalisid kunstnikud sel ajal suuri teoseid? V: Enamik selle aja maalidest olid suhteliselt väikesed, kusjuures grupiportreed olid üks ainsatest kunstnike poolt loodud suurte teoste tüüpidest. Otse seinale maalimist peaaegu ei eksisteerinud ja kui see siiski toimus, kasutati tavaliselt lõuendiraame, et saavutada kõval pinnal võimalik lisatäpsus.