Feid (fade): heli järkjärguline hääbumine ja tõus
Feid (fade): heli järkjärguline hääbumine ja tõus – selgitus fade-in/fade-out tehnikatest, praktilised näited muusikas ning salvestus- ja lavatehnikad helitehnikas.
Helitehnikas on helisignaali taseme järkjärguline tõus (fade-in) või langus (fade-out). Terminit kasutatakse samamoodi ka filmikunstis ja teatrivalgustuses (vt: fade (filmitehnika)). Fade’i eesmärk on sujuv sisse‑ või väljaminek, et vältida järske katkestusi või algusi.
Kasutamine salvestustes ja näited
Salvestatud laul võib järk‑järguliselt väheneda kuni vaikuseni selle lõpus (fade-out) või võib järk‑järguliselt suureneda alguse vaikusest (fade-in). Näited: The Verve'i laul "Bitter Sweet Symphony" ja Electric Light Orchestra "Turn to Stone" algavad fade‑in’iga, samas kui Steppenwolfi laul "Born to Be Wild", A Taste of Honey'i "Boogie Oogie Oogie" ja The Beatlesi "Hey Jude" lõpevad fade‑out’iga. "Born to Be Wild" ja "Boogie Oogie Oogie" hääbuvad mõne sekundiga, samas kui "Hey Jude" hääbub täielikult üle umbes kahe minuti. Supertrampi "Goodbye Stranger" hääbub umbes minutiga. Fading‑out on sageli kasutatav lahendus lugude puhul, millel puudub loomulik lõpp või mille lõpp ei sobi salvestuse struktuuriga.
Erandid ja artistilised valikud
Kuigi suhteliselt harva, võivad lood fade’ida ja seejärel taas tagasi tulla — st helitase taandub ja siis taastub. Mõned näited sellisest lahendusest on "Helter Skelter" The Beatlesilt, "Suspicious Minds" Elvis Presleylt, "Thank You" Led Zeppelini ja "Undercover of the Night" The Rolling Stonesilt. Sellised otsused on sageli artistilised—nad loovad pinget, ootust või muusikalise ülemineku tunnet.
Tehniline pool ja meetodid
Fade’e tehakse nii stuudios kui ka live‑esinemistel mitmel moel:
- Käega faderi liigutus — lihtne ja otsekohene, kasutusel eelkõige laval ja segamise käigus.
- Automatiseerimine DAW’is — digitaalses helitöötluses joonistatakse või salvestatakse helitugevuse kõver (envelope), mis võimaldab täpset ajastust ja korduvalt identset tulemust.
- Crossfade — kahe pista vahelise sujuva ülemineku tegemiseks hääbumine ühest ja tõus teisest, eriti kasulik kokku panemisel (mixing) ja segue’de loomiseks.
- DSP‑lahendused — programmilised efektid ja plug‑in’id pakuvad erinevaid fade‑kõveraid (lineaarne, logaritmiline, eksponentsiaalne), mis annavad eri kuju ja tajutava iseloomu.
Kõvera valik ja tajutavus
Inimese kõrv tajub helitugevuse muutusi mitte lineaarselt, seetõttu kasutatakse sageli logaritmilisi (või astmelisi) fade‑kõveraid, mis tunduvad loomulikumad kui puhtalt lineaarne vähendamine. Samuti mõjutab fade’i kestus — lühike fade loob kiire ja dramaatilisema efekti, pikk fade tekitab rahulikuma, enam „hajutatud“ tunde.
Muud kasutusalad
Terminit fade kasutatakse ka mitmekõlariga helisüsteemides, et kirjeldada võimsuse tasakaalustamist esi‑ ja tagakanalite vahel (nt ruumilise kogemuse ja kohaloleku muutmiseks). Filmis ja televisioonis kasutatakse fade’e sageli stseeni lõpetamiseks või kahe stseeni vaheliseks pehmeks üleminekuks (fade to black / fade from black).
Nõuanded praktikas
- Vali fade‑kõvera tüüp vastavalt materjali olemusele; laulvatele häälele sobib tavaliselt pehmem, eksponentsiaalne hääbumine.
- Testi fade’e eri kõrvaklappidel ja kõlarites — tajutav tulemus võib erineda seadmete ja keskkonna tõttu.
- Kui eesmärk on luua sujuv segu, kasuta crossfade’i ja veendu, et frekventsiaalselt ei tekiks kummalist faasikonflikti.
Helisegisti faderid Põhja-Londonis Kentish Townis asuvas pubis Bull & Gate.
Päritolu ja varajased näited
Gustav Holsti orkestrisarja "Planeedid" osa "Neptun" oli varajane muusikapala, millel on fade-out lõpp. Holst näeb ette, et naiskoorid "paigutatakse kõrvalruumi, mille uks tuleb jätta avatuks kuni teose viimase takti lõpuni, mil see aeglaselt ja vaikselt suletakse", ning et viimast takti (ainult kooride jaoks ette nähtud) "korratakse, kuni heli kaob kauguses". Kuigi see on tänapäeval tavaline, võlus see efekt publikut ajastul enne helisalvestiste laialdast levikut - pärast 1918. aasta esimest läbimängu märkis Holsti tütar Imogen (lisaks sellele, et vaatas "Jupiteri" ajal vahekäikudes tantsivaid naisi), et lõpp oli "unustamatu, selle varjatud naishäälte kooriga, mis muutub üha nõrgemaks ja nõrgemaks... kuni kujutlusvõime ei tundnud vahet heli ja vaikuse vahel".
Kõne- või muusikasalvestuse lõpetamise tehnika, mille puhul heli summutatakse, ulatub tagasi salvestamise algusaegadesse. Mehaanilise (eelelektrilise) salvestamise ajastul oli seda võimalik saavutada ainult heliallika eemaldamisega salvestussarvest või esitajate laulu-, mängu- või kõnelemishelitugevuse järkjärgulise vähendamisega. Elektrilise salvestamise tulekuga oli võimalik sujuvat ja kontrollitavat häälestumist hõlpsasti saavutada, vähendades lihtsalt mikrofonide sisendhelitugevust segamispuldi faderiga.
Ühtegi salvestust ei saa usaldusväärselt määratleda kui "esimest", mis kasutas seda tehnikat. 2003. aastal loetles John Ruch (nüüdseks kadunud) veebisaidil Stupid Question võimalike kandidaatidena järgmisi salvestusi:
Bill Haley "Rocket 88" (1951) cover-versioon kustub, et näidata ära sõitvat autot. On väidetud, et The Beatlesi "Eight Days a Week" (salvestatud 1964) oli esimene laul, milles kasutati vastupidist efekti - fade-in. (See on ka väljalülitatav.)
Varaseim selline salvestus, mida keegi minu jaoks nimetada oskas, on 1894. aasta 78 rpm plaat nimega "The Spirit of '76", mis on jutustatud muusikaline vinjett, milles on martiallikas ja trummid, mis muutub valjemaks, kui see "läheneb" kuulajale, ja vaiksemaks, kui see "eemaldub". ....
Filmihuvilisena on mul sisetunne, et filmid on siin mõjutanud. Fade-ins ja fade-out on filmilised vahendid, mis alustavad ja lõpetavad stseene - filmikeel, mis kujunes välja samal ajal kui need varajased salvestused. Termin "fade-out" ise on filmi päritolu ja ilmus trükis umbes 1918. aastal. Ja jazz, mis oli varajaste heliplaatide lemmik, oli ka varajaste filmide populaarne teema.
Fader
Fader on mis tahes seade, mida kasutatakse fadeerimiseks, eriti kui see on nupp või nupp, mis libiseb mööda rada või pesa. Pöörlevat nuppu ei peeta tavaliselt faderiks, kuigi see on elektriliselt ja funktsionaalselt samaväärne. Fader võib olla kas analoogne, mis kontrollib otseselt allikale antavat takistust või impedantsi (nt potentsiomeeter), või digitaalne, mis kontrollib numbriliselt digitaalset signaaliprotsessorit (DSP). Digitaalseid fadereid nimetatakse ka virtuaalseteks faderiteks, kuna neid saab vaadata digitaalse audiotöötlusjaama ekraanil. Kaasaegsetel tipptasemel digitaalsetel mikseritel on sageli faderite külge kinnitatud piesoelektrilised ajamid, nii et neid saab kasutada mitmeti ja need hüppavad valitud funktsiooni ja/või salvestatud seadistuse jaoks õigesse asendisse.
Crossfading
DJ-mikseri crossfader toimib sisuliselt nagu kaks kõrvuti ühendatud faderit, kuid vastupidistes suundades. See võimaldab DJ-l üht allikat välja ja samal ajal teist allikat sisse fadeerida. See on äärmiselt kasulik kahe heliplaadi või CD-plaadi beatmatšimisel.
Crossfadingi tehnikat kasutatakse ka helitehnikas miksimistehnikana, eriti instrumentaalsoolode puhul. Mikser salvestab sageli kaks või enam vokaal- või instrumentaalpartiid ja loob lõpliku versiooni, mis on nende salvestuste parimate osade kombinatsioon, kasutades iga pala vahel ristlülitamist (crossfading).
Ideaalsel juhul hoiaks crossfader konstantset väljundtaset. Kuid puudub standard, kuidas seda tuleks saavutada. Paljud DJ-seadmete tootjad pakuvad erinevaid miksereid erinevateks eesmärkideks (nt scratching, beatmixing, cut mixing jne). Tipptasemel mikseritel on sageli crossfade'i kõverate lülitid, mis võimaldavad DJ-l valida vajaliku crossfade'i tüübi. Kogenud DJ-d saavad ka kanalite faderite abil radade vahel crossfade'i teha.
On palju tarkvararakendusi, millel on virtuaalsed crossfaderid. Näiteks põletamistarkvara audio-CD-de salvestamiseks.
Pre-fader, post-fader
Mikseril, millel on abisendimikserid, on sendimikserid konfigureeritud pre-fader või post-fader.
Kui saatmissegu on konfigureeritud faderieelselt, siis ei mõjuta põhikanali ribade faderite muutmine saatmissegu. See on kasulik lavamonitori segude puhul, kus muutused eesmise kanali tasemes häiriksid muusikuid.
Kui saatmissegu on konfigureeritud faderijärgselt, siis järgib saatmissegule saadetud tase põhikanali faderi muutusi. See on kasulik järelkaja ja muude signaaliprotsessori efektide puhul.
Küsimused ja vastused
K: Mis on helitehnikas fade?
V: Helitehnikas on fade helisignaali taseme järkjärguline tõus (fade-in) või langus (fade-out).
K: Kuidas saab fade'i kasutada filmi ja teatri valgustuses?
V: Fade'i saab kasutada ka filmi filmi või teatri valgustuse puhul samamoodi nagu helisignaalide puhul.
K: Kas on olemas näiteid lauludest, mis hääbuvad?
V: Jah, mõned näited väljalangevate laulude kohta on näiteks The Verve'i "Bitter Sweet Symphony", Electric Light Orchestra "Turn to Stone", Steppenwolfi "Born to Be Wild", A Taste of Honey'i "Boogie Oogie Oogie" ja The Beatlesi "Hey Jude".
K: Kui kaua võtab aega, et mõned laulud täielikult välja vaibuksid?
V: Mõne loo, näiteks "Born to be Wild" ja "Boogie Oogie Oogie" täielik väljalangemine võib võtta vaid mõned sekundid, samas kui teistel, näiteks "Hey Jude", võib kuluda üle 2 minuti.
K: Kas väljalangemist kasutatakse mõnikord salvestuslahenduseks, kui muusikapaladel ei ole ilmset lõppu?
V: Jah, väljalangemine võib olla salvestuslahenduseks muusikapalade puhul, millel puudub ilmne lõpp.
K: Kas on näiteid lugude kohta, mis nii välja- kui ka tagasi hääbuvad?
V: Jah, mõned näited selle kohta on Beatlesi "Helter Skelter", Elvis Presley "Suspicious Minds", Led Zeppelini "Thank You" või The Rolling Stonesi "Undercover Of The Night".
K: Milleks kasutatakse mitme kõlariga helisüsteemides ka mõistet "fade"?
V: Mitme kõlariga helisüsteemides kasutatakse terminit "fade", et kirjeldada võimsuse tasakaalustamist esi- ja tagakanalite vahel.
Otsige