Helitehnikas on helisignaali taseme järkjärguline tõus (fade-in) või langus (fade-out). Terminit kasutatakse samamoodi ka filmikunstis ja teatrivalgustuses (vt: fade (filmitehnika)). Fade’i eesmärk on sujuv sisse‑ või väljaminek, et vältida järske katkestusi või algusi.

Kasutamine salvestustes ja näited

Salvestatud laul võib järk‑järguliselt väheneda kuni vaikuseni selle lõpus (fade-out) või võib järk‑järguliselt suureneda alguse vaikusest (fade-in). Näited: The Verve'i laul "Bitter Sweet Symphony" ja Electric Light Orchestra "Turn to Stone" algavad fade‑in’iga, samas kui Steppenwolfi laul "Born to Be Wild", A Taste of Honey'i "Boogie Oogie Oogie" ja The Beatlesi "Hey Jude" lõpevad fade‑out’iga. "Born to Be Wild" ja "Boogie Oogie Oogie" hääbuvad mõne sekundiga, samas kui "Hey Jude" hääbub täielikult üle umbes kahe minuti. Supertrampi "Goodbye Stranger" hääbub umbes minutiga. Fading‑out on sageli kasutatav lahendus lugude puhul, millel puudub loomulik lõpp või mille lõpp ei sobi salvestuse struktuuriga.

Erandid ja artistilised valikud

Kuigi suhteliselt harva, võivad lood fade’ida ja seejärel taas tagasi tulla — st helitase taandub ja siis taastub. Mõned näited sellisest lahendusest on "Helter Skelter" The Beatlesilt, "Suspicious Minds" Elvis Presleylt, "Thank You" Led Zeppelini ja "Undercover of the Night" The Rolling Stonesilt. Sellised otsused on sageli artistilised—nad loovad pinget, ootust või muusikalise ülemineku tunnet.

Tehniline pool ja meetodid

Fade’e tehakse nii stuudios kui ka live‑esinemistel mitmel moel:

  • Käega faderi liigutus — lihtne ja otsekohene, kasutusel eelkõige laval ja segamise käigus.
  • Automatiseerimine DAW’is — digitaalses helitöötluses joonistatakse või salvestatakse helitugevuse kõver (envelope), mis võimaldab täpset ajastust ja korduvalt identset tulemust.
  • Crossfade — kahe pista vahelise sujuva ülemineku tegemiseks hääbumine ühest ja tõus teisest, eriti kasulik kokku panemisel (mixing) ja segue’de loomiseks.
  • DSP‑lahendused — programmilised efektid ja plug‑in’id pakuvad erinevaid fade‑kõveraid (lineaarne, logaritmiline, eksponentsiaalne), mis annavad eri kuju ja tajutava iseloomu.

Kõvera valik ja tajutavus

Inimese kõrv tajub helitugevuse muutusi mitte lineaarselt, seetõttu kasutatakse sageli logaritmilisi (või astmelisi) fade‑kõveraid, mis tunduvad loomulikumad kui puhtalt lineaarne vähendamine. Samuti mõjutab fade’i kestus — lühike fade loob kiire ja dramaatilisema efekti, pikk fade tekitab rahulikuma, enam „hajutatud“ tunde.

Muud kasutusalad

Terminit fade kasutatakse ka mitmekõlariga helisüsteemides, et kirjeldada võimsuse tasakaalustamist esi‑ ja tagakanalite vahel (nt ruumilise kogemuse ja kohaloleku muutmiseks). Filmis ja televisioonis kasutatakse fade’e sageli stseeni lõpetamiseks või kahe stseeni vaheliseks pehmeks üleminekuks (fade to black / fade from black).

Nõuanded praktikas

  • Vali fade‑kõvera tüüp vastavalt materjali olemusele; laulvatele häälele sobib tavaliselt pehmem, eksponentsiaalne hääbumine.
  • Testi fade’e eri kõrvaklappidel ja kõlarites — tajutav tulemus võib erineda seadmete ja keskkonna tõttu.
  • Kui eesmärk on luua sujuv segu, kasuta crossfade’i ja veendu, et frekventsiaalselt ei tekiks kummalist faasikonflikti.