Aserbaidžaani riigilipp – riiklik sümbol, värvid ja ajalugu

Aserbaidžaani lipp (aserbaidžaani keeles Azərbaycan bayrağı) on üks Aserbaidžaani riiklikest sümbolitest ja koosneb kolmest võrdsest horisontaalsest ribast, ülalt alla: sinine, punane ja roheline; punase riba keskel on valge poolkuu ja kaheksakandiline täht (Rub El Hizb). Tähe kaheksa punkti tähistavad türgi rahvaste harusid või laiemalt türkide ühisidentiteeti. Sinine riba sümboliseerib türklust, roheline tähistab islami ning punane progressi, demokraatiat ja euroopastumist. Ametlikult võeti nüüdisaegne lipp taas kasutusele 5. veebruaril 1991. aastal. Lipu kasutamise ja erivärvid on sätestatud Aserbaidžaani seadustega; riigilipu täpsemad värvitoonid ja proportsioonid kinnitati 2004. aasta aktidega.

Kirjeldus ja sümboolika

• Värvid: sinine (türgi pärand), punane (sotsiaal-poliitiline areng, moderniseerumine) ja roheline (islam).
• Poolkuu ja täht: valge poolkuu on traditsiooniliselt islami märk, kaheksakandiline täht (sageli nimetatud Rub el Hizb’iks) on Aserbaidžaani lipul keskne sümbol; tähe kaheksa haru tõlgendatakse tavaliselt kui viidet türgi rahvaste harudele või laiemale ajaloolisele-kultuurilisele sidususele.
• Proportsioonid: lipu proportsioon on ametlikult paigas (tavapärane suhe kõrguse ja laiuse vahel), samuti määratleti 2004. aastal täpsed värvitoonid ja mõõtmed.

Ajalugu

Aserbaidžaani tänapäevase trikolori alus loodi 19. ja 20. sajandi vahetusel kultuurilis-poliitilises kontekstis, kui tekkisid rahvuslikud liikumised ning tahe väljendada türgi, islamiväärtusi ja modernistlikku suunda. Sarnane kujund võeti esmakordselt ametlikult kasutusele 1918. aastal Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi ajal ning pärast Nõukogude perioodi lõppu taastati trikolor taas riikliku lipuna 1990.–1991. aasta ümberkujunduste käigus; tänapäevane ametlik vastu-võtmise kuupäev on 5. veebruar 1991. aastal.

Proportsioonid, värvid ja seadus

Riiklik seadusandlus määratleb lipu proportsioonid, täpse asukoha poolkuu ja tähe suhtes ning täpsed värvitoonid (värvikoodid), et vältida variatsioone ja tagada lipu ühtsus ametlikel esemel. 2004. aastal võeti vastu täpsustavad sätted, mis sätestasid riigilipu originaalsed värvitoonid ja kasutusreeglid ning määrasid vastutuse lipu väärkasutuse eest. Riigilipu nõuetekohast kasutamist reguleerivad ka protokolli- ja sümboolikareeglid (kus lipp tuleb heisata, kuidas käituda lipu läheduses jmt).

Kasutus ja etikett

• Riigilippu kasutatakse ametlikult valitsusasutustes, riigiasutuste hoonete ees, diplomaatilistes esindustes ning pidulikul riiklikul tasemel.
• Lisaks kasutatakse seda maismaal tsiviil-, riigi- ja sõjalaevade lipuna ning merel tsiviil-, riigi- ja mereväe lipuna ning mereväe lipujakina.
• Riikliku lipu austamise reeglid keelavad selle tahtliku halvakssisu või määrdumise; sarnased reeglid kehtivad personaalse ja eraomandis oleva lipu väljapaneku puhul, kui see esindab riiki.
• Aserbaidžaanis on riiklikud lipupäevad, mil lipp on eriti laialdaselt nähtaval ja tema austamine on rõhutatud (nt riiklikud tähtpäevad ja mälestuspäevad).

Muud märkus

Kuigi lipu põhielemendid on fikseeritud, ilmneb kultuurilises ja poliitilises diskussioonis mõnikord mitmeid tõlgendusi tähe ja värvide tähenduse kohta. Lipu kujund on oluline osa Aserbaidžaani rahvuslikust identiteedist ning teda kasutatakse nii ametlikes kui ka rahvuslikes sündmustes, pidustustel ja mälestustel.

Küsimused ja vastused

K: Millised on Aserbaidžaani lipu värvid?

K: Millised on Aserbaidžaani riiklikud sümbolid?

K: Millal võeti vastu lipu ametlikud värvid ja suurus?

K: Mis on Aserbaidžaani lipu valge poolkuu ja kaheksakandiline täht?

K: Kus kasutatakse Aserbaidžaani lippu?

K: Kuidas olid riigilipu konkreetsed toonid välja pandud?

K: Millises keeles kirjeldatakse Aserbaidžaani lippu?

Otsing