Mängusaal (lõbustussalong): videomängude, flipperite ja arcade'ide ajalugu
Avasta mängusaalide ja arcade'ide värvikas ajalugu — videomängud, flipperid ja penny arcadest kuni tänapäeva mängukeskusteni. Loe kogu lugu.
Lõbustussalong (mida nimetatakse ka videomänguväljakuks või lihtsalt mängusaaliks) on avalik ruum, kus külastajad saavad mängida erinevaid masinapõhiseid mänge — näiteks mänge, videomänge, flippereid ja mänguautomaate. Mängusaalides on tihti eraldi alad erinevate mängutüüpide jaoks, müügipunktid ja mõnikord võistlusalad või auhinnaautomaadid.
Penny arcades ja varajane ajalugu
Varaseimaid lõbustuskohti, kus maksti väikese piletitasu eest mängu eest, hakati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kutsuma penny arcades. Need asusid sageli lõbustusparkides ja laatadel ning sisaldasid mehaanilisi atraktsioone ja näitusi. Penny arcade’id pakkusid erinevaid masinaid, mida mõnikord nimetati "bagatellideks" — need meenutasid väiksema mõõduga piljardit või hilisemaid flippereid ning pakkusid musta huumori, naljakaid pildiseadmeid ja lihtsaid osavusmänge. Aja jooksul asendati paljusid neist varasematest masinatest moodsamate õnnemängude ja täpsusmängudega, nagu näiteks ilmsed lasketiirud.
Mehaanilised ja elektro-mehaanilised mängud
20. sajandi keskpaigas arenesid mängusaalid edasi elektro-mehaaniliste ja heliga varustatud masinate suunas. Need masinad kasutasid liikuvat mehaanikat, valgusteid ja heli, et luua dünaamilisemaid mängukogemusi kui varasemad mehaanilised atraktsioonid. Samal ajal hakkasid populaarseks saama ka flipperid, mis kombineerisid osavuse ja juhituse elemendid; flipperite disain ja mehhaanika arenesid läbi aastakümnete märkimisväärselt.
Videomängude tulek ja kuldaeg (1970.–1980. aastad)
Videomängud jõudsid mängusaalidesse 1970. aastate teisel poolel ja muutusid eriti populaarseks 1980. aastate alguses — seda perioodi nimetatakse sageli arcade'ide kuldaajaks. Varasemad tuntud nimed, mis aitasid arendada publikut ja tehnoloogiat, on näiteks Pong (1972). Hiljem tõid laine laine toredaid ja mõnikord kultuslikke tiitleid, nagu Space Invaders (1978), Pac-Man (1980) ja Donkey Kong (1981). Need mängud populaarsust tõstes tekitasid mängusaalid tugevad noorte kogukonnad ja tekkisid esimesed konkurentslikud kohalike võistluste ja rekordite pürgimised.
Erinevad masinatüübid ja kujundus
- Taktilised videokabinetid — eraldiseisvad kapid mängupõhise juhtimiskonsooli ja ekraaniga.
- Flipperid — kiire reageerimist nõudvad masinad punktide kogumiseks läbi palli kontrolli all hoidmise.
- Redemption- või auhinnaautomaadid — pakuvad pileteid või žetoone, mida vahetatakse auhindade vastu.
- Racing- ja simulaatorid — pakuvad eraldi istekohti, rooli ja pedaale; tihti mitmikmänguks.
- Sõltumatud elektroonilised ja osavusmängud — näiteks lasketiirud, skee-ball ja muud traditsioonilised arcade-mängud.
Langus 1990ndatel ja põhjused
1990ndate lõpus hakkasid paljud traditsioonilised videomängusaalid sulgema uste — põhjused olid mitmekesised: kodukonsoolide (näiteks PlayStationi, Nintendi ja Xboxi) jõuline areng ning üha realistlikum graafika tõi kodus võrreldava või parema kogemuse; samal ajal tõusid ka arvutimängude populaarsus ja internetipõhised võimalused. Lisaks nõudis arcade-äri kulukas hooldus, ruum ja pidev mängumasinate uuendamine, et hoida külastajaid huvi tundmas.
Jaapan ja mängukeskuste jätkuv populaarsus
Jaapanis jäid mängukeskused (game center) aga oluliseks kultuurifaktoriks kauemaks. Sealsetes keskustes toimus pidev tehnoloogiline uuendamine, sealhulgas müütilised rikastatud kapid, mitme mängijaga võistlused, muusika- ning tantsumängud (näiteks rhythm games), mis hoidsid külastajaskonda aktiivsena. Mängukeskused on Jaapanis aga ka sotsiaalsed kohtumiskohad ja noorte kultuuri osad.
Kaasaegne ärimudel ja uuestisünd
21. sajandil on mängusaalid mitmel pool maailmas hakanud uuesti tõusma, kuid tihti uues kuues. Mõned trendid:
- Barcade’id — kombinatsioon baarist ja retro-arcadest: täiskasvanud publik, jookide ja vanade klassikute mängimine.
- Redemption ja peresõbralikud keskused — suuri auhindu pakkuvad mängukeskused ja lõbustuskompleksid, mis keskenduvad perele ja lastele.
- VR- ja AR-rajatised — virtuaalreaalsus-ja laiendatud reaalsuse mängukohad, kus pakutakse kogemusi, mida kodus raske reprodutseerida.
- Võistluslikult suunatud keskused — esports-klastrid, kus peetakse kohalikke ja rahvusvahelisi turniire.
- Retro-jaemüük ning emulatsioon — vanade mängumasinate restaureerimine ja emulaatorid, mis võimaldavad klassikaliste mängude mängimist.
Flipperi taaselustumine
Kuigi flipperid olid paljudes riikides 1990ndatel ajutiselt haruldasemad, on viimastel aastakümnetel nähtud märgatav huvi taastamise ja kogumise vastu. Flipperite entusiastid, väiketootjad ja üritused on aidanud taaselustada nii klassikaliste kui ka uute flipperite turgu. Flipper on tänapäeval hinnatud nii mängukogemuse kui kollektsionääri objektina.
Kultuuriline mõju ja pärand
Mängusaalid on mõjutanud populaarset kultuuri, mängudisaini ja noorte kogukondi: palju kaasaegseid mängumehaanikuid ja žanre sai alguse arcade-parkettidelt. Arcade-tubade sotsiaalne roll — kohtumispaik, võistluste ja suhtluse keskus — on jäänud paljuski samaks, isegi kui tehnoloogia ja stiilid on muutunud.
Tehnika ja hooldus
Mängusaali pidamine nõuab regulaarset hooldust: rahalaekuri ja müntisüsteemide kontroll, ekraanide ja juhtpuldi remont, varuosade hankimine ning tarkvarauuendused. Paljud rajatised kasutavad tänapäeval elektroonilisi makselahendusi (piletkaardid, RFID), mis lihtsustavad haldust ja vähendavad sularahakäitlust.
Kokkuvõtlikult on mängusaalid läbi ajaloo kohanenud — algusest kui lihtsatest penny arcadest kuni tänapäevaste VR-sõlmedeni — ning jäävad oluliseks osaks mängude ja meelelahutuse kultuurist. Sõltuvalt regioonist, tehnoloogiast ja publikust võib mängusaal olla kas retro-kohvik, pereatraktsioon või kõrgtehnoloogiline elamuskoht.

Mäng "Wizard of Oz" mängus mängusaalis
Küsimused ja vastused
K: Mis on lõbustusala?
V: Lõbustussalong on koht, kus mängitakse mänge, näiteks videomänge, flipperautomaate ja mänguautomaate.
K: Millal võeti esmakordselt kasutusele "penny arcade" ja milliseid mänge seal oli?
V: "Penny arcade" võeti kasutusele 19. sajandil ja seal olid mänguautomaadid nimega "bagatellid", mis sarnanesid piljardile ja pinballile.
K: Kui kaua olid penny arcades populaarsed ja mis asendas neid umbes 1950. aastatel?
V: Penny arcade olid populaarsed lõbustuspargis ja messidel kuni umbes 1950. aastateni. Need asendati sageli moodsamate õnne- ja osavusmängudega, nagu näiteks lasketiirud.
K: Mida võeti mänguautomaadides kasutusele 1970. aastate lõpus ja millal olid need kõige populaarsemad?
V: Videod võeti mängusaalides kasutusele 1970. aastate lõpus. Kõige populaarsemad olid need 1980ndate alguses.
K: Kelle hulgas said mängusaalid populaarseks?
V: Mängusaalid muutusid populaarseks noorte seas.
K: Miks hakkasid paljud videolaenutuskeskused 1990. aastate lõpus sulgema?
V: Paljud videokaardid hakkasid 1990ndate lõpus sulgema, kuna koduste videomängukonsoolide tehnoloogia hakkas konkureerima ja lõpuks ületas mängusaalide tehnoloogia.
K: Kus on videokaardid tänapäeval veel populaarsed?
V: Videokaardid on endiselt populaarsed Jaapanis, kus neid nimetatakse mängukeskusteks.
Otsige