Vatikani apostlik palee – paavsti ametlik elukoht, Sixtuse kabel ja muuseumid

Vatikani apostlik palee — paavsti ametlik elukoht, Sixtuse kabel, Michelangelo laefreskod, Raffaeli toad ja maailma kuulsad muuseumid üle 1000 ruumiga.

Apostlik palee, mida nimetatakse ka paavstipaleeks või Vatikani paleeks, on paavsti ametlik elukoht Vatikani linnas.

Palee on hoonekompleks, kuhu kuuluvad paavsti korter, katoliku kiriku valitsusasutused, käputäis kabelid, Vatikani muuseum ja Vatikani raamatukogu. Kokku on seal üle 1000 ruumi, millest kõige kuulsamad on Sixtuse kabel ja selle kuulsad Michelangelo maalitud laefirssid (restaureeritud aastatel 1980-1990) ning Raffaeli toad.

Teised paavsti residentsid on Lateraani palee ja Castel Gandolfo väljaspool Roomat.

Enne 1871. aastat oli Quirinali palee paavsti ametlikuks elukohaks. Pärast paavstiriigi lõplikku kukutamist 1870. aastal konfiskeeris Itaalia kuningas selle palee 1871. aastal, muutes selle kuninga ametlikuks residentsiks; pärast Itaalia monarhia kaotamist 1946. aastal sai sellest Itaalia Vabariigi presidendi residents.

Ajalooline taust ja arhitektuur

Apostlik palee kujunes välja mitmete sajandite jooksul: varasemaid hooneosi on Vatikani mäel juba keskajal, ent suur osa tänasest kompleksist pärineb renessansi- ja barokkajast ning on kujunenud eri paavstide tellimustööde tulemusel. Olulised ehitustööd toimusid 15.–16. sajandil ning 16. sajandil lisati hulgaliselt fuajeesid, saale ja kabelid. Palee erinevad osad kannavad eri ajastute stiililisi kihte — lihtsamat keskaja ruumijaotust, renessanssseinte selgust ja barokkperioodi rikkalikke dekoratsioone.

Palee ruumid ja tähtsamad saalid

• Papa korterid: ametlikud eluruumid, vastuvõturuumid ja privaatsemad toad, mida paavst kasutab nii töö- kui elukohana. Avalikkusele ei ole tavaliselt ligipääs neile korteritele, välja arvatud erandjuhud.
• Raffaeli toad (Stanze di Raffaello): kuulus kompleks, mille freskod maaliti Raffaeli ja tema ateljee poolt 16. sajandil. Need ruumid olid algselt paavsti bürood ja vastuvõturuumid.
• Borgia korterid: papide ja kardinalide ajaloolised toad, mis sisaldavad olulisi freskoid ja dekoratsioone.
• Suur saal ja Sala Regia: tähtsad riiklikud vastuvõtud ja audiendid toimuvad nende suurte ja rikkalikult kaunistatud saalide juures.
• Sixtuse kabel: kuigi kabel ise kuulub palee kompleksi, on ta kõigist eraldi tuntuselt ja funktsioonilt — Sixtuse kabel on nii liturgiline koht kui maailmakuulus kunstiteos.

Sixtuse kabel

Sixtuse kabel (kapella Sistina) ehitati paavst Sixtus IV (1471–1484) ajal aastatel 1475–1481. Kabeli lae kuulus maaling teostati Michelangelo poolt peamiselt aastatel 1508–1512 ja kujutab Piiblisündmusi, sealhulgas kuulsat "Jumala ja Aadama puudutust" (The Creation of Adam). Hiljem, 1536–1541, maaliti kabeli tagaseinale ka Viimane kohtunik (The Last Judgment). Kabelis toimub olulisi kiriklikke sündmusi, sh paavsti valimise konklav (conclave).

Sixtuse kabeli freskode ulatuslik restaureerimine toimus 1980. ja 1990. aastatel, mis avastasid ja taastasid värvide erksuse, tekitas aga ka palju arutelusid restaureerimise meetodite ja autentsuse üle.

Vatikani muuseumid ja kogud

Vatikani muuseumid on üks maailma suurimaid kunstikogusid ja moodustavad suure osa palee avalikest aladest. Muuseumide hulka kuuluvad mitmed galeriid ja koguhoidlad, sh Pio-Clementine, etruskide ja klassikalise kunsti kollektsioonid, Pinacoteca (maalikunsti kogu) ning mitmed temaatilised galeriid. Muuseumide ekspositsioon hõlmab skulptuure, maale, tapestriisid, antiikseid esemeid ja vaimulikke reliikviaid.

Vatikani raamatukogu (Biblioteca Apostolica Vaticana) on mahukas teaduslik ja käsikirjakogu, mis asub samuti palee lähistel ning sisaldab miljoneid dokumente, käsikirju ja haruldasi trükiseid. Raamatukogu ja arhiivid on olulised uurimis- ja kultuuripärandi allikad.

Külastamine ja praktiline info

• Mis on avalik: Avalikkusele on enamasti avatud Vatikani muuseumid, Raffaeli toad ja Sixtuse kabel. Paavsti eraeluruumid jäävad tavaliselt suletuks.
• Piletid ja ekskursioonid: Soovitatav on osta piletid ette ametlikust Vatikani muuseumide piletisüsteemist või kasutada juhitud ekskursioone, et vältida pikki järjekordi. Mitmed ekskursioonid kombineerivad muuseumid, Sixtuse kabeli ja Püha Peetruse basiilika külastuse.
• Riietus ja reeglid: Vatikani pühade ja ametlike hoonete külastamisel kehtib tagasihoidlik riietuse kood (õlad ja põlved kaetud). Sixtuse kabelis on kujutise- ja videovõttekeeld — külastajad ei tohi seal pilte teha.
• Parim külastusaeg: varahommik või hilisõhtu ning madalhooajad aitavad vältida rahvahulka. Arvestada tuleb ka pühade ja paavsti avalike audientidega, mis võivad piirkonda mõjutada.

Tähtsus ja pärand

Apostlik palee ei ole ainult paavsti residents: see on üleilmselt oluline kultuuriline, ajalooline ja usuline keskus. Kunstiteosed ja arhitektuur peegeldavad sajanditepikkust kiriku ja Euroopa ajalugu. Siin tehtud otsused ja toimuvad tseremooniad mõjutavad katoliku kiriku miljoneid järgijaid üle maailma. Samuti on Vatikani muuseumid ja raamatukogu hindamatud allikad teadlastele, kunstihuvilistele ja kultuurituristidele.

Lisamärkus: palee territooriumil ja selle väljaspool on turvalisuse tagamiseks Pontifical Swiss Guard ning teised Vatikani ametiasutused, mis hoolitsevad nii paavsti kui ka külastajate ohutuse eest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on apostellik palee?

K: Millistest hoonetest koosneb palee?

K: Mitu ruumi on palees?

K: Millised on kõige kuulsamad ruumid palees?

K: Millised on teised paavsti residentsid?

K: Milline oli paavsti ametlik elukoht enne 1871. aastat?

K: Kes võttis Quirinal Palace'i üle pärast paavstiriigi lõplikku kukutamist 1870. aastal?

Otsing