Anaalfissuur ehk fissura ani on lõhe (väike rebend) pärakukanalis. Patsiendid kaebavad tavaliselt teravat pärakuvalu defekatsiooni ajal ja pärast seda, mis kestab minutite või tundide kaupa. See väike haav võib mõnikord tühjendamise ajal või pärast seda veidi veritseda. Lisaks teravale valule võib esineda ka põletustunnet, niiskustunnet või nähtavat lõhet pärakualal.
Ei ole täiesti selge, mis põhjustab anaalfissuuri. Seda võib põhjustada kõhukinnisus, päraku sulgurlihase (päraku ringikujuline lihas) liigne pingutus, vähenenud vereringe, naha mitte piisavalt kuivaks tegemine pärast duši all käimist või ujumist, naha liigne venitamine, rasedus, sünnitamine ja lapse mähkmete mitte õigeaegne vahetamine. Rohkem kui ühe teguri samaaegne mõju (nt kõhukinnisus + tugev pingutus) suurendab riski.
Pärast anaalfissuuri sulgemist kulub 6 nädalat kuni 3 kuud, enne kui haav on täielikult paranenud. Selle aja jooksul avaneb lõhe kergesti uuesti. Seetõttu võib haav korduvalt taastuda. Kui lõhe ei parane paari kuu jooksul ega reageeri konservatiivsele ravile, loetakse see sageli krooniliseks ja võib vajada spetsialisti sekkumist.
Sümptomid
- Tugev, terav valu vahetult roojamise ajal ja sageli ka pärast seda (kestus mõnest minutist mitme tunnini)
- Erineva raskusastmega veritsus — roosa või helepunane veri tualettpaberil või väljaheite pinnal
- Nähtav rebend või haav päraku limaskestal (mõnikord nähtav ainult arstlikul uuringul)
- Valu tõttu tekkiv pingesulgurlihase spasm, mis võib valu veel süvendada
- Harvemini mädaeritus või infektsiooni tunnused (kui lõhe on nakatunud)
Põhjused ja riskifaktorid
- Kõhukinnisus ja suure kõva väljaheite läbimine
- Liigne pingutamine roojamise ajal
- Ägedad kõhulahtisused või korduvad kõhulahtisuse hood
- Rasedus ja sünnitus (suurenenud surve ja koevenitus)
- Madalam vereringe pärakus (eriti pärasoole tagaseinas olevad lõhed)
- Naha ärritus või liigne venitamine (nt vahendatud sünnitus, tihe sport)
- Mõned süsteemsed haigused, näiteks Crohni tõbi või sugulisel teel levivad infektsioonid, võivad samuti põhjustada või raskendada anaalfissureid
Diagnoos
Diagnoos põhineb tavaliselt anamneesil (sümptomid) ja päraku vaatlusel. Arst võib teha lihtsa rektaalse läbivaatuse ja vajadusel anoskoopia. Kui esineb rohkelt veritsust, aneemia, sümptomite püsivus või risk suuremast soolehaigusest, võidakse soovitada kolonoskoopiat või täiendavaid uuringuid, et välistada teisi haigusi (nt põletikuline soolehaigus või kasvajad).
Ravi
Enamik ägedaid fissureid paraneb konservatiivse raviga. Ravivõimalused:
- Elustiili ja toitumise muutused: suurenage kiudainete tarbimist (puu‑, köögiviljad, täisteratooted), jooge piisavalt vedelikku ja vältige tugevat pingutamist roojamise ajal.
- Rohu ja abivahendid: pehmendavad väljaheitesid (stool softeners) ja õrnid osmootilised lahtistid lühiajaliselt; paiksed valuvaigistid või anesteetikumid võivad leevendada ägedat valu.
- Sitz‑vannid: soe vesi 10–15 minutit 2–3 korda päevas ja pärast roojamist aitab lõõgastada lihaseid ja soodustada paranemist.
- Topikaalne ravi: arsti soovitusel kasutatakse sageli nitroglütseriini salvi või paikseid kaltsiumikanali blokaatorite (nt diltiazem) kreeme, mis lõõgastavad sisemist sulgurlihast ja parandavad vereringet haava piirkonnas. Need võivad aidata haaval paraneda ja vähendada valu.
- Botuliintoksiini (Botox) süstid: kasutatakse mõnikord juhul, kui konservatiivne ravi ei olnud piisav; Botox lõdvestab sulgurlihast ja võimaldab haaval paraneda.
- Kirurgiline ravi: kroonilistel või väga püsivatel fissuuridel võib vajalik olla lateraalne internaalne sfinkterotoomia — operatsioon, mille käigus vähendatakse sisemise sulgurlihase toonust. Operatsioonil on hea paranemisrate, kuid sellega kaasneb väikene risk inkontinentsi (eriti gaasi või kerge vedeliku lekkimise) tekkeks.
Komplikatsioonid
- Kui lõhe ei parane, võib sellest saada krooniline fissuur, mis on raskem ja valulikum ravida.
- Harvadel juhtudel võib tekkida perianaalne abstsess või fistul, eriti kui kaasneb infektsioon või põletikuline soolehaigus.
- Kirurgilisest ravist võib mõnel inimesel jääda kergegaasi- või vedelikuinkontinents.
Ennetus
- Hoidke väljaheide pehme: piisav kiudainete ja vedeliku tarbimine, vajadusel pehmendajad.
- Vältige tugevat pingutamist roojamise ajal ja pikka istumist potil.
- Hoolikas hügieen — õrn pesu ja naha kuivatamine, vältida karmide pesuvahendite või abrasiivse paberi kasutamist.
- Kui teil on rasedus või vastsündinu hooldus, pöörake tähelepanu naha õrnale hooldusele ja vajadusel konsulteerige tervishoiutöötajaga.
Millal pöörduda arsti poole
- Kui valu on väga tugev või püsib mitu päeva vaatamata kodustele abinõudele
- Kui esineb rohket veritsust, palavikku või mädaeritus
- Kui sümptomid ei parane 6–8 nädala jooksul või korduvad sageli
- Kui teil on teadaolev põletikuline soolehaigus või muud üldhaigused, mis võivad mõjutada paranemist
Õigeaegne arstiabi ja lihtsad kodused meetmed aitavad enamikul juhtudel fissuuri ravida ja vähendada kordumise riski. Kui te pole kindel diagnoosis või ravi osas, konsulteerige perearsti või proktoloogiga.