Geneetiline seos
Geneetiline seos tekib siis, kui eri lokkide alleelid ei segregeeru juhuslikult. Seega on Mendeli teine seadus rikutud.
Geenid on seotud, kui nad asuvad samal kromosoomil. Siis kipuvad nad meioosi ajal koos püsima. Erinevatel kromosoomidel asuvate geenide alleelid ei ole tavaliselt seotud, kuna kromosoomid on meioosi käigus sõltumatult sorteerunud.
Kromosoomide segregatsiooni ajal toimub meioosi käigus DNA ristumine. Seega võivad samal kromosoomil olevad alleelid eralduda ja minna erinevatesse tütarrakkudesse. Selle tõenäosus on suurem, kui alleelid on kromosoomil üksteisest kaugel, sest siis on tõenäolisem, et nende vahel toimub ristumine. Kahe geeni vahelist suhtelist kaugust saab arvutada, kasutades kahe seotud geneetilise tunnusega organismi järglasi. Märgitakse nende järglaste protsent, kelle puhul need kaks omadust ei jookse koos. Mida suurem on nende järglaste osakaal, kellel on mõlemad tunnused olemas, seda lähemal kromosoomil on need kaks geeni.
See oli esimene tehnika, mida kasutati geenide kaardistamiseks kromosoomidel. Rekombinantide arvu arvutamise teel on võimalik saada geenide vahelise kauguse mõõtühik. Seda vahemaad nimetatakse geneetiliseks kaardistamisühikuks (m.u.) ehk sentimeetriks ja see on määratletud kui geenide vaheline kaugus, mille puhul üks meioosiprodukt 100-st on rekombinantsed. Rekombinatsioonisagedus (RF) 1 % vastab ühele m.u. Seosekaart luuakse, leides kaardikaugused mitmete samal kromosoomil esinevate tunnuste vahel, vältides ideaaljuhul märkimisväärseid lünki tunnuste vahel, et vältida mitmekordse ristumise võimalust.
Küsimused ja vastused
K: Mis on geneetiline seos?
V: Geneetiline seotus tekib siis, kui eri lokkide alleelid ei eraldu juhuslikult, rikkudes Mendeli teist seadust. Geenid on seotud, kui nad asuvad samal kromosoomil ja kipuvad meioosi ajal koos püsima.
K: Kuidas võivad samal kromosoomil olevad alleelid eralduda?
V: Samal kromosoomil olevaid alleele saab eraldada DNA ristumise teel meioosi ajal, kui kromosoomid eralduvad. Selle tõenäosus suureneb, kui alleelid on kromosoomil üksteisest kaugel, sest siis on tõenäolisem, et nende vahel toimub ristumine.
K: Millist tehnikat kasutati geenide kaardistamiseks kromosoomidel?
V: Esimene tehnika, mida kasutati geenide kaardistamiseks kromosoomidel, oli kahe geeni vahelise suhtelise kauguse arvutamine, kasutades kahe omavahel seotud geneetilise tunnusega organismi järglasi. Märgitakse nende järglaste protsent, kelle puhul need kaks omadust ei jookse koos, ning suuremad protsendid näitavad geenide lähedasemat asukohta kromosoomil.
K: Mis on geneetilise kaardi ühik (m.u.) ehk sentimorgan?
V: Geneetilise kaardi ühik (m.u.) ehk sentimorgan on defineeritud kui geenide vaheline kaugus, mille puhul üks meioosiprodukt 100-st on rekombinatiivne. Rekombinatsioonisagedus (RF) 1% vastab ühele m.u-le.
K: Kuidas koostatakse seosekaarti?
V: Seosekaardi saab luua, leides kaardikaugused mitme samal kromosoomil esineva tunnuse vahel, ideaaljuhul vältides olulisi lünki tunnuste vahel, et vältida samaaegselt toimuvaid mitmekordseid ristumisi.
K: Mis juhtub, kui tunnuste vahel on märkimisväärseid lünki seosekaardi loomisel?
V: Kui seosekaardi loomisel on tunnuste vahel märkimisväärseid lünki, suurendab see võimalust, et samaaegselt toimub mitu ristumist, mis võib viia ebatäpsete tulemuste saamiseni geenide asukoha ja kauguste kaardistamisel üksteisest piki kromosoomi.
