Suur valge laik, mida mõnikord nimetatakse ka Suureks valgeks ovaaliks Saturnil, on nimetus väga suurteks tormisüsteemideks, mis on nii laiad ja eredalt nähtavad, et neid saab jälgida Maalt teleskoobiga. Nimetus viitab sarnasusele Jupiteri Suure Punase Täpiga, kuid Saturni laigud on tavaliselt ajutised ja tekivad perioodiliste hiigeltormidena.
Mis see on ja kui suurad nad võivad olla
Need valged laigud on intensiivse konvektsiooni produkt: kuumad, sügavatest kihtidest pärinevad gaasid tõusevad üles ja kondenseeruvad kõrgematesse pilvekihtidesse, moodustades heledad ammoniaagi- ja teiste jääkristallide pilveribad. Laigud võivad ulatuda mitme tuhande kilomeetri laiusteni ja mõnikord ka hõlmata piki Saturni paralleeli sadadeid või isegi terve planeedi ümberringi kestaid vöötmeid.
Teke ja koostis
Teadlased usuvad, et nähtava valge värvuse annab peamiselt ammoniaagi jää, mis kondenseerub siis, kui sügavamast, soojemast gaasist tõuseb üles. See soojem gaas puurib läbi tavapäraste pilvekihiti ja toob pinnale aineid, mida muidu kõrgemates kihtides ei oleks. Vertikaalne segunemine selgitab ka mõõdetud keemilisi muutusi: Cassini-missiooni andmed näitasid näiteks, et valgete pilvede piirkonnas väheneb atsetüleen ja suureneb fosfiin, mis viitab sügavamast pärit aine ülesvoolule ja aktiivsetele keemilistele protsessidele.
2010–2011 torm ja Cassini vaatlus
2010. aastal tekkis Saturnil üks suuremaid ja pikaajalisemaid valgete laikude sündmusi, mis kestis 2010–2011 ja oli hästi jälgitav nii maapealsete teleskoopidega kui ka orbiteriga Cassini. Cassini instrumendid (näiteks pildistaja, infrapunaspektromeeter ja raadio- ning plasmainstrument) dokumenteerisid tormi arengut, selle valgus- ja keemiamuutusi ning raadiohäirete suurenemist, mis viitas intensiivsele äikesetegevusele. Tormi keskel registreeriti ka ebatavaline temperatuurilangus, mis võib olla põhjustatud kiirest tõusust ja adiabaatilisest jahenemisest suurete konvektsioonisulgetega seotud piirkondades.
Erinevus Jupiteri Suure Punase Täpi ja Saturni valgete laikude vahel
Kuigi nimi viitab Jupiteri tuntud kujutisele, on oluline eristada: Suure Punase Täpi on püsiv (sajandeid kestnud) antitsükloniline vortex Jupiteril, samas kui Saturni suured valged laigud on tavaliselt ajutised, korduvad sündmused, mis tekivad umbes iga Saturni aasta järel — ligikaudu iga 28–30 Maa-aastat —, kui atmosfääritingimused soodustavad suuremahulist konvektsiooni.
Vaatlus ja tähtsus
Suured valged laigud on tähtsad, sest need annavad harukordse võimaluse uurida Saturni atmosfääri sügavamaid kihte ja keemiat. Kui tormid toimuvad, hakkavad nad mõjutama planeedi globaalset tuulemustrit ja keemilist koostist laiemalt. Suured sündmused, nagu 2010–2011 torm, muutuvad sageli nähtavaks ka harrastusteleskoopidele ning aitavad kombineerida ruumi- ja maapealseid vaatlusi atmosfääri dünaamika ja keemia paremini mõistmiseks.
