Suur valge laik

Suur valge laik, mida nimetatakse ka Suureks valgeks ovaaliks Saturnil, on nimi, mida antakse tormidele, mis on piisavalt suured, et neid saaks Maalt teleskoobiga näha. Täpid tunduvad olevat valged ja nimetus on tuletatud Jupiteri Suure Punase Täpi järgi. Laigud võivad olla mitme tuhande kilomeetri laiused. Praegu katab Saturni alates 2010. aastast suur valgete pilvede riba, mida nimetatakse Põhja elektrostaatiliseks häireks (raadio- ja plasmahäirete suurenemise tõttu), ja orbiter Cassini jälgib seda tormi. Cassini andmed näitavad, et valgetes pilvedes väheneb atsetüleen, suureneb fosfiin ja tormi keskel on ebatavaline temperatuurilangus. Aprillis 2011 toimus tormi teine purskamine. Teadlased usuvad, et valged laigud on tekkinud ammoniaagi jääst, mida soojem gaas surub üles läbi planeedi pilvede tippude.

Saturni suur valge laik.

Esinemine

Täpid toimuvad iga 28,5 Maa-aasta tagant. See on pööripäev, mil Saturni põhjapoolkera kallutab kõige rohkem Päikese poole. Järgnevalt on esitatud nimekiri registreeritud vaatlustest; tsüklisse kuuluvad aastad, mil tähti on täheldatud, on 1876, 1903, 1933, 1960 ja 1990.

1876 - näinud Asaph Hall. Ta kasutas valgeid laike planeedi pöörlemisperioodi arvutamiseks.
1903 - näinud Edward Barnard.
1933 - Näeb Will Hay, koomiline näitleja ja amatöörastronoom.
1960 - J.H. Botham (Lõuna-Aafrika Vabariik).
1990 - näinud Stuart Wilber, 24. septembrist kuni novembrini.
1994 - Maalt ja Hubble'i kosmoseteleskoobist vaadatuna.
2006 - vaatlejad Erick Bondoux ja Jean-Luc Dauvergne.
2010 - Esimest korda täheldas Anthony Wesley.

Miks enne 1876. aastat ei olnud ühtegi laiku registreeritud, on mõistatus. See on nagu katkend Suure Punase Laigu vaatluste vahel 18. sajandil ja 19. sajandi alguses. 1876. aasta Suur Valge Laik oli väga suur ja seda võis näha isegi väikeste teleskoopidega. Kas varasemad andmed olid lihtsalt kehvad või oli 1876. aasta GWS tõesti esimene teleskoopide ajastul? Mõned arvavad, et kumbki stsenaarium ei ole tõenäoline.

Mark Kidger on kirjeldanud kolme olulist Great White Spot'i mustrit:

Suurte valgete laikude asukohad vahelduvad laiuskraadide lõikes. Ühte võib näha põhjapoolses parasvöötmes (NTZ) või kõrgemal, teist aga ainult ekvatoriaalvööndis (EZ). Näiteks 1960. aastal oli Suur Valge Laik NTZ-s ja 1990. aastal EZ-s.
NTZ suured valged laigud toimuvad lühema intervalliga kui EZ suured valged laigud ( iga 27 aasta tagant võrreldes iga 30 aasta tagant).
NTZ suuri valgeid laike on palju raskem näha kui EZ laike.

Kidger ennustab, et järgmine Suur Valge Laik leiab aset 2016. aastal NTZ-s ja on tõenäoliselt vähem suurejooneline kui 1990. aasta Suur Valge Laik.

Omadused

"Klassikaline" Suur Valge Laik on suurejooneline sündmus. Väga eredad valged tormid valgustavad Saturni tavaliselt tuhmi atmosfääri. Kõik suuremad neist on toimunud planeedi põhjapoolkeral. Need algavad tavaliselt eraldi "laikudena", kuid muutuvad seejärel kiiresti suuremaks, nagu 1933. ja 1990. aasta suured valged laigud. 1990. aastal kasvas Suur Valge Laik nii suureks, et ümbritses kogu planeeti.

Küsimused ja vastused

K: Mis on suur valgepistrik?

V: Suur valge laik on torm Saturnil, mis on piisavalt suur, et seda saaks Maalt teleskoobiga näha.

K: Miks nimetatakse seda Suureks valgeks laiguks?

V: Seda nimetatakse Suureks valgeks laiguks, sest laigud näivad olevat valged ja nimi on tuletatud Jupiteri Suurest Punasest Laigust.

K: Kui laiad võivad laigud olla?

V: Laigud võivad olla mitu tuhat kilomeetrit laiad.

K: Mis on põhjapoolne elektrostaatiline häire?

V: Põhjapoolne elektrostaatiline häire on suur valgete pilvede riba, mis on alates 2010. aastast katnud Saturni ja põhjustab raadio- ja plasmahäireid.

K: Mida jälgib Cassini orbiter?

V: Cassini orbiter jälgib põhjapoolset elektrostaatilist häiret.

K: Mida on Cassini andmed valgete pilvede kohta paljastanud?

V: Cassini andmed näitavad atsetüleeni kadumist valgetes pilvedes, fosfiini suurenemist ja ebatavalist temperatuuri langust tormi keskel.

K: Millest teadlased usuvad, et valged laigud on tehtud?

V: Teadlased usuvad, et valged laigud on tehtud ammoniaagi jääst, mida soojem gaas surub üles läbi planeedi pilvede tippude.