Gyrwas (ka Gyrwe) oli varase anglosaksi rahva nimi, kes elas peamiselt Ida-Inglismaa soode ehk Fens lääneäärel. Nad jagunesid kaheks hõimurühmaks — põhja-Gyrwas ja lõuna-Gyrwas — ning esinevad nimetustena nii varajases allkirjanduses kui ka ajaloolistes kronikates. Nimetus on säilinud ka paiknimesid ja kirjalikke allikaid koondavas käsitluses hõimude varjus.
Nimi Gyrwe tähendas tõenäoliselt "soo-elanik" või "soo-asukas" ning viitab nende tihedale sidemele märgmaastikega. Gyrwade elupiirkond ulatus Lindisfarne'i, Hatfieldi, Nottinghamshire'i, Põhja-Cambridgeshire'i, Huntingdonshire'i ja Northamptonshire'i Peterborough'ni lõunas. Ka Jarrow' ümbrus on mõnedes allikates seostatav nende levialaga. Fens andis Gyrwadele toitu — kalu, ulukilinde ja märgalade ressursse — kuid nad ise elasid eelistatult kuivematel nõlvadel, kõrgel maal ja soosaartel (näiteks saarestunud aladel nagu Ely), et vältida alalisi üleujutusi.
Meie peamine tekstiline allikas Gyrwade kohta on Bede, kes 7. sajandist kirjeldab Gyrwas'e poliitilist ja sotsiaalset rolli. Bede nimetab Lõuna-Gyrwas'i juhina Tondberhti (Tondbert), keda ta kutsus pritsepiks ehk tõlgendatuna mõne kohaliku ülemvõimu kandjaks. Tondbert palus abielluda Etheldreda'ga (tuntud ka kui Æthelthryth), Ida-Anglia kuninga Anna tütrega; Tondbert suri varsti pärast pulmi ja Etheldreda abiellus hiljem Northumbria kuningaga Ecgfrithiga. Etheldreda loobus peagi ilmalikust elust, asutas kloostri ja sai pühakuks — tema tegevus seostub tugevalt Ely monastikaga, mis oli Gyrwade alade keskel oluline usuline ja kultuuriline keskus.
Gyrwas olid sageli paiksed võimukandjad ehk nii-öelda underkingid või liidrid, kellel oli autonoomia, kuid kes suhtusid suurematele kuningriikidele (näiteks mertslaste ja Ida-Anglia troonile) kui võimuvahelistesse suhetesse. Nende territoorium toimis pikka aega puhvri- või piirialana mertslaste ja ida-anglialaste vahel: see tähendas nii sõjalisi väljakutseid kui ka poliitilisi liite- ja abielusuhteid, mis sidusid Gyrwas'e laiemate anglosaksi võrgustikega.
Arheoloogiline materjal Gyrwade kohta on piiratud ja suurem osa meie teadmisest pärineb kirjalikest allikatest, eelkõige Bede teosest. Materjalid näitavad, et nad ühendasid märgaladega kohastuvaid majandusmeetodeid — kalapüük, linnujaht ja märgmaade ressursikasutus — kuivemal maal haritava põllumajanduse ja karjakasvatusega. Sotsiaalselt olid nad tõenäoliselt organiseeritud paiksete juhtide (princeps/underking) ümber, kellel oli nii sõjaline kui ka tsiviilne vastutus.
Hiljem, kui anglosaksi kuningriigid konsolideerusid ja moodustusid tänapäevased maakonnad, sulandusid Gyrwas'i alad laiemalt Kesk-Inglismaa poliitilisse struktuuri. See protsess hõlmas nii poliitilist integratsiooni suurematesse kuningriikidesse kui ka haldusreformide (nt lateraalsete vürstkondade ja lateri vallutuste) mõju, mis muutis kohalike eripärade rõhutatud autonoomia järk-järgult osaks suuremast riiklikust raamistikust.
Täiendavad allika- ja uurimisviited põhinevad peamiselt varajastel kronikatel ja hilisematel ajaloolistel analüüsidel. Kuna originaalallikad on nappid ja tihti fragmentaarsed, jääb Gyrwas'ist täielikum pilt osaliselt tõlgenduste ja paikapõhiste arheoloogiliste leidude varasse; nende pärand on siiski tajutav kohalike paiknimede, Etheldreda Ely sinkroonse kultuuripärandi ning anglosaksi poliitiliste võrgustike kaudu.
