Aumuusika (austushümn): definitsioon, riigihümnid ja austustavad

Aumuusika (austushümn) — definitsioon, riigihümnid ja austustavad: ajalooline taust, riikide eripärad, erijuhud ja praktilised näited.

Aumuusika (austushümn, austusmeloodia) on muusika, mida mängitakse ametlikul ajal isiku, ameti‑ või auastmeomaniku juuresolekul. Tavaliselt esitab seda sõjaväe‑ või linnabänd, fanfaariansamblid või eriorkester; mõnikord kõlab aumuusika ka puhkpilli‑ või keelpillikvarteti esituses või salvestatuna. Aumuusikat kasutatakse näiteks riigipea, valitsusjuhi, sõjaväelise ülemuse või muude kõrgemate ametiisikute saabumisel, lahkumisel, ametivande andmisel, riigipüha tseremooniatel ja matusel. Paljudes riikides austatakse riigipead muusika saatel. Mõnes riigis kasutatakse riigihümni. Mõnes riigis on eraldi kuninglik hümn või presidendihümn.

Riikide hulgas, kus riigihümn on ka kuninglik hümn, on Malaisia, Madalmaad, Uus-Meremaa, Norfolki saar, Hispaania ja Ühendkuningriik. Jamaica rahvushümni mängitakse Jamaica kindralkuberneri puhul.

Erilised näited ja tavad

Erinevates riikides on kujunenud eri tavad ja erilahendused aumuusika kasutamiseks. Mõned näited:

• Ameerika Ühendriigid: presidendile mängitakse tuntud fanfaari ja hümni kujul "Hail to the Chief"; sõjalised tervitused võivad sisaldada ruffles and flourishes ning lipu‑ ja orkestrimängu.
• Jaapan: Kimigayo on riigihümn, mida kasutatakse ka keisri või kõrgemate riigiametnike juuresolekul.
• Uus‑Meremaa ja Ühendkuningriik: mõnes ühiskonnas kasutatakse nii rahvuslikku kui ka kuninglikku hümni (nt God Defend New Zealand ja God Save the King Uus‑Meremaal), sõltuvalt sündmusest ja auastmest.
• Hispaania, Madalmaad, Malaisia: riigihümn võib samaaegselt täita ka kuningliku või riikliku austushümni ülesandeid.

Muude autasustamismuusikate kui asjaomase riigihümni puhul on järgmised juhtumid:

• Presidendihümn või presidendi fanfaari: eraldi lühike meloodia või fanfaar, mis mängitakse riigipea saabumisel või lahkumisel.
• Kuninglik tervitus / royal salute: traditsiooniline tervitusmonument kuningliku kõrguse puhul, sageli koos lipu‑ ja relvavalgutusega.
• Ruffles and flourishes: lühike instrumentaalosa, mida kasutatakse sõjalises protokollis enne austuslaulu või -hümni, sagedane USA ja teistes sõjaväe tavad.
• Trailervõetud või instrumentaalne fanfaar: lühikesed trompeti‑ või vaskpuhkpillifanfaarid kõrgete auastmete tervitamiseks.
• Erilised osad hümnist: mõnel riigil mängitakse täielikku hümni, teises vaid esimene salm või lühendatud versioon, sõltuvalt sündmuse formaatist.
• Relvastatud au ja laskesaluut: muusika võib kaasneda ka laskesaluutidega (nt 21‑kuulane laskesaluut presidendile), kuigi lasked on eraldi sõjaväeline auaktus.
• Matused ja mälestustseremooniad: kasutatakse vaiksemaid ja pidulikumaid meloodiaid (nt Last Post või Taps), küünalde ja lipu austamine.
• Riikidevahelised visiidid: tavapäraselt mängitakse esiteks külalisriigi hümn, seejärel vastuvõtva riigi hümn.

Protokoll ja austustavad

• Kui aumuusika kõlab, peavad tsiviilisikud tavaliselt püsti tõusma ja vaikselt seisma kuni viimase noodini; mütside kandmine eemaldatakse vastavalt kohalikule kombestikule.
• Sõjaväelased annavad ametliku tervituse (salute) vastavalt oma regulatsioonidele; ohvitserid ja rivistused teevad selle ajal sõjalise peatuse.
• Paljudes riikides kummardamine või käe asetamine südamele on aktsepteeritud viis avaldada austust (näiteks USA puhul on käe südamel panemine levinud, kuid riigiti võivad kombed erineda).
• Kõnelejaid ja muusikuid ei tohi segada: aplodeerida tavaliselt alles pärast hümni lõppu, mitte selle ajal.
• Välisriigi riigipea vastuvõtul mängitakse tavaliselt esiteks külalise hümn, seejärel vastuvõtva riigi hümn; mõnes juhul mängitakse ka mõlema hümni iseseisvaid lühivorme.
• Ligipääsetavus: avalikel tseremooniatel on kombeks arvestada osalejate erivajadustega (näiteks viipekeelne tõlge, helisüsteemid, kirjutatud tekstid).

Kasutatavad orkestrid ja instrumendid

• Tavaliselt esitavad aumuusikat sõjaväe puhkpilli‑ või orkestrid, fanfaariansamblid, noorteorkestrid või valitsuse ametlikud muusikakollektiivid.
• Levinud instrumendid: trompetid ja vaskpuhkpillid (fanfaari), puhkpillid, trummid, mõnel juhul keelpillid ja koristatud orkestri koosseis.
• Ka salvestatud versioonid on praktikas levinud, eriti väiksematel või liikuvatel tseremooniatel.

Praktilised märkused ja tänapäevane areng

Aumuusika ja austushümnid jäävad oluliseks osaks riiklikust protokollist ja sümboolikast. Globaliseeruvas maailmas kombineeritakse traditsioonilisi tavasid uute vormidega (lühendatud hümnid, mitmekultuurilised interpretatsioonid, salvestatud versioonid), kuid põhimõte jääb samaks: aumuusika väljendab ametlikku austust ja üldsuse tunnustust kõrgete avalike ametnike suhtes.

Küsimused ja vastused

K: Mis on auväärne muusika?

K: Keda paljudes riikides austatakse muusikaga?

K: Milleks kasutatakse mõnes riigis riigihümni?

K: Kas mõnes riigis on eraldi kuninglik või presidendihümn?

K: Millistes riikides on rahvushümn kuninglikuks hümniks?

K: Mis on Jamaica kindralkuberneri puhul mängitav eriline aumuusika?

K: Kas võib esineda juhtumeid, mil mängitakse muud austusmuusikat kui hümni?

Otsing