Howards End — E. M. Forsteri romaan: süžee, teemad ja 1992. aasta film

Howards End — E. M. Forsteri klassika: süžee, teemad ja 1992. aasta Oscaritega tunnustatud film; sotsiaalsed konfliktid, armastus ja Edwardiaegne kriitika.

Howards End on E. M. Forsteri romaan, mis ilmus esmakordselt 1910. aastal ja räägib sotsiaalsetest konventsioonidest, isiklikest suhetest ja vastuolulistest väärtustest Edwardiaegses Inglismaal. Teos uurib klassidevahelisi pingeid, perekondlikke kohustusi ja inimese kohastumist ühiskonna muutustega.

Mõned inimesed arvavad, et Howards End on Forsteri parim teos. 1998. aastal asetas Modern Library Howards Endi oma 20. sajandi 100 parima ingliskeelse romaani nimekirjas 38. kohale. Raamatust tehti 1992. aastal film, mille peaosades mängisid Anthony Hopkins, Vanessa Redgrave, Emma Thompson ja Helena Bonham Carter. Filmi lavastas James Ivory. See kandideeris 9 Oscarile ja võitis 3 Oscarit, film sai kiitust eelkõige näitlejatööde, kostüümide ja lavakujunduse eest.

Süžee

Romaan keskendub kolmele sotsiaalsele ringkonnale: intellektuaalsele ja liberaalsele Schlegelite perekonnale (eriti õed Margaret ja Helen), jõukale ärimehe Henry Wilcox'i perekonnale ning madalama keskklassi liikmele Leonard Bastile. Peamise süžeeliini moodustavad õdede suhted Wilcoxidega, kodu Howards End kui sümbol ning Leonard Basti tragöödia, mis toob esile ühiskonna ebaõigused.

Olulised episoodid hõlmavad Heleni impulsiivset romantilist suhtekatset Wilcoxidega, Ruth Wilcoxi ootamatut soovi jätta oma armastatud Howards End just Margaretile ning selle järelt tekkinud konfliktide keerulist lahtiharutamist. Kogu loo vältel on läbi mängus küsimused pärandusest, moraalsetest kohustustest ja sellest, kas inimestevahelised sidemed suudavad ületada klassi- ja rahalisi lõhesid. Lõpp viib lahenduseni, mis rõhutab nii ühenduse vajadust kui ka inimlike otsuste tagajärgi.

Teemad ja motiivid

• Klass ja ühiskond: romaan uurib Edwardiaegse Inglismaa klassiderivaateid, eriti rikkuse ja intellekti kokkupõrkeid.
• „Only connect” (vaid loo sidemed): Forsteri kuulus moto rõhutab inimestevahelise sideme ja empaatia tähtsust kultuuriliste ja materiaalsete huvide ees.
• Kodu ja pärandus: Howards End kui maja on sümbol – see tähistab nii juurt kui ka traditsioone, mille üle käib võitlus.
• Soolised rollid ja perekond: Forster käsitleb naiste positsiooni, abielu ja perekondlikke kohustusi, eriti läbi Margaret ja Heleni tegevuse.
• Moraal ja hüsteeria: romaan kritiseerib ühiskonna konventsioone ja hüsteerilist vastandamist ning kutsub üles isiklike valikute eetilisele kaalumisele.

Tegelased

• Margaret Schlegel – peaaegu alati mõtlev, ratsionaalne ja empaatiline keskne tegelane, kelle kaudu peetakse lõpuks kokkuvõtteid ja tehakse otsuseid.
• Helen Schlegel – idealistlik ja impulsiivne õde, kelle teod vallandavad mitmeid kriitilisi sündmusi.
• Ruth Wilcox – Howards Endi praegune hoidja, kelle ootamatu otsus majaga seoses on romaani pöördepunkt.
• Henry Wilcox – jõukas ärimees, esindab traditsioonilist praktilisust ning majanduslikku võimu.
• Leonard Bast – noor ja teadmishimuline, kuid materiaalsete piirangutega mees, kelle eluotsused ja saatuse pöörded rõhutavad klassiliste ebaõiguste traagikat.

Stiil ja kirjanduslik tähendus

Forster kasutab kõnelejat, kes vahel astub tagasi ja vahel sekkub otse moraalse kommentaariga, kombineerides irooniat, detaile ja inimestevaheliste suhete peent psühholoogiat. Maja sümbolism ja korduvad fraasid annavad teosele universaalse kõnepruugi, mis on aidanud sellel jääda oluliseks pärandiks inglise kirjanduses. Romaan on nii sotsiaalne satiir kui ka empaatiat nõudev moraalne uurimus.

1992. aasta film

1992. aasta film (Merchant-Ivory toode) tõi romaani laiemale rahvale. Filmi lavastas James Ivory, stsenaariumi kohandas ja pikaajalise koostöö raames töötas filmi kallal ka Merchant Ivory rühm. Filmi näitlejatööde tipus olid Emma Thompson (Margaret), Helena Bonham Carter (Helen), Vanessa Redgrave (Ruth) ja Anthony Hopkins (Henry). Filmi kiideti kostüümide, lavade ja autentsuse eest ning see kandideeris 9 Oscarile ja võitis 3 Oscarit — auhindu sai film mitmes kategoorias ning Emma Thompson pälvis parima naisnäitleja tiitli, mis suurendas filmi ja romaani populaarsust ka tänapäeva publikute seas.

Adaptatsioonid ja pärand

Lisaks 1992. aasta kinoversioonile on Howards End kohandatud lavaks, raadioks ja televisiooniks mitmel korral. Romaan on jäänud oluliseks õppe- ja arutelutekstiks, mida kasutatakse nii kirjandus- kui sotsiaalajaloo kursustel, sest see valgustab 20. sajandi alguse ühiskondlikke struktuure ja inimlikke dilemmasid.

Kokkuvõte: Howards End on mitmekihiline romaan, mis käsitleb sidemeid, pärandit ja eetikat muutuvates aegades. Selle tugevad karakterid, sümboolika ja moraalne hoiak teevad teosest jätkuvalt lugemiseväärse ja mõtlemapaneva teose tänapäevagi – eriti neile, keda huvitavad klassisuhted, perekondlikud valikud ja kirjanduslik enesepeegeldus.

Küsimused ja vastused

K: Kes on Howards Endi autor?

K: Millal Howards End esmakordselt avaldati?

K: Millest räägib Howards End?

K: Kas Howards End oli 20. sajandi parimate ingliskeelsete romaanide nimekirjas?

K: Kas Howards Endist tehti ka film?

K: Kes lavastas Howards Endi filmiadaptsiooni?

K: Mitu Oscarit kandideeris filmiadaptsioon Howards Endist ja kui palju see võitis?

Otsing