Hyperland on 50-minutiline dokumentaalfilm hüpertekstist ja seda ümbritsevatest tehnoloogiatest. Selle on kirjutanud Douglas Adams ning produtsent ja režissöör on Max Whitby. Film esilinastus 1990. aastal BBC Two kanalil ning selle formaadis ja lähenemises segunevad populaarteaduslik selgitus, ulmeline kujundlus ja satiiriline narratiiv. Filmis mängivad Douglas Adams arvutikasutajat ja Tom Baker tarkvaraagenti kehastavat isikut; Tom Baker esineb justkui interaktiivse assistendina, kes juhendab Adamsi hüpermeediumi maailmas.

Sisu ja vorm

Filmi kujundus põhineb unenäolisel sirvimisel: Adams vajub unne ja liigub ekraanil läbi erinevate meediumite, linkide ja visuaalsete metaforite. Lugu kasutab fiktiivset konteksti, et visuaalselt ja otsekõneliselt tutvustada ideid, nii ajaloolisi ettepanekuid (nt Vannevar Bushi Memex) kui ka kaasaegseid töid ja prototüüpe. Illustratiivsed näited, lühikesed intervjuud ja demo-klipid annavad ülevaate sellest, kuidas kõike seda võiks tulevikus kasutada — koduste arvutite, interaktiivsete ikoonide, multimeedia ja virtuaalreaalsuse kaudu.

Esinejad ja käsitletud teemad

  • Vannevar Bush ja tema Memex-kontseptsioon
  • Ted Nelson selgitab hüperteksti ja projekti Xanadu.
  • Hans Peter Brøndmo räägib animeeritud ikoonide ideest.
  • Robert Winter räägib Beethoveni 9. sümfoonia interaktiivsest versioonist.
  • Esitatakse mõte Kurt Vonneguti raamatust "Palamuse pühapäev": lugudel ja narratiivsetel struktuuridel on kujundeid, mida saab matemaatiliselt kujutada graafikutena.
  • Robert Abel näitab oma multimeediaversiooni Picasso "Guernicast".
  • Apple'i multimeedialabori töötajad Steve Gano, Kristee Kreitman, Kristina Hooper, Michael Naimark ja Fabrice Florin räägivad multimeedia versioonist "Life Story", mis on BBC telefilmi dramatiseering DNA struktuuri avastamisest 1953. aastal.
  • Amanda Goodenough esitab interaktiivse loo "Inigo pääseb välja", mis on mõeldud lastele ja milles kasutatakse Hypercard'i.
  • Brad deGraf ja Michael Wahrman räägivad oma digitaalsest nukust Mike Normal.
  • NASA Amesi uurimiskeskuse teadlane tutvustab virtuaalreaalsuse kiivri prototüüpi Cyberiad.
  • Marc Canter teeb (mitte)esinemise animeeritud ikoonina, mida Adams ei "klõpsa"; publik ei näe kunagi tema intervjuud.

Pärast loetelu paljudes kohtades film selgitab ka tehnilisi ja kontseptuaalseid detaile: mis on hüpertekst, kuidas lingid ja mitmekihiline meedia töötavad, milliseid kasutajaliidese elemente (animatsioonid, ikoonid, hüperkaardid) on võimalik rakendada ning milliseid sotsiaalseid ja kultuurilisi muutusi see võib kaasa tuua. Filmi huumor ja omaloominguline stseenide ülesehitus aitavad keerulisi teemasid lihtsamalt mõistetavaks teha.

Miks Hyperland on tähelepanuväärne

Hyperland on tähelepanuväärne eelkõige sel põhjusel, et see kirjeldab ja visualiseerib mitmeid omadusi, mis hiljem said interneti ja tänapäevaste veebibrauserite keskseteks osadeks — hüperlingid, multimeedia integreerimine, interaktiivsed narratiivid, otsingupõhised agendid ja isikupärastatud sisu esitamine. Film valmis umbes aasta enne laiemalt tuntud veebibrauserite levikut ning seetõttu loetakse seda sageli kui eelkõnelejat arvutipõhise teadmiste leidmise ja esitamise tulevikule. Lisaks on see huvitav ajalooline dokument, kuna esindatud on nii teoreetilised ideed (nt Vannevar Bush, Ted Nelson) kui ka praktilised prototüübid ja kommertslikud eksperimendid.

Teknikad ja ennustused

Film demonstreerib toona eksisteerinud või prototüübilisi tehnoloogiaid nagu HyperCard, animeeritud ikoonid, varajane virtuaalreaalsus ja multimeedia esitused. Samuti käsitletakse ideid nagu hajutatud andmehoidlad (sarnase mõttega kui Bushi Memex ja Nelsoni Xanadu) ning kasutajapõhine navigatsioon ja agendid, kes aitavad informatsiooni leida ja korrelleerida. Need teemad moodustavad silla filmi ja hilisema veebiajastu vahel.

Tegijad, vormistus ja vastuvõtt

Autori-humoriga esinev Douglas Adams teeb filmis nii väljanägemise kui rolli "kasutajana", mis annab teemale ligipääsetava ja kaasahaarava narratiivi. Tom Baker kui tarkvaraagent lisab tegelaskujule iseloomu ja tantsib kujuteldavate interaktsioonide vahel, näidates samal ajal ka tehnoloogia "isiksust". Max Whitby juhtis produktsiooni ja vormi, millel on samaaegselt dokumentaalne ja etenduselement.

Mõju ja järeltulemus

Hyperland on jäänud sageli tsitaatide ja videolõikude kaudu tehnoloogiaajaloos meelde kui erapooletu, kuid teravmeelne kokkuvõte hüperteksti ja multimeedia hetkeseisust 1990. aasta alguses. Seda kasutatakse õpetamisel, ajaloolistes ülevaadetes ning ettekannetes, mis käsitlevad veebiosa ja interaktiivsete meediumide sünni- ja arengulugu. Filmi ennustused on paljuski täitunud: hüperlingid, multimeedia ja isikupärastamine on tänapäeva veebis igapäevased.

Saadavus

Kuigi algne eetrisolek toimus BBC Two vahendusel, on Hyperland olnud hiljem kättesaadav ka erinevates arhiivides, filmi- ja videokogudes ning tihti jagatud lühikeste klippidena veebiplatvormidel. Film huvitab nii tehnoloogiajälgijaid, meediumi‑uurijaid kui ka Douglas Adamsi ja Tom Bakeri fänne.

Unistus (ja dokumentaalfilm) lõpeb visiooniga sellest, kuidas informatsioonile võiks olla juurdepääs 2005. aastal. Hyperland kirjeldab mitmeid kaasaegse veebi omadusi; see on eriti tähelepanuväärne, sest valmis ligikaudu aasta enne esimese veebibrauseri laialdasemat avalikustumist ning osaliselt ette nägi ideid, mis hiljem said internetis tavapäraseks.