Ted Nelson — hüperteksti ja hüpermeedia pioneer ning neoloogiate looja
Ted Nelson — hüperteksti ja hüpermeedia pioneer: lugu neoloogiate looja, digiajastu visionääri ja kasutajasõbralike ideede eestkõneleja.
Theodor Holm Nelson (Ted Nelson, sündinud 1937) on Ameerika sotsioloog, filosoof ja infotehnoloogia pioneer. Ta lõi 1963. aastal terminid "hüpertekst" ja "hüpermedia" ning avaldas selle 1965. aastal. Talle on omistatud ka sõnade transklusiivsus, virtuaalsus, intertringulaarsus ja teledildoonika esmakordne kasutamine. Tema töö peamine eesmärk on olnud muuta arvutid tavainimestele hõlpsasti ligipääsetavaks. Tema moto on: "Kasutajaliides peaks olema nii lihtne, et algaja hädasolija saaks sellest kümne sekundiga aru." Ta on aga tuntud selle poolest, et leiutab palju uusi sõnu (neologisme), millest vähesed teised inimesed aru saavad (näiteks "intertwingularity"), ja tema märkused sisaldavad huumorit, et pigem meelelahutust kui lihtsalt teavitamist. Sellest tulenevalt on mõned tema ideed leidnud negatiivset vastukaja.
Elulugu ja peamised tööd
Ted Nelson sündis 1937. aastal ja oli juba varases eas huvitatud kirjandusest, filosoofiast ja mehhaanikast. 1960. aastate alguses hakkas ta kujundama ideid, mis sidusid teksti, dokumente ja nendevahelisi seoseid arvutite abil — sellest sündiski hüperteksti mõiste. Üks tema tuntumaid avaldusi on lühimõtisklus hüperteksti loomisest ja mõjust 1960. aastate keskel.
Nelson on pühendanud suure osa oma karjäärist ambitsioonika projekti nimega Project Xanadu — ideele universaalsest, kõikide tekstide ja meedia sujuvalt ühendavast hüpertextisüsteemist. Xanadu eesmärk oli lahendada mitmeid hiljem laialdaselt kasutusele võetud süsteemide piiranguid, pakkudes näiteks: bidirektsioone linke, transklusiooni (teksti viitamine ja manustamine ilma dubleerimiseta), dokumentide versioonihaldust ja paremat autoriõiguste haldust.
1974. aastal avaldas Nelson laiemale publikule oma arvamusi ja visioone ka raamatuga "Computer Lib/Dream Machines", mis mõjutas paljusid arvutikultuuri ja isikliku arvutikasutuse arenguid. Tema kirjutised on sageli provokatiivsed, suure hulga neoloogismidega ning segavad tehnilist analüüsi kultuuriliste ja filosoofiliste kommentaaridega.
Ideed ja panus
- Hüpertekst ja hüpermeedia: Nelsoni visioon oli, et tekstid ei pea olema lineaarsetena — need võivad viidata ja sulanduda üksteisesse, luues rikkaliku, võrgustikulise teadmuste maastiku.
- Transklusiivsus (transclusion): idee, et osa dokumendist saab esitada teises kontekstis viitena, säilitades päritoluteksti seose ja autentsuse, selle asemel et dubleerida sisu.
- Bidirectionaalsed lingid ja versioonihaldus: Nelson kritiseeris varajasi süsteeme ühepoolsete linkide ja vähese kontekstiga viidete pärast ning pakkus välja lahendusi, mis oleksid suunatud püsivusele ja jälgitavusele.
- Kasutajasõbralikkus: ta rõhutas, et tehnoloogia peab olema ligipääsetav laiale publikule ja et liidesed peaksid olema intuitiivsed.
Suhe teiste süsteemidega ja kriitika
Kuigi Nelsoni ideed olid pioneerlikud, ei kujunenud Project Xanadu kunagi laialt levinud tooteks nii nagu näiteks World Wide Web. Ta on olnud kriitiline veebis kasutusele võetud lihtsustatud mudeli suhtes, väites, et paljud olulised omadused (näiteks bidirektsionaalsus, transklusioon ja tugev versioonihaldus) jäeti välja mugavuse või keerukuse tõttu. Selle tulemusena on tema suhtumine ja retoorika mõnikord tekitanud teravat vastastikust kriitikat nii tehnoloogiaringkondades kui ka laiemalt.
Nelsoni isiklik stiil — hulgaliselt neologisme, provokatiivsed hinnangud ja ebatavaline huumor — on aidanud tal olla nähtav ja mõjukas, kuid on samas pannud tema ideed ka iroonia või eitusena tähele panema. Paljud tema tehnilised ettepanekud on siiski mõjutanud mõtlemist hüperteksti ja digitaalse sisu haldamise kohta ning mõned mõisted (nt transclusion) on jäänud osa akadeemilisest ja tehnilisest diskursusest.
Pärand ja mõju
Ted Nelsoni panus seisneb eelkõige selles, et ta andis nime ja kontseptsiooni hüpertekstile ning tõi ideed laiemasse teadlikkusse, mõjutades nii arvutiteadust, inim-arvuti suhtlust kui ka kultuurilisi arutelusid selle üle, kuidas teave peaks olema esitatud ja omavahel seotud. Kuigi tema täielik visioon (Xanadu) ei saanud laialdast praktilist kasutust, on tema kriitika ja ideed olnud oluline referent hyperteksti ja veebiarenduse ajaloo mõistmisel.
Märkus isikliku retoorika kohta: Ted Nelson propageerib pessimistlikust vaatenurgast nelja maksiimi: "enamik inimesi on loll, enamik autoriteete on pahatahtlikud, Jumalat ei ole olemas ja kõik on vale". See lause peegeldab tema provokatiivset ja vastuolulist väljenduslaadi — paljusid ideid esitab ta tugeva retoorikaga, et äratada tähelepanu ja provotseerida diskussiooni.
Ted Nelson on jätkuvalt oluline kuju infotehnoloogia ajaloo käsitluses: tema tööd loevad nii ajaloolased, tehnoloogid kui ka disainerid, kes otsivad sügavamat arusaama sellest, kuidas digitaalne teave võiks olla paremini struktureeritud, viidatud ja kättesaadav.
Karjäär
Nelson alustas projekti Xanadu 1960. aastal. Ta soovis luua uue arvutivõrgu, mida oleks lihtne kasutada ja millest oleks lihtne aru saada. Ta kirjutas projektist oma raamatutes Computer Lib/Dream Machines (1974) ja Literary Machines (1981). Ta veetis suure osa oma täiskasvanud elust töötades projekti Xanadu kallal ja jutustades inimestele selle eelistest.
Xanadu projekt ei olnud väga edukas. Põhjuseid oli palju, kuid kõik ei ole nõus, miks projekt ei läinud hästi. Ajakirjanik Gary Wolf avaldas 1995. aasta juunis ilmunud ajakirjas Wired Nelsoni ja tema projekti kohta ebameeldiva loo "The Curse of Xanadu". Nelson väljendas oma veebisaidil oma vastikust, nimetades Wolfi "Gory Jackaliks", ja ähvardas teda kohtusse kaevata. Ta esitas oma vastuväited ka Wiredile saadetud kirjas ja avaldas artikli kohta üksikasjaliku vastulause.
Nelson ütleb, et Tim Berners-Lee muutis mõned Xanadu ideed tõeks, leiutades World Wide Webi. Kuid Nelsonile ei meeldi World Wide Web, XML ja kõik sisseehitatud märgendid. Nelson arvab, et Berners-Lee töö on liiga lihtne viis tema algse plaani elluviimiseks:
HTML on täpselt see, mida me püüdsime VÄHENDADA - pidevalt katkevad lingid, ainult väljapoole minevad lingid, tsitaadid, mida ei saa jälgida nende päritoluni, puudub versioonihaldus, puudub õiguste haldamine. - Ted Nelson (Ted Nelsoni üksikud laused )
Nelson oli kaasasutajaks Itty bitty machine company ehk "IBM", mis oli väike arvutite jaemüügipood, mis tegutses aastatel 1977-1980 Evanstonis, Illinoisi osariigis. Itty bitty machine company oli üks väheseid jaemüügipoode, mis müüs algset Apple I arvutit. 1978. aastal avaldas ta olulist mõju IBMi mõtlemisele, kui ta kirjeldas oma nägemust personaalarvutite võimalustest meeskonnale, kes kolm aastat hiljem tõi turule IBM PC.
Ted Nelson töötab praegu uue teabestruktuuri ZigZag kallal. Lisateavet ZigZagi kohta leiab Xanadu projekti veebilehelt. Sellel veebisaidil on ka kaks versiooni Xanadu koodist, mida külastajad saavad alla laadida. Samuti töötab ta praegu välja XanaduSpace'i - süsteemi ühendatud paralleelsete dokumentide uurimiseks (selle tarkvara varajase versiooni võib vabalt alla laadida aadressilt [3]. Ta on Oxfordi Ülikooli külalisprofessor - Oxfordi Interneti Instituudi juures -, kus ta töötab teabe, arvutite ja inimese ja masina vaheliste liideste valdkonnas.
Haridus ja auhinnad
Nelson omandas 1959. aastal Swarthmore'i kolledžis bakalaureusekraadi filosoofias, 1963. aastal Harvardi ülikoolis magistrikraadi sotsioloogias ning 2002. aastal Keio ülikoolis doktorikraadi meedia ja valitsemise alal.
1998. aastal anti Ted Nelsonile Austraalias Brisbane'is toimunud seitsmendal WWW-konverentsil Juri Rubinski mälestusauhind. Ta ütles publikule, et see oli esimene auhind, mille ta oma töö eest sai.
2001. aastal löödi ta Prantsusmaal rüütliks kui "Officier des Arts et Lettres". 2004. aastal nimetati ta Oxfordi Wadham College'i stipendiaadiks ja ta on seotud Oxfordi Interneti-instituudiga, kus ta praegu viib läbi uurimistööd.
2007. aastal tähistas ta oma 70. sünnipäeva, pidades Southamptoni Ülikoolis kutsutud sünnipäevaloo.
Isiklik elu
Ta on Emmy auhinnaga pärjatud lavastaja Ralph Nelsoni ja Oscariga pärjatud näitlejanna Celeste Holmi poeg.
Tema vanemate abielu oli lühike ja teda kasvatasid peamiselt vanavanemad Greenwich Village'is, tema vanematega oli suhteliselt vähe kontakte. Ta on osaliselt norra päritolu.
Rahvakultuur
Anime Serial Experiments Lain nimetab Project Xanadu eelkäijana The Wired'ile (fiktiivne internetilaadne sidevõrk ja laiendatud reaalsuse süsteem) ning mainib Nelsoni kui hüperteksti loojat.
Populism
Populitism ("pop-u-leet-ism") on teine Nelsoni loodud neologism, mis on kombinatsioon sõnadest "populism" ja "eliit". See viitab üldise elanikkonna kohtlemisele elitaarsete privileegidega. See sõna viitab tekstiühiskonnale, mida kujutavad ette sellised teoreetikud nagu Shoshana Zuboff ja Jay David Bolter, kirjutamisruumile, kus autoriteedi jäljed püsivad vaid lokaalsete ja kontingentsete efektidena, dekonstrueeritud autorifunktsiooni ühiskondlikuks ekvivalendiks. "Populaarne" kultuur võiks tähistada esimest sammu Jean-Francois Lyotard'i "täiusliku teabe mängu" realiseerimise suunas, kus kõigil on võrdne juurdepääs andmete maailmale ja kus "[g]ueeritud võrdne pädevus (mitte enam teadmiste omandamises, vaid nende tootmises), millest sõltub lõppkokkuvõttes ekstra performatiivsus, on "kujutlusvõime", mis võimaldab kas teha uue käigu või muuta mängureegleid". See on informatsioon-in-protsessi utoopia, kirikulistide ülim märatsemine: 100-protsendilise tõhususega kapitaliks muundatud diskursus, kusjuures selle maagilise protsessi mehhanismiks on nomoloogia ehk reeglite koostamine - tõsi küll, "kujutlusvõime" üpris spetsialiseeritud vorm.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes on Theodor Holm Nelson?
V: Theodor Holm Nelson (tuntud ka kui Ted Nelson) on Ameerika Ühendriikide sotsioloog, filosoof ja infotehnoloogia pioneer.
K: Milliseid mõisteid ta 1963. aastal kasutusele võttis?
V: Ta lõi 1963. aastal terminid "hüpertekst" ja "hüpermedia" ning avaldas selle 1965. aastal.
K: Milliseid sõnu on talle veel omistatud?
V: Talle omistatakse ka sõnade "transklusioon", "virtuality", "intertwingularity" ja "teledildonics" esmakordne kasutamine.
K: Mis oli tema peamine eesmärk?
V: Tema peamine eesmärk oli muuta arvutid tavainimestele kergesti kättesaadavaks.
K: Mis on tema moto?
V: Tema moto on: "Kasutajaliides peaks olema nii lihtne, et algaja hädasolija saaks sellest kümne sekundiga aru."
K: Kuidas on mõned tema ideed vastu võetud?
V: Mõned tema ideed on leidnud negatiivset vastukaja, sest ta kasutab neologisme, millest vähesed teised inimesed aru saavad, ja humoorikaid märkusi, mis pigem meelelahutuslikuks teevad kui teavitavad.
K: Millised on Ted Nelsoni neli maksiimi pessimistlikust vaatepunktist?
V: Ted Nelson propageerib pessimistlikust vaatepunktist neli maksiimi, mis on järgmised: "enamik inimesi on rumalad", "enamik autoriteete on pahatahtlikud", "Jumalat ei ole olemas" ja "kõik on vale".
Otsige